Arutelu:Süda
Miks ülemine õõnesveen lad. k nimega on, ülejäänud eesti keeles? Muutsin ka natuke paigutust, vt arutelu anaeroobse glükolüüsi juures. KS 13:50, 29 Dec 2004 (UTC)
Algse joonise peal oli. Eks ma muuda ära. Mario 14:24, 29 Dec 2004 (UTC)
Ja sinu paigutus on tõesti parem ;) Võid ka heita pilgu Reumaatiliste haiguste klassifikatsioon vormistusele . Mario 14:40, 29 Dec 2004 (UTC)
- Kas sa oled kindel selle pildi Copyrighti õigustes? Märgi pildi üleslaadimisel ära allikas, kust pilt pärit on, et juriidilisi segadusi ei tekiks. Kahtlaselt sarnane pilt on aadressil http://laxmi.nuc.ucla.edu:8000/NM-Mediabook/figures/CARDIAC/heart_section_L.html, see ei käi, niipalju kui ma aru saan GPL litsensi alla? KS 14:59, 29 Dec 2004 (UTC)
OK.See ei käinud jah, nagu ma praegu märkasin. Märgin edaspidi kõikide internetist leitud piltidele juurde algallika ? Ja muide, kust ma pildi järgi saan selle copyright´i teada ? Mario 15:17, 29 Dec 2004 (UTC)
- Suvalisest kohast internetis leitud pildid on ülima tõenäosusega autoriõigustega kaitstud või kellegi omad. See peab pildi juures selgelt kirjas olema, et ta seda pole, vaid siis võime kindlad olla. KS 15:48, 29 Dec 2004 (UTC)
Äkki oskad selle lehekülje kohta midagi öelda ? Mario 16:12, 29 Dec 2004 (UTC)
Kellel on süda? Kelle südamest siin juttu on? Kus süda asub? Mis on südame funktsioon ja kuidas ta seda täidab? Andres 07:51, 30 Dec 2004 (UTC)
- Head kysimused. Artikkel on vilets, kui pole vähemalt nendele kysimustele vastuseid. Syda kui elund esineb juba molluskitel. Lylijalgsetest rääkimata. --Lulu 23. jaanuar 2006, kell 21.31 (UTC)
"eristatakse kolme pindmikku: 1) tagumine alumine vahelihasmine pindmik 2) eesmine ülemine rinnak-roidmine pindmik." - aga kolmas?--Ken 9. juuni 2006, kell 09.53 (UTC)
Mul ei ole varem sellist probleemi tekkinud, aga ... kas see foto ikka peaks siin olema? Võib-olla peaks ta olema kuidagi vähem silmatorkavas kohas. Andres 8. september 2008, kell 18:42 (UTC)
- Võib-olla mõtlen sama öeldes, et lahkamistulemusi ei peaks nii avalikult eksponeerima? Aga milline pilt siia siis sobiks? Mingi joonis? --Improvisaator 19. oktoober 2009, kell 13:34 (UTC)
- Foto on asendamatu, ja joonisel on jälle teised eelised. Andres 19. oktoober 2009, kell 13:52 (UTC)
- Praegune artikkel on lihtsalt liiga pisike. Kui kasvab, siis leidub seal kohta nii fotodele kui joonistele. Muidu olen ma õuduste suhtes väga tundlik, ei vaata iialgi õudusfilme, aga see foto ei hakka mulle vastu, minu meelest ta sobib isegi artikli esimeseks pildiks. Nimelt paljudel inimestel on südame välimusest kuidagi väär ettekujutus ja niimoodi saab kohe näidata, et see ärtu-kujuline kujutluspilt pole õige. Taivo 19. oktoober 2009, kell 17:55 (UTC)
- Foto on asendamatu, ja joonisel on jälle teised eelised. Andres 19. oktoober 2009, kell 13:52 (UTC)
Mariina märkas: kuna fragment süda algab sealt kaudu: Süda on vereringeelund, mis tagab vere ringlemise.... siis kõrval asuv pilt enam ei ühildu, enne kui seda lauset polnud ja eksponeeriti südant, mille surm saabus seiskumise tagajärjel (nagu pea kõigil meil imetajatel -kas ka vihmaussil- temal on südameelundi asemel 4 paari südamekaari, ei tea) aga pilt ütleb mulle: Surnud süda on vereringega veel varustatud ("Dead heart pumping")-kuna pildile antud süda on punast värvi-ja pealegi südameoperatsiooniaegselt, mil süda viiakse kunstliku vereringluse sisse ei ole ta ka seda värvi. Südame kuju(tuspildi)le saate mõnikord ligi meditsiinisüsteemi kaudu, näiteks kui tehakse südame ultraheli, viiakse läbi mitmeid nukleaarmeditsiini uuringuid jpm protseduure, siis õpite ka süda neilt üles leidma.....ma saan aru, et see oli Teie kõigi kommenteerijate ühine tööõnnetus, Teil ongi liiga palju tööd aga omalt poolt lisan siis mõned pildid, millede kaudu näete südame peegeldust ka elu ajal aga avalause on minu arvates õigesti kvalifitseeritud - vaatamata sellele et teadlased vaidlevad siiani kas süda paneb käima vereringe või vereringe südame.......19.november 2012- Mariina http://www.labspaces.net/120642/Video__Excessive_endurance_training_can_be_too_much_of_a_good_thing__research_suggests
Video: Excessive endurance training can be too much of a good thing, research suggests Monday, June 4, 2012
