Avatud ühiskond
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | Artiklis puuduvad viited. (September 2021) |
Avatud ühiskond (inglise keeles open society) on tuntud kui filosoof Karl Raimund Popperi ühiskonnafilosoofia mõiste. Mõistet on enne Popperit kasutanud prantsuse filosoof Henri Bergson, kellelt Popper selle mõiste väidetavalt üle on võtnud.
Avatud ühiskonnale vastandub suletud ühiskond, mille sisu üle on palju vaieldud. On vaid selge, et paljud avatud ühiskonna vastased end sellistena ei näe. Mõned aga siiski - näiteks konservatiivne revolutsioon on mõttevoole, mille mitmed esindajad on käsitlenud end avatud ühiskonna vaenlastena (eelkõige Armin Mohler).
Avatud ühiskond ja religioon Bergsonil
[muuda | muuda lähteteksti]Avatud ühiskonna mõiste leiab arvatavasti esimesena kasutamist Henri Bergsoni teoses "Moraali ja religiooni kaks allikat". Bergson kirjeldab selles teoses "avatud ühiskonda" kui selliste inimeste hingelist kooslust, kes mõistavad kõike terviku vaatepunktist lähtuvalt ega ole piiratud reaalsete ühiskondade juhuslikest eelistustest ega sellega kaasnevast osalisest perspektiivist. Selline mõistmine leiab aset intuitsioonis kui terviku mõistmises. Kõike terviku kohalt vaadelda suudavad Bergsoni arvates nt müstikud. Selliste inimeste osalusel leiab aset "avatud ühiskond ja religioon", mis pole väiklaselt piiratud ühekülgsetest ideedest ega ajastulistest iseärasustest, vaid on tervikule orienteeritud, mistõttu siis ka kõigele avatud.
Avatud ühiskonna määratlus Popperil
[muuda | muuda lähteteksti]Popper on Bergsoni avatud ühiskonna mõiste mingil määral aluseks võtnud, kuid seda kasutanud peamiselt väga kaudselt idee tasandil ning otseselt Bergsoni arusaamist järgimata.
Avatud ühiskond on Popperil eelkõige selline demokraatlik ühiskond, milles võim on võimalikult hajutatud ja kus on tagatud põhilised inimõigused, neist tähtsamatena sõnavabadus ja isiklik puutumatus. Sellises ühiskonnas käib avalik arutelu ühiskonna paremaks tegemise nimel ning ettepanekud sammsammulisteks parandusteks peavad olema esitatud kooskõlas kriitilise ratsionalismi nõuetega. Eelkõige tuleb vältida prohvetlust ning ühiskonna parandamise plaane, mis seavad liiga kaugeid eesmärke. Avalik arutelu peab toimuma selges ja lihtsas keeles, milles saavad kaasa rääkida kõik ühiskonnaliikmed. Popper veenab, et sellises ühiskonnas peab poliitika sisuliselt vastama teaduslikkuse nõuetele ning ei tohi esineda demagoogiat. Avatud ühiskonnas pole kohta religioonile riigivalitsemise juures, sh ka kristlusele.[viide?]
Avatud ühiskonna kodanikuks on indiviid. Indiviidid on ühendatud ühiskonnaks läbi osa saamise kriitilisest mõistusest.
Oma teoses "Avatud ühiskond ja selle vaenlased" räägib Popper avatud ühiskonnast kui mingisugusest reaalsest võimalikkusest, kuid on hiljem oma arusaamasid täpsustanud ning kinnitanud, et avatud ühiskond on tema jaoks pigem sarnane Immanuel Kanti regulatiivse ideega, mida tuleb mõistuslikuks oleluseks eeldada.
Popper jätkab enda arvates Kanti filosoofilist suunda valgustuse poole. Ta väidab, et sisuliselt tegeleb ta sama asjaga, millega Kant tegeles oma kirjutistes, mis puudutasid ühiskonda ja inimest. "Kriitikate" Kanti on tema meelest vääralt tõlgendatud saksa klassikalise idealismi sigitajana ning ta kinnitab, et Kant pole kunagi olnud selles mõttes idealist nagu näiteks Hegel.
Avatud ühiskonna vaenlased
[muuda | muuda lähteteksti]Avatud ühiskonna vastandiks on suletud ühiskond, mille näiteks on ammused hõimuühiskonnad, kus areng oli tardunud pealike ja preestrite tegevuse tõttu, ning millest muutumist püüti ideoloogiliselt välistada (muutuse välistamine ja hõimuühiskonna-nostalgia on ka Platoni riigiteooria sisu). Suletud ühiskondadeks on aga ka moodsad totalitaarsed ühiskonnad nagu toonane natsistlik Saksamaa ja stalinlik Venemaa, milles võim on koondunud liiga kitsa ühiskonnagrupi kätte, mis püüab vahendeid valimata oma võimu säilitada ega seisa ühiskonna arengu eest.
