Arutelu:Rahvuslus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Väga armas nali, aga entsüklopeediaartiklina ei kõlba mitte. Kustutada? --Ker 22:20, 15 Apr 2005 (UTC)


Artikli pealkiri peaks olema "Rahvuslus". Selle sünonüüm ei ole mitte "natsism", vaid "natsionalism". Lõpus oleva essee võib tõsta aruteluleheküljele. Andres 05:04, 16 Apr 2005 (UTC)

Ma lugesin tglt just enne kirjutamist mingit ajaleheartiklit, kus rõhutas rahvuslikkuse vajalikkust ja läks sellega natuke kummaliselt kaugele ...aga miks mitte, alati võib kustutada ka; võib ka ümber tõsta :)--Tvali 12:03, 16 Apr 2005 (UTC)
Jah, -lik on mõttetu sõnalõpp, mis osutab sarnasusele millegiga ja ei pea entsüklopeediaartikli algvormis olema. Natsism on lihtsalt natsionalismi lühem vorm. Parandan esimese, jätan teise neile, kes seda vajalikuks peavad. Essee artikli lõpus määratleb skaala ja kergendab tähenduse mõistmist.--Tvali 14:12, 16 Apr 2005 (UTC)
Ei ole nõus. "Rahvuslikkus" ja "rahvuslus" on erinevad mõisted. Natsism ei tähenda mitte natsionalismi, vaid natsionaalsotsialismi. Andres 20:14, 16 Apr 2005 (UTC)

Nixdorfile -- rahvuslus ja marurahvuslus ei ole sünonüümid, aga see artikkel räägib praegu mõlemast, nii et võib jätta. Marurahvuslus on lihtsalt rahvusluse äärmuslik vorm. Ma just uurisin natuke ku klux klani kodukaid ja üldiselt paistab, et tegu on igas mõttes lihtsalt rahvuslusega väga tõsiselt üle pingutamisega (ehk siis, tavaline rahvuslane arvab näiteks, et maatasa tuleks teha ainult rahvad, mis tunduvad otseselt ohtlikud, nagu eesti rahvuslaste puhul venemaa, aga marurahvuslane teeb hea meelega kõik muud rahvad igaks juhuks maatasa, sellal kui nt. kosmopolitist kasutab argumentatsiooni, mis vaatleb eri rahvaste üldist tausta ja ei eelda, et üks rahvus peab kindlasti säilima või hävima – rahvuslus on ikkagi igal juhul ühe rahvuse eelistamine ja rahvuslase jaoks on näiteks täiesti normaalne argument mõne teise rahva toetuseks, et tegemist on sugulasrahvaga, sellal kui nt. kosmopoliidi jaoks ei oma selline mitte mingisugust tähendust). Rahvuslaste endi jaoks on ehk igasuguseid üliolulisi nüansivahesid, aga kuni pole pikki artikleid, võib lühidalt kõik ühes kohas kokku võtta :)--Tvali 14:33, 16 Apr 2005 (UTC)

Ei ole nõus. Rahvuslus ei tähenda, et mingi rahvas tuleks maatasa teha. Andres 20:14, 16 Apr 2005 (UTC)
See, et artikkel räägib mõlemast ei ole mingi argument. Suunata võib siis kui tegemist on sünonüümidega või kui on kindel, et marurahvuslusest artiklit ei tule. Siim 14:41, 16 Apr 2005 (UTC)
Kui tuleb, võib ju suunamise maha võtta.--Tvali 14:47, 16 Apr 2005 (UTC)
Kuidas see artikkel üldse tulla saaks kui on tehtud suunamine? Uued kasutajad ei oska sellele lehele minnagi, sest nad suunatakse sealt minema ja kui oskavadki, siis arvavad, et ju see on Vikipeedia ametlik seisukoht, et rahvuslus ja marurahvuslus on sünonüümid ja neid tuleb koos käsitleda. Kordan veelkord, et selliseid suunamisi ei tohi teha. Siim 14:54, 16 Apr 2005 (UTC)
Ok, saan aru.--Tvali 15:01, 16 Apr 2005 (UTC)
Kusjuures, rahvusluse ja marurahvusluse erinevuse kõige lühem sõnastus, kui arvestada nende sõnade praktilise kasutusega, on vist see, et marurahvuslane on teisest rahvusest rahvuslane :)--Tvali 14:47, 16 Apr 2005 (UTC)

