Arutelu:Laugur

Intervikisid otsides leidsin, et en:Wingship on hõljuklennuk, kuigi viidatud sõnastiku järgi on see laugur. Andres (arutelu) 26. juuni 2016, kell 09:14 (EEST)[vasta]

Põhimärksõna en:Ground effect vehicle. Interviki on siis vale? Andres (arutelu) 26. juuni 2016, kell 09:16 (EEST)[vasta]

See "lendlaeva" vaidlus on olnud juba üsna ammu, vist vähemalt kümmekond aastat tagasi, ja samast ajast pärineb arvatavasti ka hõljuklennuk (vene keeles ekranoplan). Aga tööpõhimõte on arvatavasti selline, nagu hõljuklennuki artiklis kirjeldatud. Põhimärksõna inglise keeles on wing-in-ground (WIG) craft/vehicle, aga ka ground-effect vehicle (GEV) sobib. Kahjuks läheb "Tehnikaleksikon" iga kord metsa, kui vähegi merendusega tegu. Soovitaksin hõljuklennuki siia ümber suunata, sest sisu selles artiklis rohkem pole kui vihje "ekranoplanile". Lisan artiklisse ühe lause, mis viitab, et see sõiduk käib laevade hulka. Ssgreporter (arutelu) 27. juuni 2016, kell 01:26 (EEST)[vasta]

Palun tee need asjad ise korda, meil ju teisi asjatundjaid ei ole. Andres (arutelu) 27. juuni 2016, kell 09:22 (EEST)[vasta]

Eks ma püüa, aga ega me keegi siin neid sõidukeid näinud ei ole. Sel nädalal kahjuks pole aega.Ssgreporter (arutelu) 28. juuni 2016, kell 00:21 (EEST)[vasta]

Õige see on, ekraanoplaan ei ole sama, mis 'hõljuk'. Ekraanoplaan ei ole siiski mitte laev/paat ka mitte 'laugur', vaid on lennuaparaat (võrreldav nagu amfiiblennuk või vesilennuk), mille tiiva/tiiviku alla jääva õhu liikumist pidurdab mingi pind (veepind, tasane maa- või jääpind), mis toimib ekraanina. Sellist ilmingut nimetatakse aerodünaamiliseks pinnaefektiks. Nii nagu ekraanoplaan ei saa hõljuda, ei saa see ka lauelda (laskuva trajektooriga lend), sest vahetult pinna kohal lendamine ei jäta ruumi lauglemiseks! Pinna efekti saavutamiseks peab tiib nõutaval kiirusel liikuma, liikumiskiiruse saavutamiseks pinna kohal peab ekraanoplaan olema varustatud jõuallikaga. Kell 12:35, 18. märts 2017 (EEST).

Varasem redaktsioon. Adeliine 18. märts 2017, kell 13:09 (EET)[vasta]

Anonüümsel kasutajal on siin ju kena seletus, aga enne oleks võinud artikli läbi lugeda ja viidetega tutvuda, kui seda oma tekstiga asendama hakata. Asendus ei olnud millegagi põhjendatud, taastasin eelmise versiooni. Ssgreporter (arutelu) 19. märts 2017, kell 00:52 (EET)[vasta]

Asendus (parandus!) oli igati põhjendatud! Taastatud versioon on asjatundamatu, et mitte öelda rumal! Kasutaja Ssgreporter, loe palun veel kord läbi siinne arutelu! Mõiste 'laugur' on lennunduse mõiste, tuleneb tegevusest lauglema. 29. märts 2017, kell 15:34, (EEST)

Asendus ehk korralikult viidatud teksti kustutamine on asjatundmatu. Kui see sõiduk teatavate tingimuste korral õhus püsib, siis ei muuda see seda lennukiks, vaid see liikleb kui laev: laevateedel laevasõidureeglite järgi. Soovitan tutvuda viidatud allikatega. Ingliskeelsete vastete kohta tehakse link inglise vikile. Ssgreporter (arutelu) 30. märts 2017, kell 00:52 (EEST)[vasta]

Praegu teeb artiklis ajutise kohenduse, sest sobivat eestikeelse mõistet 'ekraanoplaanile' tõesti veel ei ole. Kasutaja Ssgreporter ei ole siin õige asjatundlikkuse hindaja, ta võiks veidi tagasihoidlikum olla. Teema vajab ühist arutelu, mitte kinnisideena oma ekslikku arusaama õigustada.

Esialgu paneb arutelusse teema tutvustamiseks:

Tiiva takistus koosneb kahest peamisest komponendist - profiili - ja induktiivtakistusest. Neist esimese tekkimine on analoogiline mistahes voolujoonelise keha takistusega eeldusel, et sellega ei kaasne tõstejõudu. Induktiivtakistuse olemus on hoopis erinev. Seda indutseerib tiib tõstejõu tekitamise käigus. Induktiivtakistus moodustab tavalises lennus tubli poole, tihti aga isegi suurema osa tiiva takistusest.

Tõstejõudu tekitamisel võib induktiivtakistus väheneda nullini juhul, kui tiib on lõpmatu suure külgsuhtega. Viimane tingimus on muidugi praktiliselt teostamatu, kuna see eeldab, et tiivaulatus on lõpmatu või siis tiiva kõõl (lihtsustatult - keskmine laius) võrdub nulliga. Tiiva ümber tekkib õhuvool mitte ainult ühes tasapinnas, risti tiiva ulatusele, vaid liikuva tiiva ümber tekib lennu ajal ruumiline vool. Tiiva all olev suurema staatilise rõhuga õhk voolab üle tiiva otste madalama staatilise rõhu piirkonda. Tekib õhu ringlemine ümber tiiva otsa lennusuunale risttasapinnas.

Kolmanda võimalusena saab sellist õhu ringlemist tiiva otste ümber takistada kui tiiva alumise külje lähedale paigutada lõpmatu ulatusega ekraan, näiteks maa- või veepind. Sellisel tingimusel on tiiva tõstejõu tekitamisel lennu suunale risttasapinnaline õhu ringlemine oluliselt takistatud ehk teisiti – tiiva induktiivtakistus on oluliselt vähenenud. Kirjeldatud tingimust nimetataksegi ekraanilminguks (ehk ekraanefektiks).

Praktikas võimaldab sellise ilmingu kasutamine tiiva tõstejõu samaväärseks jäämisel juures tiiva ulatust oluliselt vähendada. Sama ilming toimib ka helikopteri pöörleva rootori labale maa/veepinna kohal madalal kõrgusel, aga ainult madalal kõrgusel ca 2 kuni 5 m, olenevalt rootori/rootorite labade ulatusest.

Kasutaja, 15. veebruar 2018, kell 14:23 (EEST) – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 213.184.45.26 (arutelu • kaastöö).

Kasutaja Ssgreporter pole püüdnud demonstreerida asjatundmist lauguri õhkutõusu ja õhus püsimise füüsikalisi aspekte kirjeldades, mistõttu jutt asjatundmatusest pole asjakohane. Küll aga on korralikult viidatud, et lauguritele kehtivad laevasõidureeglid. Kui "ekranoplaan" on pärit Tehnikaleksikonist, siis tasub vaadata selle raamatu päritolu ja ilmumisaastat. ÕSis ega Võõrsõnade leksikonis seda sõna pole. Ssgreporter (arutelu) 16. veebruar 2018, kell 01:04 (EET)[vasta]