Arutelu:Mongolite riik
Mongolite riik on vist parem pealkiri. Andres (arutelu) 23. mai 2012, kell 13:23 (EEST)
Võimalik. Mongoli impeeriumi valisin selle järgi, et näiteks Tšingis-khaani lehel oli mongolite riigile nii viidatud. Inglise keeles on riigi nimi ka Mongol Empire.
Khaanide ja teiste inimeste nimed ei pruugi olla need, mis on eesti keeles kasutusel. --Vapsik (arutelu) 24. mai 2012, kell 10:17 (EEST)
- Vaadatagu eestikeelseid teatmeteoseid, mul pole praegu käepärast. Andres (arutelu) 24. mai 2012, kell 11:57 (EEST)
- Harold Lambi raamatus "Tšingis-khaan [1162(?)-1227]: kõigi rahvaste valitseja", tõlkija Martti Kalda, on nimed tõlgitud nii: Ögedei (inglise) - Ugedei/Ögödei (eesti), Güyük - Güjük, Möngke - Möngke, Toghan Temur - Temür-khaan/keiser Cheng Zong, Chagatai - Tšagatai/Džahadai, Shigi-Khuthugh - Sigi Hutuku, Borte - Börte, Ariq Boke - Arig Böke, Temujin - Temutšin (siin)/Temüdžin (raamatus), Hulagu - Hülegü, Goryeo dünastia - Korjo dünastia, Yassa - Jassa, Subotai - Sübedei, Chormaqan - Tšargman, Kipchak - Kõptšak, Toregene - Töregene, Oghul Ghaimish - Ogul Kaimiš, Khanbaliq (Pekingi eellane) - Hanbalõk, Ghazan - Mahmud Gazan. Minu omalooming: Kochu - Kotšu, Chagan - Tšagan. --Vapsik (arutelu) 26. mai 2012, kell 00:16 (EEST)
Kuidas "Их Монгол Улс" eesti keelde translitereerida? Kas on ikka "Ikh Mongol Uls" või peaks olema "Ihh Mongol Uls"? 90.191.119.98 25. jaanuar 2014, kell 10:14 (EET)
"Mongolid olid Turgi rahvastest rändkarjakasvatajad." Mongolid ei ole turgi rahvas. Velirand (arutelu) 18. juuli 2021, kell 19:51 (EEST)
Kuriuss, mis siin keeletoimetamist vajab?--Raamaturott (arutelu) 2. august 2023, kell 16:01 (EEST)
- Tänan märkamise eest! Ma ei mõelnud seekord kindlasti seda, et seal on mingeid koledaid keelevigu, vaid mulle jäi diagonaalis vaadates mulje, et üht-teist tasuks artiklis veel keeleliselt lihvida. No näiteks
- samaaegset tegevust tähistavad des-vormid ei ole mõnes kohas kõige sobivam valik (nt "... reisis Dadust Euroopasse, külastades Roomat, Pariisi ja Bordeaux'd, kohtudes ...");
- "mitte-hiinlased" > mittehiinlased;
- tollest ajastust rääkivas artiklis kõlab võõristava sõnavalikuga teade, et "tüli eskaleerus";
- "... jätkas ta pealetungi Wuchangi piirkonda" – vajab kaalumist, kas tavatu rektsioon "pealetung kuhu?" on mingi imeerandiga õigustatud või oleks parem siiski tavaline rektsioon "pealetung millele?" (või sobiks sinna sisu poolest hoopis "sissetung kuhu?");
- "plaanis teda kukutada" > plaanis ta kukutada (õige on täissihitis, sest kukutamine on ühekordne ja enamasti lõplik; osasihitis sobiks näiteks siis, kui keegi plaaniks teist piinata, sest piinamine on enamasti pikk ja kestev protsess);
- "Puu valmistas Guillaume Boucher, Pariisi kullassepp." – teatmeteose jutustavas lauses oleks nime järellisandi kasutamise asemel sobivam paigutada täpsustus nime ette täiendiks ("Puu valmistas Pariisi kullassepp Guillaume Boucher.");
- "saadikud välisriikidest – vasallriikide juhid, Rooma ja teiste riikide esindajad ... > saadikud välisriikidest: vasallriikide juhid, Rooma ja teiste riikide esindajad ... (kui kokkuvõttev sõna asub loetelu ees, on õige koolon, aga kui loetelu järel, siis mõttekriips) jne.
- Mul oleks muidugi lihtsam neid asju kohe otse artiklis parandada kui siin selgitades loetleda, aga ütlen ausalt, et mul pole praegu soovi/värskust/viitsimist sellesse artiklisse/teemasse süveneda. Jõudu ja edu! Kuriuss (arutelu) 2. august 2023, kell 18:27 (EEST)