Rahvuslikkus ja rahvuslus on eri asjad, esimeselt teisele ei tohi suunata! Andres 20:17, 16 Apr 2005 (UTC)

Täpsustused mõistetesse[muuda lähteteksti]

Ennetades võimalikest ümberredigeerimisest tulenevaid segadusi selgitaksin need mõisted eraldi lahti:

Rahvuslus ja natsionalism on sünonüümid - täpselt nagu kukulind ja kägu. See, et sõna natsionalism on näivalt halvatähenduslikum, tuleneb hoopis sellest, et sõna rahvuslus on eestikeelsena rahvusvahelises kirjasõnas täiesti tundmatu, eestlased väikerahvana kalduvad aga rahvuslust - seega siis ka natsionalismi - pigem positiivselt väärustama.

Šovinismi all mõistetakse suurrahva (enamusrahvuse) agressiivselt allutavat natsionalismi.

Palun tee katset. Praeguse seisuga on meil eraldi artikkel natsionalism, kus taolised selgitused on olemas. On olemas arvamus, et "rahvuslus" on pigem kultuuriline kui ideoloogiline mõiste. Seetõttu nähtavasti ongi eraldi artiklid.
Allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ . Andres 8. jaanuar 2006, kell 22.44 (UTC)

Nipp selles ongi, et rahvus ja natsioon on sünonüümid. Seepärast pole taoline vahetegemine võimalik.

Siia juurde üks koomiline nüanss eesti rahvuskultuuriga tegelevatest asutustest: Tartus tegutsev Eesti Rahva Muuseum (nime eeskujuks ilmselt Suomen Kansallismuseo) tõlgib eesti keele kehvapoolse normeerimise aegadest saati oma ametlikku nimetust eksitaval moel Estonian National Museum. Korrektne tõlge oleks Estonian Peoples Museum. Seega esitab rahvakultuuriga (etnoloogia) tegelev muuseum end rahvusmuuseumina. Tegelikult täidab rahvusmuuseumi rolli pigem Tallinnas asuv Eesti Ajaloomuuseum.

Sõna "rahvus" tähendab eesti keeles eelkõige teatud tunnustega etnost ja vastavat etnilist kuuluvust. 'Natsiooni' (riigiterviku) mõttes kasutatakse seda sõna ainult teatud püsiühendites nagu "rahvusraamatukogu", "rahvuslik kogutoodang".
Vahetegemise võimatus ei ole mulle veenev. "Rahvus" ja "natsioon" ei ole igas tähenduses sünonüümid. Ja kui ka oleks, ei pruugiks tuletised ikkagi sünonüümid olla. Andres 9. jaanuar 2006, kell 00.44 (UTC)

Ei lase end ümber veenda ega hakka ka edasi vaidlema. Teaduslike mõistete normeerimine ei toimu tõesti mitte Wikipedias. Et aga rahvuslus ja natsionalism on 100% kattuvad sünonüümid, pean otstarbekaks nende kahe artikli ühendamist ühele leheküljele. Wildgans 9. jaanuar 2006, kell 00.50 (UTC)

Tegelikult olen nõus, et need on sünonüümid (kuigi sõnad on eesti keeles erineva konnotatsiooniga). Samas on olemas seisukoht, et need sõnad tähistavad eri asju. Kuid Sinu argumendid ei ole veenvad. Minu meelest on täiesti võimalik, et juba selle konnotatsioonierinevuse tõttu tuleks teha eri artiklid. Peale selle tundub, et sõnal "natsionalism" on niikuinii mitu tähendust: see võib tähendada nii rahvuste objektiivse olemasolu tunnistamist, nende olemasolu soovimist kui ka eri rahvuste erinevat väärtustamist. Andres 9. jaanuar 2006, kell 00.58 (UTC)

Häda selles ongi, et vulgaarse käsitluse tulemusena on termini natsionalism eestipärase vastel nii mõnegi inimese arvates tekkinud konnotatiivsed erinevused. Selle põhjuseks on asjaolu, et eesti etnoloogia, mis taoliste mõistete ja terminitega peaks süvitsi tegelema, pole õigupoolest tänaseni jalule saanud. Lahti rääkida, miks see nii on, läheks pikale, tuliseks ning meie imepisikese rahva võimalusi arvestades ka ülemäära valuliseks. Seepärast on üldiseks heaks tooniks kujunenud rahvateaduse (etnoloogia) hetkeseisust rääkides probleemidest möödavaatamine. Wildgans 9. jaanuar 2006, kell 01.10 (UTC)

