Filippo Juvarra

Allikas: Vikipeedia
Filippo Juvarra
Sünniaeg 7. märts 1678
Surmaaeg 31. jaanuar 1736
Rahvus Itaallane
Elukutse Arhitekt, lavakunstnik

Filippo Juvarra (7. märts 1678 Sitsiilia, Messina – 31. jaanuar 1736 Hispaania, Madrid). Juvarra tegutses nii barokiaegse arhitekti kui ka lavakunstnikuna ning kogus kuulsust 18. sajandi algul peaaegu kogu Euroopas.[1]

Varasem elu[muuda | muuda lähteteksti]

Käies oma isa ja venna jälgedes õppis Juvarra noores eas hõbesepaks. Juba 12- aastaselt hakkas ta huvi üles näitama arhitektuuri vastu, ning omas isegi Giacomo Barozzi da Vignola teost “The Five Orders of Architecture”, mille kaudu ta peamiselt arhitektuuri tundma õppis. 25- aastaselt pühitseti Juvarra ka preestriks.[2] Sama vanalt, aastal 1703/1704, otsustas Juvarra sõita Rooma, et tutvuda seal kuulsate arhitektide loominguga. Roomas õppis ta Carlo Fontana käe all, kes algselt küll preestriks õppinud noormehe annetesse väga ei uskunud.[3] [4] On erinevaid käsitlusi Juvarra eluloo kohta ning raske on teha ühtset järeldust, kuidas ta täpselt Fontana juurde õppima vastu võeti, kuid mõlemad allikad kinnitavad, et Fontana oli Juvarra andest ja võimetest hämmastunud. Fontanal, nähes Juvarra seniseid joonistusi oli raske uskuda, et tegemist on iseõppinuga. Fontana saatis Juvarra Rooma Kapitooliumi joonistama Michelangelo loomingut ning sellest perioodist on säilinud palju tema töid nii Kapitooliumist, Palazzo Farnezest ning Bernini, Borromini, Fontana jpt hoonetest.[5]

1706. aastal korraldas paavst Clemens XI Itaalia kunstnike akadeemias (Accademia di San Luca) konkursi algajatele kunstnikele, kus ka Juvarra otsustas kandideerida. 27- aastaselt oli ta palju vanem kui teised konkursil osalejad. Juvarra töid nähes oli vastuvõtukomisjoni liikmetel raske uskuda, et tegemist on algajaga. Komisjonis oli aga ka Carlo Fontana poeg Francesco, kes kinnitas, et Juvarra on Roomas arhitektuuri õppinud vaid kuus kuud. Juvarra talent hämmastas vastuvõtukomisjoni, ning pärast esimese koha võitmist pandi Juvarra tööd üles ka akadeemia näitusteruumi. 1707. aastal alustas Juvarra ka akadeemias perspektiivi õpetamist, tehes seda kuni 1708. aastani, ning jätkates uuesti 1711. aastal.[6]

Joonistused Rooma Kapitooliumist[muuda | muuda lähteteksti]

Juvarralt on säilinud suur hulk joonistusi, ning nende hulgas ka märkimisväärsed joonistused Kapitooliumist Roomas. Joonistusi uurides saame ülevaate tema kunstilisest tegevusest Roomas, eriti sellest, kui palju on tema töödes klassikalise arhitektuuri uurimist ja läbitöötamist. 1709. aastal valmisid esimesed joonistused Kapitooliumist, mis olid mõeldud näitamiseks Taani kuningas Frederik IV-le, kes peagi Roomat külastada plaanis. Vastavalt Prantsuse maalikunstniku Charles Poersoni sõnadele, oli Juvarra joonistanud Rooma antiikse Kapitooliumi. Poersoni juhatusel saadeti joonistused Prantsusmaale lootusega, et Juvarrast võiks isegi saada Prantsuse kuninga peajoonestaja, mida aga ei juhtunud. Taani kuningale mõeldud joonistel lähtus ta mitte vaid oma kujutlusvõimest, vaid ka kirjalikest allikatest, mis kirjeldasid antiikset Kapitooliumi. Seega Juvarra pidas oma loomingus tähtsaks ka mineviku uurimist. Kuigi Juvarra Taani kuningale mõeldud joonistused ei ole säilinud, võib need rekonstrueerida tema olemasolevatest joonistest Kapitooliumist ning ka kaasaegsete kirjeldustest.[7]

Looming Torinos[muuda | muuda lähteteksti]

