Arvutuskeskus

Allikas: Vikipeedia
Pilt andmekeskuses paiknevatest serveritest.

Arvutuskeskus ehk andmekeskus on asutus, ehitis, ruum ehitises või hulk ehitisi, mida kasutatakse arvuti- ja toetavate süsteemide hoiustamiseks.[1] Toetavate süsteemide alla lähevad nt. niiskuse, temperatuuri ja õhuvoolu reguleerimise seadmed. Selliseid asutusi kasutatakse pilvandmetöötluses ja telekommunikatsioonis.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

ENIAC turvaruumis

Arvutuskeskuste juured ulatuvad tagasi 1945. aastasse, mil käivitati esimene Pennsylvania ülikoolis ehitatud programmeeritav elektrooniline digitaalne arvuti ENIAC.[2] See disainiti USA maaväe poolt suurtüki tuletoetustabelite kalkuleerimiseks, ning leidis ka matemaatikute ja teadlaste poolt kasutust Manhattani projekti raames.[3] Peale II maailmasõda ehitati ENIAC keskusi erinevatesse Ameerika sõjaväebaasidesse (nt. Pentagon, CIA peakontor jt.), ning nende edasiarendamisse külma sõja ajal kaasati ka äsja loodud USA Luure Keskagentuur.

Varajased arvutuskeskused olid peamiselt kasutuses luure ja kaitsetegevustes, seetõttu olid arvutiruumid tihti akendeta ja ainult ühe turvauksega. Jahutuseks kasutati suuri ja kalleid primitiivseid ventilaatoreid, ning arvutid koosnesid sadadest meetritest juhtmetest ja elektronlampidest, mis võisid üle kuumenema, põhjustades vahepeal isegi tulekahjusid.[2]

1960. ja 1970-ndatel kiirenes arvutustehnoloogia areng hüppeliselt – kommertsturule tulid esimesed transistoritel põhinevad TRADIC arvutisüsteemid, mis olid palju väikesemad ja võimsamad võrreldes varasemaste elektronlampidel põhinevate seadetega. NASA teostas ka esimesed kuumissioonid kasutades sellel tehnoloogial põhinevat Apollo navigatsiooniarvutit.[2] Tänu sellele arengule hakkasid õhkjahutusega arvutid tekkima kontoritesse, ning suured sihtpärased andmekeskused surid välja[4].

1980-ndatel IBM personaalarvuti leviku tõttu tõusid arvutustehnoloogia hiiud Intel ja Sun Microsystems, ning arvutid tekkisid ilma sügava kaalutluseta asukoha või masinate nõuete üle igale poole. 1985. aastal asutas Cornelli Ülikooli IBM seadmeid kasutades andmetöötluse keskuse, millest sai nurgakiviks ühele interneti eelkäijale – ARPANET. Infotehnoloogia kiire kasvuga hakkasid firmad otsima võimalusi kaasalöömiseks. [4]

1990-ndatel hakkasid vanadesse hiiglaslikke seadmeid majutanud arvutiruumidesse tekkima algsed serverid, ning neid hakati kutsuma arvutuskeskusteks või andmekeskusteks. Keskuste püstitamisele aitas kaasa ka võrgutehnoloogia hinna langus ja kättesaadavuse tõus. Dot-com mulli ajal tõusis nõudlus internetiteenuste järele hüppeliselt, ning paljud kompaniid hakkasid rajama väga suuri arvutusasutusi. Rackspace Hosting avas esimese võrgumajutuse teenust osutava andmekeskuse aastal 1999.[4]

Moodne arvutuskeskus CERN-is

Peale seda on andmekeskused kasvanud nii võimekuselt, arvukuselt kui ka energiaefektiivsuselt. Tehisintellekti ja krüptoraha laialdase levikuga on kasvanud ka energiatarbimine ja nõudlus rohkemate andmekeskuste järele. 2022. aasta seisuga tarbivad andmekeskused 240-340 TWh elektrit, krüptoraha kaevandamine 100-150 TWh elektrit, ning andmeedastus 260-360 TWh elektrit.[5] 2024. aasta märtsi seisuga on maailmas 11 043 andmekeskust.[6]