Miski ei takista Sul asju Vikipeedias avamast. Andres 9. jaanuar 2006, kell 01.12 (UTC)
Eeldusel, et Sa ei esita lihtsalt isiklikku arvamust. Andres 9. jaanuar 2006, kell 01.13 (UTC)
Eri keelte sõnade tähenduste vahel ei pruugi olla täpseid vasteid.
Kas eri artiklid peavad olema, see on omaette küsimus. Arvan, et nende sõnade kasutamist on niiviisi võimalik paremini selgitada. Andres 20. juuni 2006, kell 13.08 (UTC)

Mõiste(te) tegelik sisu[muuda lähteteksti]

Minule ei meeldi eriti kummagi artikli - ei rahvusluse ega natsionalismi - käsitlused. Definitsioonid on ähmased ja ei võtta sisu hästi kokku. Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, mis põhineb selgepiirilise etnilise identiteedi, rahvuskultuuri ja rahvuslike traditsioonide erilisel väärtustamisel. ja Natsionalism ehk rahvuslus on ideoloogia, mis käsitab etnilist identiteeti inimeste ühistegevuse alusühikuna, ning sellel põhinev poliitiline praktika. Ähmased on nii "eriline väärtustamine" kui "ühistegevuse alusühik", ega saa seega mõiste sisu täpselt esitada. Kas tohib paluda, et artiklite kirjutajad selgitaks siin, kust need määratlused võetud on? (Võib-olla siis näen enese ignorantsust ja saan teada, et need on tunnustatud määratlused).

Ma olen pigem selle poolt, et natsionalism ja rahvuslus peaksid olema sama mõiste tähistajad, kuigi konnotatsioonid on praegu erinevad. (Teine äärmus oleks suruda neid siiski vägisi eri mõistetesse, millest üks oleks "hea" ja teine "halb").
Aga kui arutleda siiski laiema mõiste üle, mis hõlmaks nii "halba" kui "head" rahvuslust, siis mis on ikkagi selle mõiste sisu? Tuleks proovida jätta kõrvale see, et mõned rahvuslused on vaenulikud ja mõned mitte, et mõne rahvusluse alusel okupeeriti maailmajagu ja et mõne alusel tahetakse ehitada eluvõimelist väikeriiki? Mis siis alles jääb? Kas mitte näiteks see, et

"Rahvuslus on mõtteviis, mille järgi ühe etnilise rühma keel ja kultuur on parim alus, millele ehitada riiki."? (Või siis "riigi" asemel laiem mõiste, mis hõlmaks ka teisi poliitilisi üksusi, näiteks riikide autonoomseid osi).
Või

"... mõtteviis, mille järgi inimesed peaksid jagunema riikideks keeleliste ja kultuuriliste piiride alusel"?
Kui mõni lugeja ei saa kohe aru, kust need pakkumised tulevad, eks pean siis selgitama, aga ma arvan, et nad on selletagi mõistetavad.

Ma olen kindel, et praegu kahes eri artiklis pakutud määratlused ei jõua väga hästi nähtus(t)e sisuni. Aga endal siiski ei jätku praegu julgust sisulisi toimetusi tegema hakata. Kõike parimat neile, kel tänu laiemale silmaringile seda julgust jätkub.--ML 16. veebruar 2007, kell 23:37 (UTC)

