Arutelu:Saaremaa (maakond)

Siin ei tohiks olla ümbersuunamist, sest selle pealkirja all peaks olema juttu varasemast maakonnast

Ümbersuunamine peab siiski olema, kuna Saare maakonna püiirid pole aja jooksul märkimisväärselt (kui üldse) muutunud ja seega peaks piisama ühest artiklist.

See on tõsi küll. Ruhnu oli piiridest väljas ainult rajoonide ajal. Nii et selle poolest võiks olla ühtne artikkel.

Teisest küljest, oleks hea, kui oleks ühtne nomenklatuur. Enne rajoonide moodustamist olid kõigil maakondadel ametlikult "-maa"-lõpulised nimed, ja selle järgi on hea neid eristada praegustest maakondadest. Andres 20. detsember 2005, kell 19.26 (UTC)

Ruhnu ei olnud maakonna osa ka enne 1713... - Ahsoous 20. detsember 2005, kell 19.36 (UTC)

See taastati 1991. aastal.

See on vähemalt vaieldav. Andres 24. november 2006, kell 23:45 (UTC)

See kaart selle artikli juurde ei sobi kohe mitte - Ahsoous 30. november 2006, kell 15:41 (UTC)

Miks? Andres 30. november 2006, kell 18:50 (UTC)

kaardil pole mitte Eesti tolleaegsed piirid ega ka tolleaegne haldusjaotus - Ahsoous 30. november 2006, kell 19:16 (UTC)

Õige küll. Tuleb see kaart siis siit kustutada. Andres 30. november 2006, kell 21:15 (UTC)

"muinas-saarlased Läänemere läänekaldal kardetud mereröövlid, nn idaviikingid"

Idaviikingid olid skandinaavia päritolu meresõitjad, kes liikusid Venemaa suunal kuni Bütsantsini välja. Saarlastega polnud neil muud pistmist kui seda, et löödi omavahel lahinguid.

Saarlased ei olnud ka mereröövlid selle sõna tänases mõttes - ja nii eksitab artikkel lugejat - vaid tegelesid ka kaubandusega. Tol ajal ei tehtud vahet mereröövil ja kaubandusel. Kui lähtuda artikli kirjutaja hinnangust saarlaste tollasele tegevusele, siis olid kõik Läänemere-äärsed rahvad mereröövlid, aga see on jabur nimetus.

"Nimetatud viikingiretked"

Veelkord, pole vaja labastada ajalugu ning levitada lumpeni ettekujutust, nagu sõitnuks aastatel 600-1200 mööda Läänemerd vaid viikingid. Viikingiteks nimetati skandinaavia päritolu meresõitjad. Aga Läänemeres sõitsid ka slaavlaste, saarlaste, kurelaste, ridalaste, hämelaste, soomlaste laevastikud, isegi hispaania mauride ja Alfred Suure laevad. Sõna "viiking" kleepimine kõigele külge, mis puudutab muinasaega ja meresõitu on sama nõme kui rääkida sarvedega kiivritest.

Tollased kroonikad, letopissid ja saagad eristavad rahvaid ja nende laevu täpselt, ega kipu kõigile lööma otsaette silti: "viiking". Miks meil tänapäeval siis mõned seda ei suuda? Huvipuudus, mugandumine, harimatus?

"Saarlaste etnogeneesis etendasid suurt osa rootsi päritolu viikingid, kes assimileerusid XV-XVI saj. paiku."

Vaevalt küll said rootsi päritolu viikingid assimilleeruda 15 saj. paiku, sest 13 sajandiks oli viikingiaeg juba läbi. Kuni 13 saj. keskpaigani ei olnud rootslastel ühtegi suurt osa mängida saarlaste etnogeneesis, sest siiasattunud relvis mehed löödi maha ja Skandinaaviast toodud orjadel polnud sõnaõigust. Ühtegi ajaloolist märget kroonikates rootsi viikingite püsiasustusest Saaremaal ei ole! Küll on teateid katsetest seda tekitada, ja kõigest sellest mis juhtus proovijatega.

"1919. aastal toimus kommunistide provotseeritud Saaremaa mäss"

Eesti valitsuse ametlikus teadaandes Saaremaa vastuhaku kohta 20. veebruarist 1991 nimetati seda „Saarele koondunud enamlaste organiseeritud mässuks”. Tegelikult ei olnud EKP sellega seotud, kuna tal saarel oma organisatsiooni ei olnud ning polnud ka mingit muud ühendust mässajatega. Ometi on see müüt Saaremaa vastuhaku põhjuste kohta mõnes teoses püsinud ka tänaseni. Sageli minnakse isegi veelgi kaugemale ja absurdsemaks ning väidetakse, et Saaremaa rahutuste taga olevat olnud Moskva pahatahtlik käsi.

Saaremaa vastuhaku põhjuseid uurinud valitsuskomisjon eesotsas vabariigi prokuröri Jaan Teemantiga jõudis juba 1919. aasta kevadel järeldusele, et seda mässu ei korraldatud väljastpoolt, vaid et „viha mõisnike vastu ja kitsas majanduslik olukord” mässu peapõhjusteks olid.

Niiet, palun korrekteerige artiklit :)))))))

Su märkused on õiged, kuid meil on inimjõudu vähe, et selle artikliga põhjalikult tegelda. Ehk võtad töö ise ette?--WooteleF 18. jaanuar 2010, kell 11:05 (UTC)

Varasem redaktsioon on siin. Pole tarvis otsast alustada. Andres (arutelu) 6. detsember 2013, kell 22:24 (EET)[vasta]

Tänan tähelepanu juhtimast, võtsin sealt üht-teist üle. Keskaegsed ja varasemad asjad peaksid siit artiklist küll kindlasti välja jääma. --IFrank (arutelu) 6. detsember 2013, kell 22:43 (EET)[vasta]

Kuhu need peaksid minema? Andres (arutelu) 9. detsember 2013, kell 13:29 (EET)[vasta]

"piirid langevad kokku praeguse maakonnaga" – kas seda väidet võib vaieldavaks pidada arvestades maakerke mõju rannajoone muutumisele? Viimase tuhande aastaga on seda ikka omajagu. Ivo (arutelu) 31. august 2015, kell 23:45 (EEST)[vasta]

Millise pealkirja all muinasmaakonnast tuleks rääkida? Andres (arutelu) 31. august 2015, kell 23:57 (EEST)[vasta]

Muinasmaakonnast saaks rääkida nt nime "Saaremaa (muinasmaakond)" all.

Küll võiks aga siinse artikli liita artikliga Saare maakond. Mina vähemasti ei näe hea põhjust nende lahus hoidmiseks. Ivo (arutelu) 3. august 2022, kell 13:54 (EEST)[vasta]

Territoorium võib enam-vähem sama olla, aga tegu on eri riikide eri staatusega üksustega. Kas neil on mingi õigusliku järjepidevuse seos? Kingissepa rajoon tuleks ka siis liita. --Minnekon (arutelu) 3. august 2022, kell 16:44 (EEST)[vasta]

Ma arvan ka, et mitte liita. Peamiselt selleks, et meil oleks ühtne süsteem. --Andres (arutelu) 3. august 2022, kell 18:37 (EEST)[vasta]