Arvutuskeskuste liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Arvutuskeskused jaotuvad oma kasutajate ja teenuste järgi laialdaselt viieks:[7]

Arvutuskeskuste disain ja tehnoloogiad[muuda | muuda lähteteksti]

Arvutuskeskuste disainimine on pikka aega kasvanud sektor, milles leidub väga erinevaid lõpptooteid. Keskusi on paigaldatud ümberehitatud kauplusruumidesse, vanadesse soolakaevandustesse ja sõjaaegsetesse punkritesse.

Seadmepüstik, tihti esineb kolokatsiooni arvutuskeskustes ning majutab servereid.

Arvutuskeskuse disainimisel võetakse arvesse eri punkte:

  • Suurus – ruum, üks või mitu korrust või kogu hoone.
  • Mahutavus – suudab mahutada kuni või üle 1000 serveri.
  • Muu – keskkond, elektritarve, jahutus.
  • Mehaaniline infrastruktuur – soojustus, ventilatsioon, konditsioneer, niiskusregulatsioon, õhurõhk jt. seadmed.
  • Elektriline infrastruktuur – teenuste planeerimine, jaotamine, lülitamine, möödajuhtimine, puhvertoiteallikad ja veel.

Disainikriteeriumid ja kaalutlused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kõrge kättesaadavuse tagamine – tehnoloogia valik ja tõrkeohtude elimineerimise hinna tasakaalustamine seisakuaja võimalike kuludega. Hindamiseks kasutatakse protsentuuri ajast, mil andmekeskus on kättesaadav. Skaala madalama otsa andmekeskused on 95% ajast kättesaadavad, kuid tipptehnoloogia proovib 99% taha seada võimalikult palju üheksaid.
  • Asukoha valik – tähtis vooluvõrkude lähedus, telekommunikatsiooni infrastruktuuri kättesaadavus, võrguteenused, transporditeed ja hädaabiteenused.[8]
  • Modulaarsus ja painduvus – modulaarsus ja painduvus peab olema andmekeskuse juures sügavalt sisse disainitud, et keskused saaksid vastavalt vajadusele kasvada ja uueneda.[9]
  • Keskkonnakontroll – Temperatuuri ja niiskust kontrollitakse konditsioneeri ja kaudsete jahutusmeetodite läbi, nagu välisõhk või merevett kasutav kaudne aurustuv jahutus (IDEC). Arvutite juures on ülioluline, et nad ei saaks niiskeks või kuumeneks üle. Niiskus võib põhjustada jahutuspuhurite tolmuga kinni kiilumist, mis võib viia ülekuumenemiseni.
  • Voolutarve – Tagavaravoolu tagamiseks tuleb paigaldada puhvertoiteallikaid, akupanku ja või diisli/gaasiturbiini generaatoreid. Et vältida üksikuid veapunkte on kõigist varuvoolu süsteemi elementidest harilikult tagavarakoopiad, ning kriitilised serverid on ühendatud mõlema süsteemiharuga. Sellist paigutust kasutatakse tihti, et saavutada N+1 redundancy. [10]
  • Madalapingeliste juhtmete vedamine – Juhtmeid saab paigutada lae alla rennidesse või topeltpõranda alla, et vältida lisakulusid seadmepüstikute kohal juhtmete jahutamisel.[11]
  • Õhuvoolu tagamine – Õhuvoolu kujundamine selliselt, et kõik komponendid saaksid piisavalt jahutust, ning kuum õhk eemaldataks ilma teisi seadmeid mõjutamata on arvutuskeskustes ülioluline. Selle üks lahendus on spetsialiseerunud paigutus, kus ühel pool servereid on jahe keskkond, ning teisele poole pumbatakse kuum jääkõhk, kuid eksisteerib paljusid teisi lahendusi.[12]
  • Tulekustutus süsteemid – Andmekeskustes on väga arenenud tulekustutussüsteemid, mis kasutavad nii aktiivseid kui passiivseid disainielemente. Igapäevastes tegevustes on ka süttimise vältimiseks programmid. Kuna serveriruumides ei saa kasutada veepõhiseid kustutussüsteeme, siis seal kasutatakse tihti gaasilist tulekustutamist, mille korral pumbatakse ruum täis mittesüttivat gaasi, surudes hapniku välja. See on ohtlik, kui keegi peaks jääma tulekahjuga alasse.[13]
  • Turvalisus – Füüsiline ligipääs andmekeskustele on tihti tugevalt piiratud. Kihilised turvasüsteemid algavad tihti aedade, pollarite ja turvaväravatega. Peale seda tulevad turvakaamerad, ning suuremates või tundlikuma infoga asutustes on pidevalt kohal ka valvurid. Näpujäljetuvastusega turvaväravad on aina rohkem levimas, takistades loata ligipääsu, ning lukustades väljapääsud, kui tuvastatakse sissetungija.[14]
  • Küberkaitse – Andmekeskused on väga atraktiivsed sihtmärgid küberkurjategijatele oma staatuse tõttu tänapäeva maailmas. Selleks peavad olema keskustel kõrgetasemeline viirusetõrjetarkvara, tulemüürid ja personali väljaõpe andmelekete vältimiseks.