Sinu märkused on õigustatud. Praeguste definitsioonide järgi pole rahvuslusel ja natsionalismil mingit erinevust. Õigupoolest ongi muidugi tegemist sama asjaga. Sellepärast arvan, et sisuline käsitlus peaks olema ühes artiklis, teises artiklis aga peaks selgitama ainult sõnatarvituse spetsiifikat. Pakun, et artiklis Rahvuslus oleks sisuline käsitlus.
Need artiklid on tekkinud erinevate arvamustega kirjutajate tegevuse tagajärjena ega ole omavahel hästi koordineeritud. Igasugune abi olukorra parandamisel on teretulnud.
Mis puutub Sinu ettepanekutesse, siis rahvuslus ei ole minu meelest tingimata seotud rahvusriigi ideega. Andres 17. veebruar 2007, kell 05:53 (UTC)
Võib-olla. Lugesin rahvusluse artiklit inglise vikipeedias ja leidsin, et esimeses lauses on umbes see, mis meil natsionalismi artiklis ja järgmises umbes see, mida mina siin pakkusin. Kuna selle esimese lause määratlusest - sotsiaalse elu alus - ei oska mina päris hästi aru saada, jätan omalt poolt teema mõneks ajaks vist rahule. Ise oskan rahvuslust just ainult rahvusriikide (või rahvusriikide loomise taotlust) kaudu määratleda, aga kui see ei ole "kogu rahvuslus", siis võib-olla pikapeale selgub, et võiks kirjutada artikli "Rahvusriik" või "Rahvuslus poliitikas" vmt? ML 17. veebruar 2007, kell 10:40 (UTC)
Siiski siiski, inglise artiklis kirjutatakse peaasjalikult poliitilistest liikumistest ja arutelulehelt võib näha, et seda artiklit peetakse väga kvaliteetseks ... ML 17. veebruar 2007, kell 10:40 (UTC)
Noh, seal on öeldud: Nationalism typically makes certain political claims based upon this belief..., nii et seda ei peeta rahvuslusele olemuslikuks, vaid tüüpiliseks.
Kvaliteedihinnanguid ei maksa tõsiselt võtta. Olen leidnud eeskujulikeks kvalifitseeritud artiklitest tõsiseid puudusi.
Rahvusriigist tuleb kindlasti teha omaette artikkel. Rahvuslusest poliitikas võib esialgu rääkida ka põhiartiklis. Andres 17. veebruar 2007, kell 10:52 (UTC)

Vahel eristatakse rahvuslust ja natsionalismi, kasutatades esimest mõistet pigem marurahvusluse kohta, kus on tegu oma etnose pidamisega teistest väärtuslikumaks. Äärmuslikku marurahvuslust nimetatakse sel juhul šovinismiks.

Kas võid sellise sõnakasutuse kohta näite tuua? Andres 19. märts 2007, kell 20:51 (UTC)

Varasem redaktsioon:

Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, mis põhineb selgepiirilise etnilise identiteedi, rahvuskultuuri ja rahvuslike traditsioonide erilisel väärtustamisel.

Rahvusluse vastandiks on kosmopolitism ja internatsionalism, mille kohaselt inimene on või peaks olema eeskätt maailmakodanik või otsima eelkõige ühendavat, hoolimata etnilistest eripäradest.

Rahvuslusega on seotud rahvusriikide kujunemine.

Vahel eristatakse rahvuslust ja natsionalismi, kasutatades esimest mõistet pigem marurahvusluse kohta, kus on tegu oma etnose pidamisega teistest väärtuslikumaks. Äärmuslikku marurahvuslust nimetatakse sel juhul šovinismiks.

Vaata ka[muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda lähteteksti]

Andres 17. veebruar 2008, kell 09:23 (UTC)


Rahvuslus ehk natsionalism on doktriin ja/või poliitiline liikumine, mis leiab, et rahvusel on õigust moodustada ühisele ajaloole ja jagatud saatusele tuginedes sõltumatu või autonoomne poliitiline üksus.

Minu meelest poliitilist liikumist ei saa nimetada rahvusluseks. See on ikkagi doktriin, ideoloogia või vaade.

Edasi, kas Eestis oli ärkamisajal rahvuslus? Kui oli, siis see ei seostunud poliitilise üksusega. Seetõttu on see määratlus minu tõttu liiga kitsas.

Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, mis põhineb selgepiirilise etnilise identiteedi, rahvuskultuuri ja rahvuslike traditsioonide erilisel väärtustamisel.

Sellel endisel määratlusel on võib-olla oma puudused, aga kokkuvõttes on see minu meelest õigem. Andres 17. veebruar 2008, kell 09:29 (UTC)

Rahvusluse äärmuslikud vormid – nagu näiteks need, mida 20. sajandil propageerisid fašistlikud liikumised – peavad rahvust inimese identiteedi kõige olulisemaks osaks ning üritavad defineerida seda rassi kaudu ja seostasid geneetika.

Miks rahvuse pidamine inimese identiteedi kõige olulisemaks osaks on äärmuslik?

Tänapäevaks on rahvusriigist saanud ühiskondliku korralduse domineeriv vorm.

