Arutelu:Maarahvas

Kohe alguses peaks olema mingi täpsustus, mis viitaks artiklile maainimeste kohta, ainult et ma ei tea, mis selle nimi peaks olema. Andres 15:17, 23 Jun 2005 (UTC)

Sõnastasin mitmed laused paremini lahti (st kirjutasin uued) -- Valdopraust 17.8.2006 11.13 UTC

Sõna "maa" võib tähendada nii maapinda, millel maarahvas elab, kui ka "maapealset" rahvast. Võimalik on ka tähendus 'maal, st mitte linnades elav rahvas', sest linnu hakati rajama ja ehitama alles sakslaste ning hiljem ka venelaste poolt ning pikka aega koosnes linnade elanikkond valdavalt sakslastest ning vähestest maalt linna asunud käsitöölistest ja teenijatest. Tõenäoliselt tähendas nimes "maarahvas" "maa" siiski seda maad kus ise elati ning maarahva all mõeldi oma hõimu inimesi (rahvusi tollal praeguses mõttes ei tuntud). Hiljem - peale siiamaile jõudnud Põhjala ristisõdu, maa ristimisi ning uusi pms saksakeelseid võimukandjaid) hakati maarahvaks arvatavasti kutsuma mitte-saksakeelseid, vastandades sellega end teist kultuuri kandvatele ülemkihtidele.

Nimetused Eesti, eestlane ja eesti keel on pärit saksa keelest (tõenäoliselt germaani tüvest, mis tähendas 'ida') ning muutusid eesti keeles üldkasutatavaks alles rahvusliku ärkamise käigus 19. sajandi keskpaiku.

Kaasajal kasutavad nimesid "maarahvas" ja "Maavald" peamiselt maausulised ja taarausulised, muudest eluvaldkondadest on nad käibelt kadunud.

___________

Juhin tähelepanu, et on kaks erinevat mõistet: rahvas ja rahvus. Ristisõdijate tuleku ajaks erinevate maakondade inimesed teadvustasid end ühtse rahvana. Hõim kui mõiste ei sobi isegi suuremate muinasmaakonna elanikele. Äärmisel juhul võiks rääkida hõimuliidust - ühe maakonna piirides elavatest hõimudest. Läti Hendriku kroonika, vene letopissid, skandinaavia saagad annavad mõista, et tegemist oli ühe rahvaga.

Mõistet "maarahvas" ei kasuta mitte ainult maausulised eesti rahva sünonüümina. Mõistet "maarahvas" kasutatakse tänapäeval üsna tihti ajaleheartiklites, mis ei räägi maausust, maausulistest. Mõistet "maarahvas" on kasutanud ka sellised kirjanikud oma kaasaegse rahva nimetamiseks, keda küll maausu järgimises kahtlustada ei saa. Tammsaare ja E. Vilde näiteks.

Nimetused Eesti, eestlane ja eesti keel, kas on ikka pärit saksa keelest? Põhiline mass ristisõdijaid ja siia kunagi ümberasujaid olid saksilased, mitte sakslased. Saksilased olid eraldiseisev rahvas, mitte hõim. Saksa rahvas ja rahvus tekkis palju hiljem kui oli kasutusele võetud mõiste eestlased. Mina nihutaks nimetuse/mõiste eestlased tekkeaja veelgi kaugemale minevikku. Sõna tyvi pärineb arvatavasti muinasskandinaavia keelest ja teda seostatakse ka Tacituse Aestii sõnaga.

Samuti on ebatäpne kirjutades mõista anda: saksa keele germaani tüvi. Saksa keel kuulub germaani keelte gruppi, parandage kui eksin.

Hallsilm, palun kirjuta oma repliikidele alla, vajutades neli korda ~ . Muidu ei saa pärast enam aru, kes mida ütles.

on pärit saksa keelest (tõenäoliselt germaani tüvest, mis tähendas 'ida')

See sõnastus on minu meelest korrektne. Jutt on sellest, et sõna on pärit saksa keelest ning saksa sõna pärineb tõenäoliselt germaani tüvest. Alternatiiviks on ju, et tegu on laenuga mingist mittegermaani keelest.