Human Heart Micah True, legendary ultra-marathoner, died suddenly while on a routine 12-mile training run March 27, 2012. The mythic Caballo Blanco in the best-selling book, Born to Run, True would run as far as 100 miles in a day. On autopsy his heart was enlarged and scarred; he died of a lethal arrhythmia (irregularity of the heart rhythm). Although speculative, the pathologic changes in the heart of this 58 year-old veteran extreme endurance athlete may have been manifestations of "Phidippides cardiomyopathy," a condition caused by chronic excessive endurance exercise. Regular exercise is highly effective for the prevention and treatment of many common chronic diseases, and improves cardiovascular health and longevity. However, recent research suggests that chronic training for, and competing in, extreme endurance exercise such as marathons, iron man distance triathlons, and very long distance bicycle races may cause structural changes to the heart and large arteries, leading to myocardial injury. A study in the June issue of Mayo Clinic Proceedingsreviews the literature and outlines in detail for the first time the mechanisms, pathophysiology, and clinical manifestations of cardiovascular injury from excessive endurance exercise. "Physical exercise, though not a drug, possesses many traits of a powerful pharmacologic agent. A routine of daily physical activity can be highly effective for prevention and treatment of many diseases, including coronary heart disease, hypertension, heart failure, and obesity," says lead author James H. O'Keefe, MD, of Saint Luke's Hospital of Kansas City, MO. "However, as with any pharmacologic agent, a safe upper dose limit potentially exists, beyond which the adverse effects of physical exercise, such as musculoskeletal trauma and cardiovascular stress, may outweigh its benefits." Dr. O'Keefe and his colleagues present emerging data suggesting that extreme endurance training can cause transient structural cardiovascular changes and elevations of cardiac biomarkers, all of which return to normal within one week. For some individuals, over months and years of repetitive injury, this process can lead to the development of patchy myocardial fibrosis, particularly in the atria, interventricular septum, and right ventricle, and an increased susceptibility to atrial and ventricular arrhythmias. In one study, approximately 12% of apparently healthy marathon runners showed evidence for patchy myocardial scarring, and the coronary heart disease event rate during a two-year follow up was significantly higher in marathon runners than in controls. Although it has been recognized that elite-level athletes commonly develop abnormal electrocardiograms and atrial and ventricular entropy, these adaptations traditionally have not been thought to predispose to serious arrhythmias or sudden cardiac death. However, it nowappears that the cardiac remodeling induced by excessive exercise can lead to rhythm abnormalities. Endurance sports such as ultramarathon running or professional cycling have been associated with as much as a 5-fold increase in the prevalence of atrial fibrillation. Chronic excessive sustained exercise may also be associated with coronary artery calcification, diastolic dysfunction, and large-artery wall stiffening. Lifelong vigorous exercisers generally have low mortality and disability rates and excellent functional capacity, Dr. O'Keefe notes. He suggests that further investigation is needed to identify who is at risk for adverse cardiovascular remodeling, and to formulate physical fitness regimens for conferring optimal cardiovascular health and longevity. In a video interview accompanying the article, Dr. O'Keefe stresses that thereport does not detract from the importance of physical exercise. "Physically active people are much healthier than their sedentary counterparts. Exercise is one of the most important things you need to do on a daily basis," he explains. "But what this paper points out is that a lot of people do not understand that the lion's share of health benefits accrue at a relatively modest level. Extreme exercise is not really conducive to great cardiovascular health. Beyond 30-60 minutes per day, you reach a point of diminishing returns."