Energiatarve[muuda | muuda lähteteksti]

Google Arvutuskeskus Oregonis

Energiatarve on arvutuskeskuste jaoks keskne probleem. Üksik seadmepüstik võib kasutada kuni 10 kW, samas kui suuremad asutused võivad kasutada kümneid kuni sadu megavatte.[15] Paljude arvutuskeskuste elektritarve pindala kohta[16] võib olla rohkem kui 100 korda suurem, kui kontorihoonetel[17]. Kõrge elektritarbimisega arvutuskeskuses võib elekter olenevalt hinnast olla 70% opereerimiskuludest.[18]

Kõige levinum arvutuskeskuste elektriefektiivsuse hindamise suurus on voolutarbimise efektiivsus (power usage efectiveness e. PUE) mis väljendab suhet toetussüsteemide ja arvutussüsteemide energiatarbimise vahel. Andmekeskuse toetussüsteemide alla lähevad kõik, mis ei ole otseselt kalkuleerimisega seotud – tuled, jahutus, turvasüsteemid jms. Aastal 2023 oli andmekeskuste PUE keskmiselt 1.58, mis tähendab, et kui arvutussüsteemid tarbisid 1 W, siis toetussüsteemid tarbisid 1.58 W.[19]

Rahvusvaheline energiaagentuur omistab 1.5% globaalsest energiatarbimisest andmekeskustele ja andmeinfrastruktuurile. See number on aga palju kõrgem riikides, kus andmetöötlus on suurem sektor. Iirimaal moodustas andmekeskuste elektritarbimine 2022. aasta üldisest tarbimisest 18% ja Taanis ennustatakse arvutuskeskuste elektrikulu tõusu 15%-ni 2030. aastaks.[20]

Taastuvenergia andmekeskustes[muuda | muuda lähteteksti]

Amazon Web Services andmekeskused

Arvutuskeskusi opereerivad kompaniid, neist suurimad Amazon, Meta, Microsoft ja Google ostavad ja toodavad suurtes kogustes päikese ja tuuleenergiat. 2021. aasta andmetega suutsid paljud neist oma elektri operatiivkulud täielikult taastuvenergiaga katta. Amazon lubab saavutada 100% taastuvenergia osakaalu 2025. aastaks. [5]

Suurfirmade elektrikulude kaetus taastuvenergiaga (2021)[5]
Firma Tarbimine (TWh) Kaetud(%)
Amazon 30.9 85%
Apple 2.8 100%
Google 18.3 100%
Meta 9.4 100%
Microsoft 13.0 100%

