Bobathi kontseptsioon
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2019) |
Bobathi kontseptsioon on ravimetoodika, mis on nime saanud saksa füsioterapeut Bertha Bobathi (1907–1991) ja tema neuroloogist mehe Karl Bobathi (1906–1991) järgi, kes ravikontseptsiooni 1940. aastatel välja töötasid. Hiljem on seda pidevalt edasi arendatud. Peale meditsiini on rakendust leidnud füsioteraapias, ergoteraapias kui ka logopeedias kõne arendamisel.
Terapeutiline kontseptsioon põhineb neurofüsioloogilisel alusel, mis on seotud isiksuse tervikliku arenguga.
Ravi on suunatud ajukahjustusega patsientidele. Selle edukus sõltub ajukahjustuse suurusest ja ulatusest. Kontseptsiooni iseärasuseks on, et koos patsiendi motoorse puudujäägi arendamisega arendatakse ka tervet kehapoolt. See eeldab tihedat interdistsiplinaarset koostööd, kuid ka koostööd perede ja üksikisikutega.
Eesmärgid
[muuda | muuda lähteteksti]- Halvatud ja terve kehapoole samaaegne arendamine
- Soodustada tavapärast liikumist iga päev
- Vältida pingelisi ja ebanormaalseid asendeid ning liikumismuster
- Sensoorne stimulatsioon
- Vältida valu ja lihaskontraktuure.
- Suurendada iseseisvust ja turvalisust igapäevaelus.