http://www.tumblr.com/tagged/henry-gray
http://heart.bmj.com/content/98/1/79.full.pdfhttp://heart.bmj.com/content/98/1/79.full.pdf http://web.mit.edu/hst.563/www/lab4/JASE_Hung_2007_3DEcho.pdf http://vialab.sp.ri.cmu.edu/main/Publications/pdf/Stetten_JCIV_1998.pdf http://cs.jhu.edu/~pault/wiki/images/a/a9/Miccai2011.pdf
http://www.ajronline.org/content/193/6/1522.full
http://www.ultrasound-images.com/fetal-heart.htm http://www.radiologyinfo.org/en/info.cfm?pg=cardinuclear http://library.thinkquest.org/05aug/01883/nuclearmedicine.htm
Nuclear Medicine Applications More Than "Atomic Cocktails"
http://www.mimaradiology.com/nuclear_medicine.aspx
Anatoomiaterminite puhul piisab ladinakeelsest vastest, mõne mõiste puhul on asjakohane ka vanakreekakeelne.
Ei ole mõtet rääkida looma südamest üldiselt. Inimese südamest tuleb rääkida pärast loomade südant. Andres (arutelu) 31. mai 2013, kell 23:48 (EEST)
- Tere Andres!
Meeli Roosalu oma raamatus "Inimese anatoomia" kirjutab, et liitsõnade puhul kasutatakse anatoomias ka kreekakeelseid sõnu ehk siis kardio - kardioloogia ja kirjanduses tuleb ka ette sõna "cor" .
Aga veel ei olegi looma südant ju mina kirja saanud, sisenevad üksnes terminid ja siis võib-olla saab kirjutada südamest hobuslastel, rästiklastel, kasslastel jne.... ja inimese südame võin tõsta loomasüdame sisse (piltlikult) aga siis liigub, minu arust, kaasa ka see lahkamise kaudu presenteeritud südamepilt.....
Mariina 1. juuni 2013, kell 08:01 (EEST)
- Seda ma ju räägingi. Vanakreekakeelne on jah sellepärast hea, et temast on tuletatud näiteks "kardioloogia". Aga ingliskeelset ei maksa panna, eriti veel esikohale. Selleks on Vikisõnastik. Andres (arutelu) 1. juuni 2013, kell 09:29 (EEST)
- Imetajate südame ehitus on anatoomiliselt sarnane, aga teistel selgroogsetel, rääkimata selgrootutest, on see teistsugune. Sa räägid looma südame nime all imetaja südamest. Andres (arutelu) 1. juuni 2013, kell 09:34 (EEST)
- Kasutaja Andres, lepime vast kokku nii, et vikipeedia artiklid (absoluutselt kõik, ka mõttefragmendid ja tulevased jne jne) on minu mõistes pooleli ja mina neid ise välja mõtlema ei hakka, kui komplekteerin artiklit, nagu näiteks artiklit "süda", siis toetun allikatele ja artikkel, mõnikord hakkab avanema....seega on praegu vara öelda, kas imetajate südame ehitus on anatoomiliselt sarnane või kokkuleppeliselt sarnane inimese omale, või mitte nii päriselt sarnane... ja roomajatel loetakse südant 3-kmabiriliseks, puukidel on süda jne jne ja vihmaussidel on 4 või oli see 8 paari südamekaari, kes osalevad tsirkulatsiooniprotsessides jne... jne.... praegune artikkel eestikeelsete allikate kohaselt hakkas avanema "Inimese anatoomia" ja "Koduloomade anatoomia" raamatute kaudu kui kõik südame osad kannavad inimsete kaudu ühesugust nimetust siis võib-olla saab nad kuulutada imetajate ja kõrgemate loomade ja/või inimese südameks ja siis veel fülogenees jne......mina praegu veel ei saa kindlalt öelda, kas kassi süda on sama, kui süda inimesel ja süda kalal ja süda rästikul.....aga vabalt võib-olla, et kõik südamed ongi sarnased...... aga miks ja kuidas jälle ei tea.....töö allikatega ehk pisut toob selgust
