Arutelu:Närvikude

Ülesanne: erutuse teke ja liikumine.

Andres 31. jaanuar 2007, kell 12:15 (UTC)

Retsensioon

Tere, Hannahi!

Kiidan, et oled enda kanda võtnud nii elementaarse mõiste lahtiseletamise. Usun, et sinu artiklist on kasu paljudel koolilastel ja teistel asjahuvilistel, aga alles pärast seda, kui oled oma tööd pisut parandanud. Annan mõned enda tähelepanekud sulle järgmistes peatükkides. Suures osas on tekst üheselt arusaadav ja seletab mõiste kenasti lahti.

Alustan artikli üldistest probleemidest. Tundub, et oled teksti koosatnud kiirustades. Palju on vigu tähemärkide järjekorras ja lihtsate kirjavahemärgireeglite vastu eksid samuti. Häiriv on sulgude ilmselge ülekasutamine. Teinekord annaks sulgudevahelisest infost hoopis uue lause teha. Liiga palju kasutad ka sõna „seega“. Lisa artiklile kindlasti pilt. Närvirakkudel on nii iseloomulik kuju, et see väärib vaatamist küll.

Alljärgnevalt on mõned konkreetsemad vead, mis leidsin. Siin on vigu seoses kirjavahemärkidega, sõnade järjekorraga, tähtede järjekorraga sõnades, KLK-ga ja veel muid tähelepanekuid. Kõiki puuduvaid või vales järjekorras olevaid tähti ei hakanud siia ümber kirjutama, need leiad ise ka üles. Rasvasemas kirjas on minu parandused. Näiteks kui sa olid kirjutanud "närvikuid", siis ma kustutasin selle ära, kirjutasin õige sõna asemele.

Närvikude on kude, mis kogub ärritusi sise- ja väliskeskkonnast, muudab neid närviimpulssideks, juhib vastuvõtu-, korrelatsiooni- ja tõlgendusaladesse ning seejärel efektoorsetesse organitesse.

Närvirakke ühendavad omavahel sünapsid. Info ülekandel on vajalik keemilise transmitteri olemasolu sünapsis. Lisaksin selle sõna, siis on paremini aru saada, kus see transmitter ikka täpselt olema peab.

Ladina keel kaldkirjas. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust (encephalon) ja seljaajust (medulla spinalis).

Stiimulid saadakse keskkonnast, närviimpulsid saabuvad kehast ning seega käitub kesknärvisüsteem kommunikatsioonitsentrina.

Oled kaks korda sõna sõnalt ühte ja sama lõiku kirjutanud. See ei ole hea mõte. Mina võtaksin viimase korduse maha. Jutt on järgnevast lõigust: "Seega närvikoe põhiülesanne on kommunikatsioon. [...] Närvirakke ühendavad omavahel sünapsid, info ülekandel on vajalik keemilise transmitteri olemasolu."

Eristatakse kahesuguseid närve: tooma- ehk aferentsed ja viima- ehk eferentsed närvid.

Järgnev lõik võiks pikem olla. Mõistete lahtiseletamine oleks hea mõte. Funktsionaalselt jagatakse närvisüsteem kaheks: somaatiliseks ja autonoomseks. Autonoomne jaguneb veel omakorda sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks.

Kas neurotsüüdi rakukeha on ikka sama, mis närvirakk? Lausega „Närvikoe peamisteks struktuuriühikuteks on kahesugust tüüpi rakud: närvirakud ehk neuronid ehk neurotsüüdid ning neid ümbritsevad tugirakud ehk gliiarakud,“ väidad midagi muud. Närviraku rakukeha on teise sõnaga näitekst perikaarüon, nagu sa ka ise mõni lause hiljem väidad.

Täpsemalt on närvikiud närviraku jätked koos teda ümbritsevate kaitsvate glioossete katetega.

Siin tunduvad sulud parem variant kui mõttekriips. Iga neuron koosneb tuuma sisaldavast rakukehast ehk soomast ehk perikarüoonist ning jätketest (akson ja dendriidid).

"Tuum on suur võrreldes raku mõõtmetega ning asudes perikarüoni keskel." Parem lause oleks ehk selline: "Võrreldes raku mõõtmetega on tuum suur ja asub perikaarüoni keskel."

Siin parandasin ka lause ülesehitust. Perikaarüon on tuuma ümbritsev tsütoplasma mass, mis koos tuumaga moodustab rakukeha.

Ja, ning, ega, ehk, või ette koma üldjuhul ei panda. Kõige suuremad on suuraju koore püramiidrakud ning spinaalganglionide rakud ning kõige väiksemad on väikeaju sõmerrakud ja silma võrkkesta bipolaarrakud.

Õigekeelsuse loengutes räägiti, kuidas loetelusid õigesti kirjavahemärgistada, vaata kindlasti üle. Paranda oma artiklis kõik loetelud õigeks.

