Balthasar Dietrich von Berg

Allikas: Vikipeedia
Bergi suguvõsa aadlivapp

Balthasar Dietrich von Berg (22. november (vkj) 1766 Erla mõis − 10. detsember (vkj) 1839 Valga) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane (alampolkovnik) ja Liivimaa rüütelkonnategelane. Liivimaa maanõunik aastatel 18121832.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Päritolu ja haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Põlvnes Päri Bergide aadlisuguvõsast. Tema isa oli tõeline riiginõunik Liivimaa maanõunik Friedrich Reinhold von Berg (1736−1809). Ema oli vabapreili Catharina Dorothea von Campenhausen (1736−1809). Sai koduhariduse. 1783. aastal immatrikuleeriti ta Göttingeni ülikooli. Pärast stuudiumi lõppu reisis Prantsusmaal, Šveitsis, Põhja-Itaalias ja Saksamaal.[1]

Sõjaväeteenistus[muuda | muuda lähteteksti]

Välismaalt naastes astus ta Venemaa sõjaväeteenistusse. 1789. aastal teenis ta kapteni auastmes Narva jalaväepolgus. Osales Vene-Rootsi sõjas. 1791. aastal oli ta Soomes asuvate vägede kindralstaabi ülem. Järgmisel aastal osales ta sõjategevuses Poolas, kus viidi üle Eestimaa jäägrikorpuse 4. pataljoni. Läks 1795. aastal alampolkovniku auastmes haiguse tõttu erru.

Rüütelkonnategelane[muuda | muuda lähteteksti]

1796. aastal valiti ta Riia maakohtunikuks. Seejärel oli ta aastal 1799 ja 1806 Läänemere provintsidesse ülikooli rajamise komitee liige. Aastatel 18091810 oli ta Liivimaa maakrediitseltsi ülemdirektsiooni nõunik ja seejärel kuni 1818. aastani ülemdirektor. 1812. aastal valiti ta Liivimaa maanõunikuks, kellena oli ametis 1839. aastani; alates 1832. aastast oli ta maanõunike kolleegiumi vanem. Valiti 1824. aastal Tartu-Võru kreisi ülemkirikueestseisjaks. Samuti oli ta Viljandi aadlipreilide pansionaadi kuraator. 1835. aastal valiti ta Liivimaa õuekohtu presidendiks, kuid ta ei võtnud seda ametit vastu.

Surm[muuda | muuda lähteteksti]

Suri Valgas 73 aasta vanuses ja maeti Bergide rahulasse Sangaste mõisas.

Mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

Päris oma isalt Pociemsi mõisa, mis kirjutati tema nimele 1816. aastal. Abielu kaudu sai temast Keeni mõisa omanik. 1818. aastal pantis ta Lota mõisa, mis kirjutati tema nimele päriseks 1820. aastal.

Auastmed[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Kuupäev Auaste
1789
1. jaanuar kapten
1789
3. november 2. järgu major
1794
15. veebruar 1. järgu major
1795
30. juuni alampolkovnik

Autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Naitus 1797. aastal Keenist pärit Charlotte Margaretha Jakobine Bayer von Weissfeldtiga (1772−1852). Sellest abielust sündis kolm tütart.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tering, Arvo. Lexikon der Studenten aus Estland, Livland und Kurland an Europäischen Universitäten 1561-1800. Köln-Weimar-Wien: Böhlau Verlag, 2018. Nr 332.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710 - 1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970. Lk 49.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]