Kui eeldada, et eestlased võtsid sõna kasutusele 19. sajandil, siis on igati korrektne rääkida saksa keelest. Peale selle, see sõna on nähtavasti kahetähenduslik: ta võib märkida kas tänapäeva saksa kirjakeelt ("uusülemsaksa keelt") või ka nii ülem- kui ka alamsaksa keele mis tahes arenguastet. Selles mõttes rääkisid ka saksilased mingit saksa keele murret.

Kui sõna tüvi pärineb muinasskandinaavia keelest, kas ta siis pole tagasiviidav tekstis mainitud germaani juurele?

Sul on minu meelest õigus selles, et sõna "maarahvas" ('eestlaste tähenduses') kasutusala ei piirdu tänapäeval maausuliste kontekstiga. Seda sõna kasutatakse ka näiteks siis, kui jutt on ärkamiseelsest ajast, ning ka muidu eesti rahva ajaloolise järjepidevuse rõhutamiseks. Selles suhtes tuleks teksti korrigeerida. Peab aga silmas pidama, et sõna "maarahvas" tähendab ka 'maainimesi' erinevalt linnainimestest.

Selles on Sul kindlasti õigus, et rahvast ja rahvust ei tohiks samastada. Tekst on siin ebatäpne. Ma ei tunne küll asja, kuid usun küll, et muinaseestlased tajusid end ühtse rahvana. Aga mida tähendasid tol ajal sõnad "rahvas" ja "maarahvas" (kas oli üldse selliseid sõnu?), see on hoopis teine küsimus. Andres 2. november 2006, kell 12:25 (UTC)

______________

Uue netimootoriga sünonüümisõnastik annab mõistele "maarahvas" sellise pildi:

EESTLASED, eesti rahvas, Eestimaa rahvas, maarahvas, tuulerahvas MAAINIMENE, maamees, maaelanik, maamats, maakaru, maakas, maainimesed: maarahvas LINLANE, linnaelanik, linnamees, linnainimene, linnalaps, linnasaks, linnakas, linnaantsakas, linnauntsakas, linnavurle halv, linlased: linnarahvas

Niipalju kui mina olen rääkinud ajaloolastega, on nad arvamisel et muinaseestlased tajusid end ühtse rahvana. Ma kasutan seda mõistet tänapäevases tähenduses. Kas meie esivanematel võis olla mingi muu sõna selle ühiskonnastruktuuri tähistamiseks mida meie rahva (maarahva) all mõistame, seda ei saa me praegu küll kindlasti öelda. Ajaloolased toetuvad eesti rahva olemasolu kinnitamisel eeskätt kroonikate analüüsile, vähemal määral aga ka üleeestilistele arheoloogilistele leidudele, mille omavaheline sarnasus on fikseritav kui võrreldakse leide naabrite (läti, vene, rootsi, soome)omadega.

Humanitaarharidust võrreldes õpetatud teoloogide/filoloogide/ajaloolastega on mul vähem, sest õppisin loodusteadusi ja militaariat ning keele, kultuuri, ajaloo, religiooni asju olen uurinud hobi korras. Seepärast võin ma eksida, ja võin tõlgendada oma allikaid vääralt, aga teadlikult ma seda ei tee. Kuna aga ajalooperiood 1000-1400 ja tollal Eesti territooriumil toimunu eriliselt huvitab (olen muinas-eesti klubis "Tarbatu"), ning asjaga tegelenud oma kuus aastat, siis võtan endale julguse selles pädevaks tunnistada.

--Hallsilm 2. november 2006, kell 15:18 (UTC)

Küsimust kellegi kompetentsuse kohta ma ei aseta. Jutt on konkreetsetest väidetest ja konkreetsetest argumentidest.

. Leian, et nii artiklis olev sõnastus (maarahva all mõeldi oma hõimu inimesi) kui ka Sinu jutt on ebatäpsed, sest mõistet ja sõna ei käsitleta koos (või siis samastatakse mõiste ja sõna; mõlemad lähenemised tekitavad segaduse). Andres 2. november 2006, kell 15:43 (UTC)

Kas siia tuleks Jürgen Beyeri seisukoht ka sisse kirjutada? Athanasius Soter 13. november 2008, kell 09:02 (UTC)

Kui viite leiab, siis küll. Andres 13. november 2008, kell 09:44 (UTC)

Senisel kujul oli landvolki kasutamine kohatu. Viidatud artiklis on esitatud siiski vaid ühe mehe teooria ja seda käsitleda faktina on põhjendamatu. Kui tahate siia igasugu teooriaid toppida, siis nõnda ka öelge, et selle mehe arvates ...