Tüüpiline näide lausetest, kus sõnad on valesti kirjutatud: "Aksoni tsütoplasmat kutsutakse aksoplasmaks nind see on perikarüoni tsütoplasma jätk."

Ei saa hästi aru sellest lausest: "Koostiselt puuduvad Nissli substantsid. Aksonid on üldiselt ümbritsetud lipiide sisaldvast müeliini kihist müeliini kihiga."

Sina ütled: "Neuraalne vastus on sooritatud aktsioonipotentsiaali kaudu kõik või mitte midagi printsiibil." Mina pakun: "Neuraalne vastus on saavutatud printsiibi "kõik või mitte midagi" kaudu."

Koma! Huvitav nähtus, mis aksonis aset leiab, on aksonaalne transport.

Sõnastus! Kuna akson ei sisalda ei ribosoome ega endoplasmaatilist retiikulumi, seega proteiinid sünteesitakse sünteesitakse proteiinid närviraku kehas ja mõned ka dendriitides. -> Kuna akson ei sisalda ribosoome ega endoplasmaatilist retiikulumi, sünteesitakse aksonile olulised proteiinid närviraku kehas ning dendriitides.

Sina ütled: "Lisaks transporditakse nii ka vesiikuleid, neurotuubuleid ja ka neurofilamente." Mina pakun: "Nii transporditakse aksonisse ka vesiikuleid, neurotuubuleid ja ka neurofilamente."

Jäta siit sõna "kogu" ära. Neuroni kogu tsütoplasma on pidevas liikumises.

Neuroni jätketes toimub (mille?) liikumine mõlemas suunas, terminaalidesse (anterograadselt) ja tagasi (retrograadselt).

Tee loetelu, halb lugeda. Ja võta sulge ka vähemaks. Jätkete arvu järgi jagatakse neuronid neljaks rühmaks uni- (üheainsa jätkega rakud, millel on nii dendriidi kui neuriidi ülesanne), pseudo- (dendriit ja neuriit on arenemise käigus kattunud ühise kattega ja ei ole seega valgusmikroskoobis teineteisest eristatavad), bi- (ühe dendriidi ja neuriidiga) ja multipolaarseteks neuroniteks (palju dendriite ja üks neuriit).

Viitamine tundub minu sellel alal vähekogenud silmale korrektne, kõik viited on ühise vormistusega. Aga ilmselt oleks vaja ka tekstis ära näidata missugune lõik ja viide on vastavad. Tekstisisese viitamise õpetus on Vikipeedias täiesti olemas.

Minu poolt hetkel kõik. Vaata artikkel veel rahulikult üle, ilmselt leiad ise veel kohti, mida annaks parandada. Loen kindlasti ka parandatud artikli üle ja kirjutan, kui veel vigu peaksin märkama. Eesmärk on ju võimalikult korrektne ja informatiivne artikkel.

Jõudu parandamisel!

Tintin 11. november 2011, kell 16:03 (EET)

---

• Artikli tekstis puuduvad täielikult siselingid. Need tuleb lisada kõigile olulistele mõistetele (esimesel esinemisel).
• Esimeses lauses koma puudu
• Seega on närvikoe
• paksu kirja pole põhimõtteliselt vaja kuskil mujal artiklis kasutada kui ainult esimeses sõnas. Tähtsad mõisted tuleb selle asemel linkida.
• tihedalt kokku pakitud (kes neid pakkis?)
• kude võib nimetada kui väga spetsialiseerunud epiteelkoeks Ei saa aru
• Stiimulid saadakse väljaspoolt keha ning närviimpulsid saabuvad kehast Ei saa aru
• liiga palju on sõna "seega"
• Alates lausest "Seega närvikoe põhiülesanne..." kuni lõigu lõpuni on lausete kordus, mida ei tohiks olla
• funktsionaalse jaotuse juures peavad olema mõttekriipsud, mitte sidekriipsud, ja mõlemal pool kriipsu tühik. Mõttekriips palun võta redigeerimiskasti alt erimärkide kastist, seda klaviatuurilt ei saa. Mõttekriipsude korrektsust jälgi ka edaspidi
• stressiseisundis
• Lauses "Tuum, mis asub..." koma puudu
• Nissli substants, mis
• kahte eri tüüpi
• dendriide ja akson mis käänded siin peavad olema?
• vastu võtvad
• edasi juhtiv
• Lauses "Igal neuronil on lugematul..." koma puudu
• Lauses "Huvitav nähtus, mis..." koma puudu
• Lauses "Kuna akson ei sisalda..." koma puudu
• Osaleb aju- ja seljaajuvedeliku
• viited ja kirjandus dubleerivad praegu üksteist, seda pole vaja. Lisa palun viidete juurde see info, mis võrreldes kirjanduse all olevaga on puudu (ISBN-id vist ainult), ja kirjanduse osa võid lihtsalt kustutada

Adeliine 13. detsember 2011, kell 23:36 (EET)

