Biureedireaktsioon

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Biureedireaktsiooni võrrand
Biureedireaktsiooni tulemus

Biureedireaktsioon on valkude üldreaktsioon, mis on tingitud peptiidsidemete esinemisest. Aluselises keskkonnas annavad kahevalentsed vaseioonid valkude peptiidsidemetega violetse värvusega kompleksi[1]. Valgu osalise hüdrolüüsi produktid, peptoonid, annavad roosakas-violetse värvuse. Värvuse annavadki ühendid, mis sisaldavad vähemalt kaht peptiidsidet. Test on nimetuse saanud uurea derivaadi biureedi järgi, mis annab Cu2+-ioonidega tüüpilise positiivse reaktsiooni. Värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist lahuses. Reaktsiooni kasutatakse nii valgu tõestamiseks kui ka valkude kvantitatiivseks määramiseks[2].

Beer-Lamberti seaduse järgi on biureedireaktsiooniga on võimalik määrata valgu kontsentratsiooni, kuna peptiidsidemed esinevad valku moodustavates aminohappetes sama sagedusega. Värvi intensiivsus on otseselt seotud valgu kontsentratsiooniga lahuses.

Teostamine[muuda | muuda lähteteksti]

Vesilahusesse lisatakse sama suur kogus 1% tugevat alust (NaOH või KOH) ja 1-2 tilka Cu(II)SO4. Kui lahus muutub lillaks, siis leidub seal valgumolekule. Lahuses olevat valku on võimalik kvantitatiivselt määrata kolorimeetriga lainepikkusel 540 nm. Peptiidsideme rühm –CO-NH– moodustab vasksulfaadiga värvilise vase kompleksühendi. See nähtus aitab tõestada, et aine sisaldab valku: valkudes on aminohapped liitunud peptiidsideme –CO-NH– kaudu peptiidahelateks [3].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Malle Kreen, Terje Robal, Tiina Randla. "Biokeemia laboratoorsed tööd".
  2. Wikipedia. "Biuret test".
  3. Signe Abel, Anne Kivinukk, Urmas Lekk, Ilona Lille, Marje Loide, Anneli Lukason, Kristel Mäekask, Dmitri Solntsev, Erkki Tempel, Eve Torv. "Metoodiline käsiraamat bioloogia õpetamiseks gümnaasiumis".