Minu meelest enamik riike ei ole rahvusriigid.

Ajaloolased kasutavad terminit "natsionalism" selle ajaloolise ülemineku ning rahvusliku ideoloogia esilekerkimise ja võidulepääsemise kirjeldamisel.

See on segane.
Minu meelest peaks ikkagi kirjutama ka sõnade "rahvuslus" ja "natsionalism" erinevast kasutusest. Andres 17. veebruar 2008, kell 09:33 (UTC)
Samuti peaks mainima marurahvuslust, šovinismi jms.
Ka rahvusliku ideoloogia alaliike tuleks siin mainida.
Ka internatsionalismi ja kosmopolitismi mainimine oleks minu meelest omal kohal. Andres 17. veebruar 2008, kell 09:38 (UTC)

Viide Roy Strideri artiklile praegusel kujul ei sobi siia. See ei ole neutraalne ja on rahvusluse suhtes vaenulik. Kui viide alles jätta, tuleks lisada viiteid ka rahvuslust toetavaile artikleile. Djreichsfuhrer 9. juuni 2008, kell 20:49 (UTC)

Viide on teemakohane. Katsume ikka juurde panna, mitte maha võtta. Andres 9. juuni 2008, kell 21:09 (UTC)

Meil on ka artikkel Natsionalism, mis algab samamoodi, kuid siit ei lähe sinna üldse linki. Kui rahvuslus ja natsionalism on sama asi (nagu kinnitab ka ÕS), tuleks artiklid liita. Andres 16. august 2008, kell 15:00 (UTC)

Liidetud. Djreichsfuhrer 16. august 2008, kell 15:20 (UTC)

Pilt vajab selgitust. Andres 16. august 2008, kell 15:06 (UTC)


Ideoloogia ja poliitiline liikumine on erinevad asjad. Poliitiline liikumine ei saa midagi käsitada. Andres 16. august 2008, kell 15:06 (UTC)

Etnos ja rahvus ei ole üks ja seesama, aga neist räägitakse läbisegi. Andres 16. august 2008, kell 15:08 (UTC)

Esimene lause ei ole usutav: võtame näiteks eestlaste rahvusluse 19. sajandil. Andres 16. august 2008, kell 15:08 (UTC)

Tänapäevaks on rahvusriigist saanud ühiskondliku korralduse domineeriv vorm.

See väide ei tundu usutav, sest enamik tänapäeva riikidest ei ole rahvusriigid. Preale selle, ammuste riikide puhul ei pidanud ju rahvuslus domineerima? Andres 16. august 2008, kell 15:34 (UTC)

Kas tõesti paljurahvuselise riigi toetamine on imperialism. Andres 16. august 2008, kell 15:36 (UTC)

Artikkel seda ei ütle. Kirjas on, et imperialism toetab (muu hulgas) paljurahvuselist riiki. Djreichsfuhrer 16. august 2008, kell 16:15 (UTC)

On endastmõistetav, et kodanik ei koli kusagile, sest ta on lojaalne oma isamaale, eriti koduusku eestlane.

Soovitan selle lause välja jätta. Andres 16. august 2008, kell 15:37 (UTC)

Teine lõik paistab esitavat rahvusluse seisukohta. Sellisel kujul pole ta neutraalne. Andres 16. august 2008, kell 15:39 (UTC)

Keelekasutus[muuda lähteteksti]

POOLT-VORM ei ole artiklis esitatud kujul soovitav (inglise ja vene keele mõju!). Pealegi on kaks poolt-vormi kahes järjestikuses lauses. Artikli tekst: "Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt kasutati süüdistust kodanlikus natsionalismis omariikluse pooldajate ning teiste poliitilises ebasoosingus isikute represseerimise ettekäändena. Ka iseseisvuse taastamise pooldajaid 1980.–90. aastatel süüdistati nende vastaste poolt." Soovitav on: "Kui Nõukogude Liit oli Eesti okupeerinud, kasutati süüdistust kodanlikus natsionalismis omariikluse pooldajate ning teiste poliitilises ebasoosingus isikute represseerimise ettekäändena. Ka iseseisvuse taastamise pooldajaid 1980.–1990. aastatel süüdistasid nende vastased //natsionalismis//." SISULINE KÜSIMUS VIIMASE NATUKE ÄHMASE LAUSE KOHTA: Kes keda süüdistas? Kas "iseseisvuse pooldajad" olid rahvusmeelsed kommunistid?! Või mõeldakse ikkagi neid rahvuslasi, keda tõrjus ja süüdistas EKP? (Täpsem oleks viimasel juhul sisu: need, kes EKP-s parajasti võimul olid (st. Vaino ja Ristlaane seltskond.)--Vikker 25. aprill 2009, kell 06:00 (UTC)