Stupinigi kuninglik jahimaja

1714. aastal sai Juvarrast Savoia kuninga esimene arhitekt, ning sai oma ülesandeks kujundada uueks Savoia pealinn Torino.[8]  Tegemist oli linna kolmanda ümberehitusega.[9] Juvarra loomingusse kuulub Torino linnas kuusteist paleed, kaheksa kirikut ja ohtralt sisekujundust nii mööbli kui ka kirikukaunistuste näol. Juvarra loomingut linna planeerimises võiks nimetada kergemeelseks rokokooks. Tema ideid ja plaane teostasid Itaalia andekad ning väga suurte kogemustega käsitöölised, kunstnikud, skulptorid jne.[10] Kaks suurimat meistriteost on kuninglik jahimaja Stupinigis ning Torino Madonna del Carmine kirik.[11] Juvarra ammutas inspiratsiooni suuresti Saksa kirikutest, olles pärast renessanssi esimene itaalia arhitekt, kelle loomingus oli Põhja-Euroopa mõjutusi.[12]

Stupinigi kuningliku jahimaja uuendusega alustati 1729. aastal ning kahe aasta pärast sai toimuda juba esimene jaht. Juvarra kutsus interjööri kaunistama dekoraatorid suures osas Veneetsiast. Jahimaja ning selle pargi laiendusse panustasid aastate jooksul Juvarra suunamisel mitmed Itaalia arhitektid.[13]

Tegevus lavakunstnikuna ja muu looming[muuda | muuda lähteteksti]

Juvarra tegeles ka lavakunstnikuna, üks esimestest olles Poola kuninganna Maria Casimira teatrile Roomas Zuccari palees. Lavakujundust sai ta luua ka Saksa-Rooma keisrile Joseph I-le ja ooperile Giunio Bruto-le. Töö lavakunstnikuna mõjutas suuresti ka Juvarra hilist loomingut arhitektuuris, ning ta võttis seda eeskujuna käsitleda hoonet kui ühtset tervikut. Tema varasemad hooned, loodud ka Torino linna planeerimise ajal, esindavad rohkem traditsioonilist viisi – staatilised ning teravalt piiritletud ruumid. Tema lavakujundustegevusest mõjutatud hooneid saab ka nimetada Itaalia varase rokokoo stiili ühtedeks parimateks näideteks.[14]

Lissaboni kuningalossi projekt

Suur osa Juvarra loomingust on vaadeldavad Itaalias, kuid on olemas ka allikad, et arhitekt viibis mingi perioodi ka Portugalis, töötades kuningas João V heaks. Väidetavalt kavandas Juvarra suuresti Lissaboni linna lääneosa, ning tema loometöö Portugalis ei piirdunud vaid Mafra palee ehitusega.[15]

Elu lõpp ja tähtsus kunstiajaloos[muuda | muuda lähteteksti]

1735. aastal kutsuti Juvarra kuninga Felipe V poolt Hispaaniasse, et seal tema heaks töötada, kahjuks aga lahkus Juvarra sellest järgmisel aastal elavate seast.[16]