aga...... hetkel tunne selline nagu oleksin Aristotelese katselaboris.......aga ka temal oli päris lahedaid hinnanguid, nagu näiteks ühe allika kohaselt seletus, et miks madude keele ots on kaheharuline: sellepärast, et nad saavad maailma kahekordsemalt tunda ja nautida...... Mariina 1. juuni 2013, kell 10:56 (EEST)
- Ma mõtlen sarnasuse all eeskätt seda, et anatoomilised struktuurid (nende nimetused) on samad, kuigi suurus ja proportsioonid võivad erineda. Imetajate puhul arvatavasti nii on, kuigi ma täpselt ei tea. Lindude süda erineb imetajate omast klappide ehituse poolest. Ja kui juba süda on kolmekambriline, siis ei saa öelda, et tal on vasak koda, parem koda, vasak vatsake ja parem vatsake, nagu "Loomade südame" all praegu on. Rääkimata siis selgroogsetest. Andres (arutelu) 1. juuni 2013, kell 11:13 (EEST)
- Anatoomilised nimetused anatoomianomenklatuuride kaudu, inimese südame omad kontrollisin "Terminologia anatomica" veebiversiooni kaudu aga loomade oma VTA kaudu pole veel kontrollinud ja kirjas ju üksnes mõned terminid.....
Roomajatel- niipalju kui mina olen lugenud loetakse süda kolmekambriliseks jah aga ise ma näinud pole......seega praegu räägime mingis mõttes makroskoopilisest anatoomiast....
- Ja kui juba süda on kolmekambriline, siis ei saa öelda, et tal on vasak koda, parem koda, vasak vatsake ja parem vatsake, nagu "Loomade südame" all praegu on...*
...see sissejuhatav lause algus on kõrgkooliõpikust ja mina saan mõelda selle üle siis kui olen võib-olla lugenud mõnda raamatut ehk uurimustööd ehk artiklit, kus räägitakse kas kassi, elevandi jne südame-ja veresoonkonnast koos lümfisüsteemiga (lümfiga)...
Mariina 1. juuni 2013, kell 14:37 (EEST)
- Tuleb vaadata konteksti. Seal on juttu imetajatest, lindude kohta on lõpupoole eraldi jutt, teistest loomadest see raamat üldse ei räägi. Andres (arutelu) 1. juuni 2013, kell 16:17 (EEST)
on enamike tsirkulatsioonisüsteemiga loomade aga ka paljude selgrootute südame-veresoonkonna elund mille töö tulemusel tagatakse elusorganismi rakkude pidev vere ning lümfiringlus.
- See on arusaamatu lause. Miks on vastandatud tsirkulatsioonisüsteemiga loomad ja selgrootud? Andres (arutelu) 1. juuni 2013, kell 09:29 (EEST)
- Osaliselt nõus, aga kui avanevad vikipeedias artiklid tsirkulatsioonisüsteem , näit vereringe ja lümfiringe jms siis saab erinevus tunduvalt täpsustada, nimelt puukidel vast on vere-lümfiringe koos (hemolymph), või vähemalt mitte nii eraldi viimajudadega kui inimestel näiteks ja rästikutel, nagu ma aru saan on tsirkulatsioonisüsteem juba vere-ning lümfi osas siiski eraldunud, aga nõus sellisena on erinevustele (mitte vastandustele üksnes mühatatud ehk viidatud) ja vikipeediahuviline ei pruugi aru saada, miks artiklisse sisse kirjutatud see.......
