Arutelu:Leepra

Esimese lause parandus on lauset sisuliselt muutnud. Andres (arutelu) 30. mai 2014, kell 10:51 (EEST)

Enne oli:

Leepra ehk pidalitõbi ka Hanseni tõbi (lepra) on krooniline nakkushaigus inimestel, mida põhjustavad bakterid leepra mükobakter ja Mycobacterium lepromatosis.

Ladinakeelne nimetus on kõrvaldatud, "pidalitõbi" ja "Hanseni tõbi" on kuulutatud rahvakeelseteks, üks bakteriliik on välja võetud ja teise puhul on eestikeelne nimetus asendatud ladinakeelsega. Ja viide on sealjuures jäetud muutmata. Andres (arutelu) 30. mai 2014, kell 10:58 (EEST)

---

Haigus tabab peamiselt nahka ja perifeerseid närve.

Võtsin välja, sest viidatud allikas seda pole. Andres (arutelu) 5. juuni 2014, kell 08:48 (EEST)

---

Mariina, kas clotazimine'il ja rifampicin'il farmakopöas eestikeelseid nimetusi pole? Kuriuss (arutelu) 5. oktoober 2014, kell 05:40 (EEST)

Kas nendest esimene ei ole hoopis Clofazimine? Siis on need klofasimiin ja rifampitsiin (Riigi Teataja järgi)  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 5. oktoober 2014, kell 06:06 (EEST)

Tere!

Meil oli siin üks auhinnaga pärjatud uurimustöö tegija ja mõtlesin, et toetan teda pisut ja ta saab püüelda hea artikli poole aga enam teda pole vist Vikipeedias.

ma ei oma Euroopa farmakopöad, sellest milliseid ravimeid meil-mail manustatakse saab kopsaka sissevaate väljaandest "Vältimatu abi käsiraamat" ja Eesti Ravimiregistrist.

Ilusad tänud  • • • Kasutaja:Ahsoous • -ele toimeainete eestikeelsete nimetuste eest klofasimiin ja rifampitsiin aga mul jäi tookord uurimine pooleli - need mükobakterid on 'kange rahvas' - ja teadusel on omi asju viidata, leepra levila piirkondades on rahvas üsna vaene mu arust ja neile on 'nende ravimite' hind ilmselt pööraselt haiget tegev jm jm.

kui mälu minu järgi ei peta siis leepra ja tuberkuloos koos ei 'elune' - kui meil mail on tuberkuloos siis neil on sarnasusi...

Mariina 5. oktoober 2014, kell 07:11 (EEST) alias Простота

Suur tänu, Ahsoous, minu hulpiva õngekonksuga huupi visatud küsimusse süvenemise eest!

Aitäh, Mariina, muheda kommentaari eest! :) Kuriuss (arutelu) 5. oktoober 2014, kell 21:04 (EEST)

---

Olen ka siin sunnitud eelmise redaktsiooni välja tooma. Andres (arutelu) 13. juuni 2014, kell 13:37 (EEST)

https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Leepra&oldid=3924774

---

Siit on kirjandust välja võetud. Andres (arutelu) 21. juuni 2016, kell 22:32 (EEST)

Võtan välja kõik lingid Google'i ja Amazoni raamatutele ning kõik muu, mis tundub olevat suvaliselt pandud (st kõik, kus vähegi mainitud midagi, on pandud välislinkide alla).--Raamaturott (arutelu) 22. juuni 2016, kell 11:15 (EEST)

---

Mis on vaidlustatud? Andres (arutelu) 21. juuni 2016, kell 22:32 (EEST)

Pole öeldud, võtan märkuse ära. Mujal ka. --Epp 22. juuni 2016, kell 08:34 (EEST)

Pole lihtsalt sobivat märkust artikli päisesse panemiseks. Asi on selles, et artiklisse on pandud kõik, mis on suudetud leida. Kasutatud on ka ilmselt mitteusaldusväärseid allikaid. Samuti on kirjutatud nii, et see ei ärata usaldust (nt "Dr. Anne Sarve sõnul võivad ..."). Ma ei tea, mil moel on tõlgitud võõrkeelest, aga väga sageli on panud sõnad, mida ei ole suudetud tõlkida, kaldkirja (!). Seetõttu võib arvata, et pole suudetud tõlgitavas tekstis ka kõigest aru saada või on kirjutatud artiklisse muidu segaselt. Ma ei pea silmas ainult seda artiklit.

Ma tooksin lahendusena välja selle, et kõik artiklid, kus kasutaja Mariina on "põhjalikult töötanud", tuleks viia artikli nimeruumist välja. See, mida ta teeb, ei sobi väga sageli artiklitesse või on vaja seda põhjalikult toimetada. Niiviisi oleks võimalik artiklitesse panna vaid sobilik materjal, mis on läbi toimetatud, mis põhineb usaldusväärsetel allikatel ja on entsüklopeediline, ning jätta ülejäänud toimetamist ootama või siis üldse välja heita.--Raamaturott (arutelu) 22. juuni 2016, kell 11:15 (EEST)

18. mail 2000 ilmunud Maalehest võib lugeda, et 19. sajandi teisel poolel oli professor Paldrock leiutanud leepra ravimiseks menetluse süsihappe ja kullapreparaatidega

Paldrok lõpetas Tartu ülikooli alles 1895. aastal ja kaitses doktoriväitekirja 1898. aastal. Jätsin kõik välja, väljaarvatud tõsiasja, et leiutas ravi süsihappelume ja kullapreparaatidega. 2001:7D0:87C0:6880:3C60:6992:208E:43B3 1. mai 2017, kell 14:25 (EEST)