Juvarrat peetakse hilise barokkstiili meisterlikuks väljendajaks, kes järgis ning jätkas suuresti Bernini traditsiooni. Teda on peetud oma aja andekaimaks arhitektiks Itaalias, kelle mõju ja looming jõudis Itaaliast ka mujale Euroopasse.[17][18]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Britannica, The Editors of Encyclopaedia. Filippo Juvarra. Encyclopedia Britannica, 2022, https://www.britannica.com/biography/Filippo-Juvarra.
  2. ↑ Millon, H., A. “Filippo Juvarra and Architectural Education in Rome in the Early Eighteenth Century.” Bulletin of the American Academy of Arts and Sciences, kd 35, nr 7, 1982, lk 27–45 (siin lk 28),  JSTOR, https://doi.org/10.2307/3823008.
  3. ↑ Britannica, The Editors of Encyclopaedia. Filippo Juvarra. Encyclopedia Britannica, 2022, https://www.britannica.com/biography/Filippo-Juvarra
  4. ↑ Millon, H., A. “Filippo Juvarra and Architectural Education in Rome in the Early Eighteenth Century.” Bulletin of the American Academy of Arts and Sciences, kd 35, nr 7, 1982, lk 27–45 (siin lk 28-29),  JSTOR, https://doi.org/10.2307/3823008.
  5. ↑ Millon, H., A. “Filippo Juvarra and Architectural Education in Rome in the Early Eighteenth Century.” Bulletin of the American Academy of Arts and Sciences, kd 35, nr 7, 1982, lk 27–45 (siin lk 29-30),  JSTOR, https://doi.org/10.2307/3823008.
  6. ↑ Millon, H., A. “Filippo Juvarra and Architectural Education in Rome in the Early Eighteenth Century.” Bulletin of the American Academy of Arts and Sciences, kd 35, nr 7, 1982, lk 27–45 (siin lk 30-31),  JSTOR, https://doi.org/10.2307/3823008.
  7. ↑ Pinto, J. “Filippo Juvarra’s Drawings Depicting the Capitoline Hill.” The Art Bulletin, kd 62, nr 4, 1980, lk 598–616 (siin lk 598-599),  JSTOR, https://doi.org/10.2307/3050056.
  8. ↑ Getty Museum Collection. Person: Filippo Juvarra. https://www.getty.edu/art/collection/person/103JQD
  9. ↑ Britannica, The Editors of Encyclopaedia. Filippo Juvarra. Encyclopedia Britannica, 2022, https://www.britannica.com/biography/Filippo-Juvarra.
  10. ↑ Getty Museum Collection. Person: Filippo Juvarra. https://www.getty.edu/art/collection/person/103JQD
  11. ↑ Britannica, The Editors of Encyclopaedia. Filippo Juvarra. Encyclopedia Britannica, 2022, https://www.britannica.com/biography/Filippo-Juvarra.
  12. ↑ Getty Museum Collection. Person: Filippo Juvarra. https://www.getty.edu/art/collection/person/103JQD
  13. ↑ Hunting Residence of Stupinigi (Palazzina di Caccia di Stupinigi). Castles and Palaces. American Delegation of Savoy Orders, https://www.savoydelegation-usa.org/stupinigi-royal-hunting-lodge.html
  14. ↑ Britannica, The Editors of Encyclopaedia. Filippo Juvarra. Encyclopedia Britannica, 2022, https://www.britannica.com/biography/Filippo-Juvarra.
  15. ↑ Raggi, G. Abstract – Filippo Juvarra in Portugal: unpublished documents on projects of Lisbon and Mafra. ArcHistoR Architettura Storia Restauro – Architecture History Restoration. Italy, lk 32,  https://doaj.org/article/06a311f182f9499b9d75d67cbb206adc
  16. ↑ Getty Museum Collection. Person: Filippo Juvarra. https://www.getty.edu/art/collection/person/103JQD
  17. ↑ World Encyclopedia. Juvarra, Filippo. Architecture: Biographies.https://www.encyclopedia.com/people/literature-and-arts/architecture-biographies/filippo-juvarra
  18. ↑ Britannica, The Editors of Encyclopaedia. Filippo Juvarra. Encyclopedia Britannica, 2022, https://www.britannica.com/biography/Filippo-Juvarra

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Britannica, The Editors of Encyclopaedia. Filippo Juvarra. Encyclopedia Britannica, 2022, https://www.britannica.com/biography/Filippo-Juvarra.

Getty Museum Collection. Person: Filippo Juvarra. https://www.getty.edu/art/collection/person/103JQD.

Hunting Residence of Stupinigi (Palazzina di Caccia di Stupinigi). Castles and Palaces. American Delegation of Savoy Orders, https://www.savoydelegation-usa.org/stupinigi-royal-hunting-lodge.html.

Millon, H., A. “Filippo Juvarra and Architectural Education in Rome in the Early Eighteenth Century.” Bulletin of the American Academy of Arts and Sciences, kd 35, nr 7, 1982, lk 27–45. JSTOR, https://doi.org/10.2307/3823008.

Pinto, J. “Filippo Juvarra’s Drawings Depicting the Capitoline Hill.” The Art Bulletin, kd 62, nr 4, 1980, lk 598–616. JSTOR, https://doi.org/10.2307/3050056.

Raggi, G. Abstract – Filippo Juvarra in Portugal: unpublished documents on projects of Lisbon and Mafra. ArcHistoR Architettura Storia Restauro – Architecture History Restoration. Italy, lk 32,  https://doaj.org/article/06a311f182f9499b9d75d67cbb206adc.

World Encyclopedia. Juvarra, Filippo. Architecture: Biographies.https://www.encyclopedia.com/people/literature-and-arts/architecture-biographies/filippo-juvarra.

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Filippo_Juvarra&oldid=6437877"