Mariina 1. juuni 2013, kell 10:56 (EEST)
Südame histoloogia võib indiviiditi suuresti erineda? See on siis patoloogia puhul? Andres (arutelu) 1. juuni 2013, kell 09:39 (EEST)
- Südame histoloogia võib indiviiditi suuresti erineda ja ka liigiti suuresti erineda........ ka koosneb süda erinevatest rakkudest, milledel on erinev morfoloogia... (ups vikipeedia kaudu rakutüüpidest) aga praegu ma siia juurde linke ja raamatuid ei paneks
aga kirja läheks siis vast nii, et inimene sööb oma südant igapäev, st igapäev me loome oma südant uuesti, kui täna sõin murulauku ja homme söön terve grillitud sea, siis süda saab sellest osa, nii osana tervikust kui "komplekteerib" oma eluks vajaliku , ilmselt ka kõigest ümbritsevast- seetõttu ei leia ma mõtet rääkida süda (organ)- kui tema on nii lümfisüsteemi, närvisüsteemi ja kõikide teiste ka mikrotsirkulatsioonidega (biloogilised molekulid) igapäevaselt muudame ka oma südamerakke, kes on "genesis"e kaudu ikka tüvirakkudest pärinenud ja DNA-d ei komplekteeri, kuid millegipärast kirjutatakse erialaajakirjanduses jätkuvalt, et südame rakud, üksikult ei uuene kiiresti, ca 1% aastas, see võib täheldada, et neil on teatud spetsiifika, mistõttu on võimalikud ka südame siirdamised, st südamel kui organil on teatud autonoomia.... ....ja kui avanevad südamepuudulikkusega seotud kroonilised haiguslikud seisundid (ka kaasasündinud), siis näiteks "Tricuspid Atresia"- võib põhjustada see, et südame "rigth atrium" (ingl k) ei suhtle "RV"-ga (inglise keeles)
ja siis veel see: Have you ever wondered how many atoms are in a human cell? It's a huge number, so there is no exact figure, plus cells are different sizes and are growing and dividing all the time. Here's a look at the answer. Answer: According to an estimate made by engineers at Washington University, there are around 1014 atoms in a typical human cell. Another way of looking at it is that this is 100,000,000,000,000 or 100 trillion atoms. Interestingly, the number of cells in the human body is estimated to be about the same as the number of atoms in a human cell.
http://chemistry.about.com/od/biochemistry/f/How-Many-Atoms-Are-There-In-A-Human-Cell.htm...
Mariina 1. juuni 2013, kell 10:56 (EEST)
- Kui histoloogia on erinev, siis kudede ehitus on erinev. Andres (arutelu) 1. juuni 2013, kell 11:19 (EEST)
- Histoloogia (nagu ma ka vikipeedia artikli histoloogia http://et.wikipedia.org/wiki/Histoloogia kaudu aru saan) kuulub vast mikroskoopilise anatoomia hulka ja sealt peaks lause kas tõendust ehk ümberlüket ootama/saama/olema/tegema/nägema
- Kui histoloogia on erinev, siis kudede ehitus on erinev. Andres (arutelu) 1. juuni 2013, kell 11:19 (EEST)
Veri ja lümf on koed ja koed koosnevad rakkudest ja rakuvaheainest ja roomajate veri pole päris sama mis inimeste oma ja kudesid muudavad ka organismide füsioloogilised seisundid (kasvajad, aneemiad, immuunpuudulikkus, geneetika jpm) http://www.iarc.fr/en/publications/pdfs-online/pat-gen/bb10/bb10-chap4.pdf ...ja midagi erinevat peab ju olema ka inimese ja inimese vere vahel, näiteks mina oma südant pojale siirdamiseks üle anda ei saa, temal veregrupp A ja minul B, seega tuleks ka vereülekannet meie vahel veregruppide teooria kohaselt kaaluda... Mariina 1. juuni 2013, kell 14:37 (EEST)
- Jah, midagi erinevat on muidugi. Andres (arutelu) 1. juuni 2013, kell 16:17 (EEST)
Miks "siirdamis-südameoperatsioonid"? Räägitakse ju südame siirdamisest?