Tuleb meeles pidada, et oma tarbimisega samal hulgal taastuvenergia ostmine ei tähenda, et firmad opereeriksid täielikult puhtal energial, ning andmekeskused ja andmevõrgud võivad ikka joosta mittetaastuval energial. Taastuvenergia võib olla ostetud võrkudes või regioonides, kus ei ole firma asutusi. Google ja Microsoft on lubanud enda opereeritavates võrkudes toota või toetada taastuvenergia loomist oma tarbimise ulatuses 24/7 baasil aastaks 2030. Iron Mountain on seadnud samasuguse eesmärgi aastaks 2040.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ "[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009". www.eki.ee. Vaadatud 1. aprillil 2024.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Oakley, Nathan (22. veebruar 2021). "The Evolution of Data Centers". ArcGIS StoryMaps. Vaadatud 26. aprillil 2024.
  3. ↑ "Computing and the Manhattan Project - Nuclear Museum" (Ameerika inglise). Vaadatud 26. aprillil 2024.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 "[INFOGRAPHIC] Data Center Evolution: 1960 to 2000 - The Official Rackspace Blog". web.archive.org. 24. oktoober 2018. Vaadatud 26. aprillil 2024.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 "Data centres & networks". IEA (Briti inglise). Vaadatud 26. aprillil 2024.
  6. ↑ "Data centers worldwide by country 2024". Statista (inglise). Vaadatud 26. aprillil 2024.
  7. ↑ Pathak, Amrita (16. november 2021). "Data Center Types Explained in 5 Minutes or Less". Geekflare (Ameerika inglise). Vaadatud 27. aprillil 2024.
  8. ↑ "Considerations for Data Center Site Selection". www.datacenters.com. Vaadatud 27. aprillil 2024.
  9. ↑ Hudock, Robert (4. juuli 2019). "The future of data center design is modular". www.datacenterdynamics.com. Vaadatud 27. aprill 2024.
  10. ↑ MacPherson, Jordan (17. oktoober 2022). "What Is Data Center Redundancy? – Levels and Best Practices". Park Place Technologies (inglise). Vaadatud 27. aprillil 2024.
  11. ↑ "How the Right Data Center Floor Can Improve Efficiency, Reliability". Data Center Knowledge | News and analysis for the data center industry (inglise). 2. november 2023. Vaadatud 27. aprillil 2024.
  12. ↑ "Data center cooling systems and technologies and how they work | TechTarget". Data Center (inglise). Vaadatud 27. aprillil 2024.
  13. ↑ "Data Center Fire Suppression: Overview & Protection Guide - C&C Technology Group". cc-techgroup.com (Ameerika inglise). 21. jaanuar 2023. Vaadatud 27. aprillil 2024.
  14. ↑ "Data Center Security: Today's Essentials". Splunk (inglise). Vaadatud 27. aprillil 2024.
  15. ↑ "Facing the Data Center Power Density Challenge". www.coresite.com (inglise). Vaadatud 26. aprillil 2024.
  16. ↑ "Understanding Data Center Energy Consumption - C&C Technology Group". cc-techgroup.com (Ameerika inglise). 22. jaanuar 2023. Vaadatud 26. aprillil 2024.
  17. ↑ "Energy Information Administration (EIA)- About the Commercial Buildings Energy Consumption Survey (CBECS)". www.eia.gov. Vaadatud 26. aprillil 2024.
  18. ↑ Rareshide, Michael. "Power in the Data Center and its Cost Across the U.S." info.siteselectiongroup.com (Ameerika inglise). Vaadatud 26. aprillil 2024.
  19. ↑ Taylor, Petroc (15. november 2023). "What is the average annual power usage effectiveness (PUE) for your largest data center?". www.statista.com. Vaadatud 26. aprillil 2024.
  20. ↑ "Sustainability starts with the data center". MIT Technology Review (inglise). Vaadatud 26. aprillil 2024.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arvutuskeskus&oldid=6640442"