Nõus. Välja võetud:

keskaja saksa sõna Landvolk (‘põlisrahvas’) tõlkelaen

Andres 21. september 2009, kell 20:09 (UTC)

Naano Kain[muuda lähteteksti]

Kui suur oleks tõenäosus, et Eestlased tõlkisid endanimetuse saksa keelest? Pigem võisid sakslased Eestlaste endanimetuse saksa keelde tõlkida, näib minu arvates tõenäolisem. Maarahvas - Landvolk. Maarahvas vastandus linnarahvale? - Midagi võimatut siin pole, kui arvestada sedagi et Eestlaste "linn" võis sama tähendada, mida me tänapäeval nimetame linnuseks või kantsiks. Soome "linna"tähendabki kindlust.

Minu veendumus aga läheb hoopis teisale ja on lausa imestamapanev, miks sellele pole tuldud.

Soome-Ugri maailm jagunes kaheks - maaks ja ilmaks. Maarahvaks olid inimesed ja, animismist lähtuvalt, ka kõik loomad. Ilmarahvaks, Maarahva vastandiks seega, olid jumalad, haldjad, näkid jne. Veel tänapäevalgi pelgame Ilmarahva naerualuseks saada või viha alla sattuda. Mõiste ise on muidugi tänapäevaks uue tähenduse saanud. Ilmarahva all mõtleme kaugemaid ja võõraid inimesi, või üldse maailma rahvaid. Ilm ise on arvatavalt üldist ülemat jumalat või midagi seesugust tähendanud, elus ta oli, keelereliktid lasevad seda arvata. Küsime ikka, et mis ilm teeb jne? Loodusrahvastel on ikka olnud ka mingi ülim "Suur Vaim" Samojeedidel oli, näiteks, Num, maailma looja, kelle rüü palistuseks on vikerkaar. Seega siis - Maarahvas ja Ilmarahvas. Sellest lähtuvalt võiks ju ka Maausulised oma usku korrastada. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 77.233.77.100 (arutelu • kaastöö).

Esimese lõigu teine lause on kahtlane. --Numbriga kärumees 1. september 2011, kell 17:29 (EEST)[vasta]

Tühistasin 1. ja 2. septembril tehtud parandused, sest seal polnud minu meelest midagi asjalikku. Andres 9. september 2011, kell 23:04 (EEST)[vasta]

Mind ajab närvi Eesti (Aest, Aist, Est, Eyst) tuletamine Idast (Aust, Öst). Need on täitsa erinevad sõnad, ainult tänane kirjapilt on sarnane. Viisin paranduse sisse. K.T. 5.8.13.

Eesti jne etümoloogia ei kuulu siia. Peale selle, ilma viideteta on see originaaluurimus. Andres (arutelu) 6. oktoober 2014, kell 11:58 (EEST)[vasta]

Ma arvan ka, et see pole teemakohane. Tõstsin lõigu Eesti nimi arutelulehele. --Minnekon (arutelu) 26. aprill 2016, kell 00:37 (EEST)[vasta]

Teisalt võib maarahvas tuleneda vanemas kirjasõnas tuntud mõistest Eesti-maa rahvas, millest algus "Eesti" on välja jäänud ning maa ja rahvas liitunud.^[viide?]

Välja võetud. Andres (arutelu) 11. veebruar 2016, kell 00:38 (EET)[vasta]

Nope artiklist Läänemeresoomlased[muuda lähteteksti]

Nope artiklist Läänemeresoomlased, sobib siia paremini: --Minnekon (arutelu) 23. juuli 2019, kell 02:12 (EEST)[vasta]

Endanimetuse maarahvas etnonüümina kasutamise kohta tõendid puuduvad, pigem kasutati seda talupojaseisuse rõhutamiseks: maakeel, maainimene, Esti-Ma-rahva kalender jne. Pealegi eelistati kuni XX sajandini märkida oma päritolu sünnimaakonna järgi: see-ja-see Järvamaalt, Virumaalt, Saaremaalt jne.