Artikli sisu peaks vastama pealkirjale. Näiteks neuroni ehitusest ja närvisüsteemi ülesehitusest tuleks rääkida vastavates artiklites. Oluline on, et närvikoe mõiste oleks artikli alguses täpselt määratletud. Kas närvikoesse kuuluvad ainult neuronid või ka gliiarakud? Andres 21. jaanuar 2012, kell 09:05 (EET)

---

• vastuvõtu-, korrelatsiooni-
• Lauses "Seega on närvikoe..." võta siis see teine "on" ära
• tihedalt kokku pakitud
• võib nimetada kui väga spetsialiseerunud epiteelkoeks ma saan aru, mida oled selle all mõelnud, aga seda on halvasti väljendatud (appi, keegi?)
• Tuum, mis asub perikarüoni keskel, on raku mõõtmetega võrreldes suur.
• Igal neuronil on lugematul hulgal dendriite, on harv juhus, kui neid kas pole või on ainult üks.
• Huvitav nähtus, mis aksonis aset leiab, on

Kui siselinke moodustad, siis jälgi, et link läheks pealkirjale algvormis, mitte käändes: [[Närvisüsteem]]is, [[epiteelkude|epiteelkoeks]]. Adeliine 31. jaanuar 2012, kell 15:11 (EET)

Neuroni spetsiifilised osad.

Preagusel kujul üles loetud neuroni spetsiifilised osad (Nissli kehad jne) ei aita suurt kaasa närviraku funktsiooni mõistmisele. Ilmselt tuleks siin kasutada rakkude ülesehituse alajaotuseid, mida rakendavad neuroteaduste standardõpikud ("Principles of Neural Science" 4th or 5th edition, Kandel et al.). Muudan selle lähiajal ära, kui artikli autor seda parandada ei soovi.

---

(viim | eel) 2014-07-08T08:47:14‎ AllanPH (arutelu | kaastöö)‎ . . (13 329 baiti) (-109)‎ . . (Eemaldasin väite, et närvikude on inertne (ei uuene) ning et närvikude on homogeenne (ei jagune alaliikideks), mis ei vasta viimase 10 aasta teadustulemuste valguses enam tõele.) (eemalda | täna) (Märgis: VisualEditor)

Tere kasutaja:AllanPH!

mina usun, et lugejale oleks kindlam kui artiklis oleks sees ka vanemad uuringud (või uskumused) ja siis uuemad uuringud koos viidetega, neid ilmselt Interneti vahendusel ka leiduks küll ja küll - hetkel jah võib-olla närvikude justkui üldse ei uueneks (mingis osas uueneb ta igapäevastes interaktsioonides teiste elundisüsteemidega nende toimel 'kuhu iganes' seega ta on svammina vastuvõtlik aga kui-paljukest seda tema ise kehasiseselt otsustab ja on seda peaks vaatama) on pisuke liialdus aga võib-olla ka mitte kui mõelda neurodegeneratiivsete haiguste definitsioonidele ja ravitusele (kas amüotroofne lateraalskleroos, Alzheimeri tõbi aga ka AIDS) - jätkem siis hetkel välja närvide implantatsiooni jm.

lugesin siin ühel päeval seoses Ebola viirushaigusega närvid]]e ja immuunsüsteemi rakkude 'võitlusest' ja ei saanud ikka päris selgeks, kes on eelistatud ja ikkagi arvatavasti mõjutavad Ebola viiruse osakesed ka närvikude- sealt need 'zombie-jutud'...

minu soovitus oleks (aga Sa ei pea kuulda võtma) et jääks sisse ka vanenenud info muidu ei saagi 'teadust läikima', keegi on kusagil kellelegi kasulik eelkäija nii näiteks (niipalju kui mina selle haiguse diagnoosimise ajaloost aru saan) diagnoositi HI-viiruse algusaastatel AIDSi peamiselt teatud T-rakkude hulga järgi aga hiljem on selgeks saanud, et T-rakkude teatud retseptoritega rakke on vähem ka teistel inimestel kes on hiljuti põdenud mitmeid teisi haiguseid ja T-rakke on alla normi ka inimestel, kel tüümus eemaldatud või pole välja arenenud ja funktsioneeriv (mitmed tegurid) ja kes põevad esmase immuunpuudlikusega seotud haiguseid jne jne.

mind ennast huvitab rohkem lümfoid(-immuun)süsteem sees ja väljas ja närvid on mul ilmselt korras aga ma ei tea keegi pole nende koostist ega toimet uurima pidanud - ma mõtlen psühholooge ja psühhiaatreid aga mul on ka omale omastatud Michel Foucault elav mõte - moraal oleks esmaselt olev.

Mariina 12. oktoober 2014, kell 08:38 (EEST) alias Простота

Ma leian ka, et seda täiesti välja jätta ei ole õige. Tulebki kirjutada, et on peetud ..., aga viimase 10 aasta... Andres (arutelu) 12. oktoober 2014, kell 09:03 (EEST)