Bochmann
Bochmann oli Ruhjast pärit käsitöölise ja aadlisuguvõsa.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Bochmannide kohta on teateid XVIII sajandi algusest, mil Heinrich Johann Bochmann (suri pärast 1751) oli Ruhjas rätsep.[1] Hiljem sai temast põllumees, ta oli Laatre mõisavalitseja.[2] Tema poeg Johann Gottfried Bochmann (1739−1807) asus elama Pärnusse, võeti 1766. aastal kodanikuks ja tegutses kaupmehena.[3] Poeg Heinrich Bochmann (1776−1835) õppis Königsbergi ülikoolis ning oli 1797−1807 Pärnu Eliisabeti ja 1808−1835 Audru pastor.[4] Viimase poeg Jacob Karl Bochmann (1804−1879) tegutses metsanduse valdkonnas ja tõsteti 1830. aastal teenete eest Venemaa aadliseisusse.[5] Tema poeg Alexander Heinrich Gregor von Bochmann (1850−1930) oli tuntud maalikunstnik ja professor. Keiser Wilhelm II kinnitas tema aadlitiitlit 1899. aastal.[6] Temast alguse saanud Düsseldorfi liini esindajad elavad siiani Saksamaal. Pastori nooremast pojast titulaarnõunik Alexander Gottlieb Christian Bochmannist (1806−1889) sai alguse haru, mille liikmed elasid peamiselt Riias. Sellest liinist oli pärit arst ja Riia linnahaigla direktor Eugen Hermann Alexander von Bochmann (1836−1901). Liin oli alles veel XX sajandi keskpaiku.
Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]
- Heinrich Bochmann (1776−1835), Pärnu Eliisabeti ja Audru pastor, Pärnu linnakonsistooriumi assessor
- Jacob Karl von Bochmann (1804−1879), polkovnik, metsaülem
- Julius August von Bochmann (1807−1888), polkovnik
- Eugen Hermann Alexander von Bochmann (1836−1901), arst, Riia linnahaigla direktor
- Alexander Heinrich Gregor von Bochmann (1850−1930), Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor, maalikunstnik
- Jakob Heinrich Gregor von Bochmann (1878−1914), maalikunstnik
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ LVVA, f. 235, n. 5, s. 16, L 9p.
- ↑ LVVA, f. 235, n. 5, s. 16, L 17.
- ↑ Laakmann, Heinrich. Das Bürgerbuch von Pernau. I. 1615-1797. – Sitzungsberichte der Altertumsforschenden Gesellschaft. Erster Band. Tartu: J. G. Krüger, 1936. Nr 767.
- ↑ Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1977. Nr 173.
- ↑ Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd I. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1972, lk 449.
- ↑ Gothaisches Genealogisches Taschenbuch der Briefadeligen Häuser. Dreizehnter Jahrgang. Gotha: Justus Perthes, 1919, lk 87.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd I. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1972. Lk 449.
- Gothaisches Genealogisches Taschenbuch der Briefadeligen Häuser. Siebster Jahrgang. Gotha: Justus Perthes, 1913. Lk 84.
- Gothaisches Genealogisches Taschenbuch der Briefadeligen Häuser. Dreizehnter Jahrgang. Gotha: Justus Perthes, 1919. Lk 87 [1].