Siit on välja jäetud samastus natsionalismiga. Aga on võimatu tõestada, et tegu pole sama asjaga. Andres (arutelu) 3. november 2012, kell 01:24 (EET)


Milleks see Argo Loo tsitaat vajalik on? Ma mõistan, et wikisse saab igaüks kõike kirjutada, aga nii tendentslikku Nõmme Raadio vaimus juttu ei tohiks ka sisse jätta. Sellele on oma koht, kas või mõne teise artikli raames. Minu arvates peaks see lehekülg andma erapooletu ja ülevaatliku pildi rahvuslusest kui nähtusest ning seda käsitlevatest teoreetilistest seisukohtadest (selleni pole me veel küll kahjuks jõudnud), mitte olema kellegi poliitiliste veendumuste reklaamtahvel. Seda juttu ei ajanud hr Loo kindlasti rahvusvaheliste suhete magistrandina (tiitli lisamine pidi andma väitele kaalukust, st argumentum ad verecundiam), see oli poliitiline seisukohavõtt. Freultwah (arutelu) 27. jaanuar 2013, kell 17:17 (EET)


Katkine link[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 00:12 (EEST)

Rahvusluse vastandid?[muuda lähteteksti]

Kustutasin päises oleva väite, et "Rahvusluse vastanditeks on internatsionalism, kosmopolitism, mis väärtustab kõigi inimeste riikideülest ühtekuuluvust ja maailmakodaniku ideed, aga ka imperialism, mis toetab paljurahvuselisi suurriike." tundub vildakas kui mitte otseselt väär. Esiteks artikli internatsionalism avades tuleb kohe lause "Internatsionalism on ideoloogia, mis peab tähtsaks rahvusvahelist (rahvaste vahelist) tegevust", mis teeb selle vastandamise rahvuslusele absurdseks. Ja kosmopoliitsus on väga mitmetahuline nähtus, mis minuteada ei välista rahvuslust ja ei saa seega olla ka vastandid. Säärane internatsionalismi ja rahvusluse vastandamine tuleb II MS ja külma sõja aegsest kommunismivastasest retoorikast ning asjaolu, et see siiani mõningates kohtades aktsepteeritud on ei pane seda tõele vastama. Selgitus neist kahest kui "maailmakodaniku idee" toetajast on minu jaoks ka hinnanguline ning kallutatud. OjapJ (arutelu) 6. november 2015, kell 22:59 (EET)

Hea küll, aga mingi seos rahvuslusel nendega on, nii et neid peaks siis kuidagi (õigemas sõnastuses) mainima.
Ja ikkagi, kui rahvuslus ei tähenda lihtsalt rahvuste olemasolu tunnistamist, siis need argumendid ei kehti. Andres (arutelu) 8. november 2015, kell 19:13 (EET)

Rahvuslust püüab maha suruda ka Euroopa Liidu juhtkond, kes võrdsustab rahvuslust natsismiga, eesmärgiga asustada Aafrikast ja Lähis-Idast Euroopasse ümber miljoneid immigrante.

Võtsin selle välja kui tõendamatu. Andres (arutelu) 4. veebruar 2018, kell 10:16 (EET)

Eesti rahvuslus[muuda lähteteksti]

Kui Nõukogude Liit oli Eesti okupeerinud, kasutati süüdistust kodanlikus natsionalismis omariikluse pooldajate ning teiste poliitilises ebasoosingus isikute represseerimise ettekäändena, kuna eestlus ei sobinud kokku venestamise ja olematute nõukogude inimese ja nõukogude rahva sundpähemäärimisega. Ka iseseisvuse taastamise pooldajaid süüdistasid 1980.–1990. aastatel nende vastased rahvusluses.

Võtsin selle jupi artiklist välja. Segane viitamata jutt, räägib pigem sõna kasutamisest, mitte rahvuslusest.--Minnekon (arutelu) 28. juuni 2019, kell 19:01 (EEST)