- räägitakse-kirjutatakse jah aga mina kirjutan selle kui tänapäevase invasiivse kirurgilise meetodi (sest minu arvates kassi süda inimese sisse vabatahlikult ei lähe ju) aga minugipoolest võib kasutada üldlevinud terminit, kuigi ma ei tea täpselt milline see Eesti Haigekassa ja kardioloogide jpt kaudu olla võiks:
südame siirdamise operatsioon neeru siirdamise operatsioon südame-kopsu siirdamise operatsioon luuüdi siirdamise operatsioon rasva välja-siirdamiseoperatsioon (liposuction)
- Südame siirdamine on minu meelest kindlasti õige ka juhul, kui seda kuskil teistmoodi nimetatakse. Andres (arutelu) 1. juuni 2013, kell 11:19 (EEST)
- südame siirdamine - kirurgiliseks operatsiooniks
Rakkude, kudede ja elundite doonorluse ja siirdamise Eesti tegevuskava 2010-2015 http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/Tervishoid/UUS_Eesti_transplantatsiooni_arengukava_2010-2015___18.pdf
Mariina 1. juuni 2013, kell 14:37 (EEST)
Mariina 1. juuni 2013, kell 10:56 (EEST) Ajaloo osa peaks olema lõpu poole. Mille ajalugu see on? Mitte ju südame ajalugu? Andres (arutelu) 1. juuni 2013, kell 09:39 (EEST)
- Ajaloo osad püüan minu kaudu komplekteeritavates artiklites sättida mõningast kronoloogiat silmas pidades aga kui on häid ettepanekuid siis võib ka aine-põhiselt proovida aga hetkel on artikkel nii pisike (ja ometi nii suur ja pika jalooga) et ELAGU!
Heart development, Volume 342
edited by Richard P. Harvey, Nadio Rosenthal
Development of Cardiovascular Systems: Molecules to Organisms
edited by Warren W. Burggren, Bradley B. Keller
Mariina 1. juuni 2013, kell 10:56 (EEST)
- Jutt on alajaotuse pealkirjast ja asukohast. Andres (arutelu) 1. juuni 2013, kell 11:19 (EEST)
- asukoha võin tõsta allapoole aga pealkirjal pole häda midagi, minu arust, lihtsalt lisandusi ja muud....
http://hirnforschung.kyb.mpg.de/en/findings/medical-treatments-and-therapies/heart-surgery-and-transplants.html http://www.time.com/time/health/article/0,8599,1939493,00.html http://www.stanford.edu/dept/HPS/transplant/KantrowitzFirstTransplant.pdf http://schatzie-speaks.hubpages.com/hub/Baby-Fae-A-Xenotransplant-Nightmare http://www.sbccv.org.br/residentes/downloads/area_cientifica/Primeiro%20Transplante%20Humanos%20-%20Hardy%20-%201964.pdf Constantine Mavroudis, Carl Backer , Pediatric Cardiac Surgery http://books.google.ee/books?id=vxD6L_S93WsC&pg=PA813&dq=heart+transplantation+in+animals&hl=et&sa=X&ei=3tupUcjXB_LZ0QWeyoHoDg&ved=0CDMQ6AEwAQ#v=onepage&q=heart%20transplantation%20in%20animals&f=false
Mariina 1. juuni 2013, kell 14:37 (EEST)
Mis "liigile" peaks osundama teise lõigu "vasikas"? (p.o. veis?)--Pietadè (arutelu) 1. juuni 2013, kell 14:52 (EEST)
- Tere kasutaja Pietadè, S. Tawara saksakeele versioon pakub Kalbsherz:
seega a) Kibermann, Kirotar, Koppel- Saksa-eesti sõnaraamat, 4 trükk, Valgus, 1995, lk 450 die Kalbe- mullikas das Kalb -vasikas ..hetkel pakkuda ei oska, kui töötan südame füsioloogia ja histoloogia juuremail siis püüan lugeda täpsemalt aga meie esivanemad nimetasid ka saksa mõisnike aegu vasikaks (ka kõnekäändude kaudu was willkst Du vasikajalg? näituseks) ikka, vähemalt Jägala mail olid piimakarjad ca 100 a, tagasi valdavalt, ilmselt ikka lehmavasikat. Mariina 1. juuni 2013, kell 16:57 (EEST)
--MastiBot!
Püüdsin täna avada toodud linki ei avanenud:
leidsin uuenenud veebilingi ja asendasin:
Mariina 8. juuli 2013, kell 09:09 (EEST)
Artiklis on selline lause:
Jakobsoni elundit loetakse ka vomeranasaalse süsteemi elundiks.
See on kontekstist väljas ja seetõttu arusaamatu. Andres (arutelu) 15. september 2013, kell 09:00 (EEST)
- Artiklis Süda oli minu kaudu toodud lause aga ma püüdsin ta ülelugemisel lahutada ja praegu mina artiklis Jakobsoni organit küll ei leia ja koodid peaksid, inglise wikipeedia kaudu, klappima ...
- Mariina 15. september 2013, kell 09:18 (EEST) alias Простота