Baltmuiža mõis
Baltmuiža mõis (läti keeles Baltmuiža või Baltā muiža, saksa keeles Weißensee, ka Baltensee või Weissensee) on endine rüütlimõis Lätis Ilūkste piirkonnas Prode vallas Baltmuižas.
Baltmuiža mõis kuulus aastail 1900–1910 Budbergide suguvõsale, seejärel kaks aastat Peterburis elanud Alex. Gregor von Timrothile ja siis kuni võõrandamiseni aastal 1920 taas Budbergidele.
Mõis ise on vanem, selle klassitsistlik peahoone püstitati juba 1803. aastal. 19. sajandi lõpus lisati kahekorruseline historitsistlik tiibehitis, samal perioddil püstitati ka hoone puidust veranda.
Peahoonest järve poole jäid kõrvalhooned: ait, tallid, tootmishoone ja tänapäeval elumajana kasutusel olnud ehitis. Mõisa juures oli ka park, mis laskus terrassidena alla järve poole. Tänapäevani säilinud pargis on põhilisteks puuliikideks pärnad ja vahtrad. Järve äärde rajasid Budbergid kiviterrassiga iluaia, kus kasvasid ilupõõsad. Ilupõõsad kasvasid ka häärberi juures, seal ehtisid parki veel dekoratiivvaasid. Ühel terrassil asus ka hekilabürint, mis kujutas endast paruni initsiaale.
Pärast võõrandamist asus mõisa peahoones kool, seejärel aiand. Tänapäeval on hoone eravalduses ja seda restaureeritakse.
Mõisakompleksi juures asub kalmistu, kuhu on maetud 1812. aasta isamaasõjas langenud Prantsuse sõjaväelased.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Sissekanne Läti mõisate veebisaidil; fotod (läti keeles)