Võib väita, et Popperi "avatud ühiskond" on reaalsele totalitarismile vastandumise eesmärgil loodud negatiivne määratlus, reaktsiooniline ja afektiivne mõiste. Popper ise tunnistab samuti, et selle mõiste näol on tegemist valgustuse ideaalist lähtuva püüdega falsifitseerida suletud ühiskondi demokraatliku ühiskonna ideaalide suhtes, st teatud mõttes propagandaga.
Suletud ühiskondadele on ühiseks mõttelaad, mis usub olevat määratlenud ajaloo kui tervikliku protsessi seaduspärasused ja ühiskonna arenemise eesmärgi ning püüab neid oma arusaamasid ühiskonnale peale suruda. Suletuse mõttelaadiga kaasneb usk sellesse, et eetilistel ja muudel mõistetel on igavesti kehtivad määratlused, oma olemus, mis on mõõdupuuks kogu ühiskondliku tegelikkuse hindamisel. Seetõttu väidab Popper, et suletud ühiskondades valdab essentsialistlik arusaam tegelikkusest, mida võib tema arvates omistada nii Hegelile kui Platonile.
Abstraktne ühiskond
[muuda | muuda lähteteksti]"Avatud ühiskonna ja selle vaenlaste" esimese köite lõpus esitab Popper huvitava mõttelise eksperimendi, milles ta kirjeldab avatud ühiskonna näitena abstraktset ühiskonda. Abstraktne ühiskond on selline ühiskond, kus inimesed puutuvad kokku ainult kriitilise mõistuse tasandil, füüsilised kokkupuuted on välistatud, liigutakse suletud mootorsõidukitega, ühiskondlik päritolu ei piira inimese arengut ega karjääri, isiklikud ja intiimsed suhted on ainult hingesugulaste vahel, järglasi hangitakse kunstliku viljastamise teel. Sellises ühiskonnas pole tähtis, millisest sotsiaalsest grupist inimene pärineb, ega pole inimestel mingeid füüsilisi kütkeid, inimesed suhtlevad indiviidi puutumatuse tagamiseks ainult kirjatähe vahendusel. Popper püüab sellega vähendada äärmise miinimumini inimese tegevust, mis ei mahu kriitilise ratsionalismi piiresse ning usub, et sellistes äärmise abstraktsuseni piiratud tingimustes tõuseb esile "uutlaadi inividualism".
Selline abstraktse ühiskonna kirjeldus meenutab aga kangesti Popperi enda poolt kritiseeritud Platoni ühiskonnamudelit ning pole teada, kui tõsiselt Popper oma mõtteeksperimenti võttis. Arvestades Popperi vaenulikkust religiooni ja muude inimese loomulike "nõrkuste" suhtes võib arvata, et vähemalt mingil määral on abstraktse ühiskonna visioon mõteldud tõsiselt või moodustab Popperi nägemuse radikaliseeritud keskme. Selline ühiskonna määratlus on aga aluseks võetud Bergsoni määratluse peaaegu täpne vastand, kuigi läbi kõlava intuitiivsuse ja religioosse valgustatuse osas ehk mingil määral sellega ühilduv.
Bergsoni avatud ühiskonna kohta võib ütelda, et see põhineb inimese kui isiku hinge avatusel teiste inimeste suhtes, Popperi oma aga suleb inimesed kui isikud üksteise eest ning avab nad eelkõige ja ainult kriitilise mõistuse lainel.
Avatud ühiskonna hilisemaid tõlgendusi
[muuda | muuda lähteteksti]Popperi õpilane George Soros on püüdnud revideerida avatud ühiskonna mõiste sisu ning kinnitanud, et ka mittedemokraatlik ühiskond võib olla avatud. Kui Popperi järgi oleks näiteks Ameerika Ühendriikide tegevus George W. Bushi juhtimisel Iraagis ilmselt igal juhul õigustatud, siis Soros väidaks, et osad ühiskonnad omavad teistsugust traditsioonilist olelusviisi ning võivad olla põhimõtteliselt avatud ka ilma demokraatia ning läänelike inimõigusteta. Soros kinnitab, et kindlasti on näiteks ette kujutatav konfutsianistlik avatud ühiskond.