Arutelu:Laiuse ordulinnus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Laiuse vallutamise kohta 5. jaanuaril 1622. aastal ei leinud ma viidet. See info pärineb artiklist Laiuse kihelkond.--WooteleF (arutelu) 5. november 2012, kell 23:20 (EET)

Hendrik Sepp mainib oma artiklis, et peale Laiuse vallutamist oktoobri lõpus ühinesid Rootsi väed peaväega ja suundusid Paidesse. Natuke hiljem aga ütleb, et Laiusel viibinud Stolpe väed olid esimesed, kes asusid Tartut piirama (detsembris). Tekivad küsimused, millele ma ise ei oska vastata, kuid ehk keegi kunagi tulevikus oskab:

  • Kas Stolpe oli kogu aja Laiusel?
  • Kas Stolpe tuli Paidest Laiusele tagasi?
  • Kas peaväega ühines vaid osa Laiuse alistanud Rootsi vägedest?
  • Kas üldse keegi ühines peaväega?

--WooteleF (arutelu) 10. november 2012, kell 11:24 (EET)

Eemaldasin selle kuna soomekeelne allikas teeb asja veelgi segasemaks.--WooteleF (arutelu) 10. november 2012, kell 15:15 (EET)

Poola - Rootsi võimuperiood. Nagu on kirjas raamatu (Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 - 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt) kommentaarides lk. 393 suri Laiuse pealik Orzechovski 30. oktoobri paiku - see on 10 päeva peale linnuse alistumist - mitte linnus ei alistunud peale pealiku surma, nagu kroonikakirjutaja väidab. (Marrx (arutelu) 26. november 2012, kell 01:23 (EET))

Kommentaarides on kirjas "suri 30. oktoobri paiku" - järelikult on vale soome allikas antud 20. oktoober või kommentaarides antud 30. oktoober. Sinu järeldus on muidugi lihtsalt super amazing.--WooteleF (arutelu) 26. november 2012, kell 13:38 (EET)
Pealegi kasutasid poolakad uut ja rootslased vana kalendrit ja 1600. aastal oli kalendrite vahe kümme päeva.--WooteleF (arutelu) 26. november 2012, kell 14:12 (EET)
Huvitav jah, et ühise kununga ja paavsti all jäi ajaarvamine erinevaks. Kui üks pool teisele sõja kuulutab, siis ei tea teine kunagi, millal on rünnakut oodata. :)) (Marrx (arutelu) 28. november 2012, kell 03:05 (EET))

Osa tekstist lõigus Peale Põhjasõda võiks viia pealkirja Praegune Seisukord alla. On uudiseid. Nimelt on varisenud põhjapoolse suurtükitorni äsjakonserveeritud vundament torni poolitava lõhe kohal. Tegemist on kahjuks oskamatu lohaka konserveerimise ja pooliku restaureerimisega, s. t. lagunemise vältimiseks tuleks ka tellismüür täielikult restaureerida (mis on täiesti teostatav) ja torn katustada. Samuti võiks juurde panna foto. Pealkirja all võib ka mainida värava ja müüride osalist konserveerimist. Väike info ka Jõgevamaa omavalitsuste liidule. :)(Marrx (arutelu) 26. november 2012, kell 01:42 (EET))

Veel huvitavat. (http://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=snippet&q=Kirchspiel%20Lais&f=false) 1. Kihelkonda, kus Laiuse linnusepiirkond asus kutsuti orduajal ja ka veel rootsi aja alguses Woymal, Wemel või Waimel, milline nimi võib tulla tõenäoliselt Vaiga muinaskihelkonnalt. 2. Hagemeisteri väitel vallutasid vene väed Laiuse veelkord 1577 aastal. Seda daatumit oleks vaja kontrollida, kuigi üldiselt tunduvad ajaloolase väited usaldusväärsed. 3. Võiks ära märkida ka linnuse omandisuhteid peale Põhjasõda. Keisrinna Jelizaveta läänistas linnusepiirkonnast Laisholmi mõisa 26. novembril 1751 oma kammerhärrale ja pärastisele ülemõuemarssalile krahv Carl von Sieversile, kes selle 37 000 rubla eest müüs maanõunik Gotthard Johann Zoegele, krahv von Mannteufelile. Sest ajast kuulub Laiuse Mannteufelite majoraatmõisate hulka. Läheduses paiknenud Flemmingshof jääb riigile juba rootslaste reduktsiooni ajast. Waimastfer jääb juba kaugemale. (Marrx (arutelu) 26. november 2012, kell 02:45 (EET))

Eemaldasin selle 1577. aasta vallutamise kuna mulle jäi arusaamatuks kellelt nad selle tagasi vallutasid. Iseendalt?--WooteleF (arutelu) 26. november 2012, kell 13:38 (EET)

Muudatused[muuda lähteteksti]

Anonüümne kasutaja tegi mõned muudatused ja kuigi need täiendasid artiklit ei ole ma mõne asjaga rahul:

  • muudeti lause sisu, kuid viide Mõisaportaalile jäeti muutmata;
  • ühe viidatud lause sisse tekitati muust allikast pärit kiil; seal tuleks teha mitu eraldi lauset;
  • Rooma numbrite kasutamine sajandite märkimisel
  • osa lisatud jutust on üleüldse viitamata

--WooteleF (arutelu) 28. november 2012, kell 02:09 (EET) Vabandust, ei märganud, et vahepeal olin välja logitud. (Marrx (arutelu) 28. november 2012, kell 02:45 (EET))

Jätsin mõisaportaali viited kah sisse, kui lisandused ei muutnud lause mõtet. Kas iga pooliku lause viitamine ei aja mitte teksti liiga kirjuks.(Marrx (arutelu) 28. november 2012, kell 02:56 (EET))
Viitama peab kogu info. Kui läheb kirjuks, siis läheb.--WooteleF (arutelu) 28. november 2012, kell 13:31 (EET)
Oleks tarvis Laiuse kohta otsida veel Russowi ja Kelchi kroonikast andmeid juurde. Viimane on küll kahjuks täielik rariteet.(Marrx (arutelu) 28. november 2012, kell 03:01 (EET))
Russow kroonikast ma rohkem olulist ei leidnud.--WooteleF (arutelu) 28. november 2012, kell 13:31 (EET)
Kelchi kroonika eestikeelses tõlkes pole minu teada kahjuks ka ei isiku -, ega kohanimeregistrit.(Marrx (arutelu) 28. november 2012, kell 20:57 (EET))
Ordumeistri tänapäevane nn. riigisaksakeelne nimekuju peaks olema von Spanheim. http://de.wikipedia.org/wiki/Liste_der_Landmeister_in_Livland(Marrx (arutelu) 28. november 2012, kell 03:15 (EET))

Kas Laiuse linnusepealike täielik loend on mingist kättesaadavast allikast leitav? --IFrank (arutelu) 22. mai 2013, kell 12:47 (EEST)


Löwis of Menar, Burgenlexikon 75, sama ka Kõpp 20–21.

Ebatäielik viide. Andres (arutelu) 28. oktoober 2016, kell 00:08 (EEST)

Esimeses pildiallkirjas oleks hea mainida, millisest maanteest on jutt. Andres (arutelu) 28. oktoober 2016, kell 20:13 (EEST)~

Yes check.svgJ Korras--Taavik27 (arutelu) 7. august 2017, kell 18:53 (EEST)

Asukoha kohta tahaks täpsemat teavet. Laiusevälja küla asutati alles 1977. aastal. Millise varasema küla kohal see asub? Andres (arutelu) 28. oktoober 2016, kell 20:16 (EEST)

Maaameti kaardirakenduses oleva 1970. aastast pärit kaardi järgi asuvad varemed endise Mõisaküla (Jõgeva) territooriumil--Taavik27 (arutelu) 7. august 2017, kell 18:53 (EEST)

Kas saksa keeles on nimi kogu aeg olnud niisugune (Laiuse loss)? Kas eesti keeles on seda ka kuidagi teisiti nimetatud? Andres (arutelu) 28. oktoober 2016, kell 20:16 (EEST)


Kas "laiendatud tornlinnus" tähendab, et peale tornlinnuse oli veel mingi muu linnus? Artiklis Tornlinnus öeldakse, et tornlinnus oli alati koos mingi muu linnusetüübiga. Andres (arutelu) 28. oktoober 2016, kell 20:21 (EEST)

1602 ja 1622[muuda lähteteksti]

Puuduolev viide lauses 5. jaanuaril 1622 vallutasid Rootsi väed Rootsi-Poola sõja ajal ooberst Henrik Klasson Flemingi (1584–1650) juhtimisel Laiuse linnuse

Osaliselt katab ENE 5, lk 385 "Jam Zapolski vaherahuga loovutati linnus poolakaile...1622. aastal vallutasid linnused rootslased..."--Taavik27 (arutelu) 7. august 2017, kell 19:24 (EEST)
Arvatavasti on see lause pärit raamatust "Eesti Keskaegsed Linnused" Kalvi Aluve, Tallinn, "Valgus",1993. Sarnane lause on ka näiteks siin [1]. Mul ei ole aga raamatule praegu ligipääsu, et järgi vaadata.--Taavik27 (arutelu) 7. august 2017, kell 19:37 (EEST)
Ei, Aluve raamatus seda ei ole. Kas see siis viitena ei sobi? --Hirvelaid (arutelu) 7. august 2017, kell 22:05 (EEST)
Ka siin on see lause olemas. --Hirvelaid (arutelu) 7. august 2017, kell 22:09 (EEST)
Lisasin viite. Minu arvates oleks parem variant, kui viide oleks algsest allikast. Praegusel juhul kasutame me allikat läbi kellegi refereeringu. Iseenesest on castle.lv artikli all olemas kasutatud kirjandus. Aga muidugi on viitega lause parem kui viiteta.--Taavik27 (arutelu) 8. august 2017, kell 10:48 (EEST)
Kui lauset kohendada selliseks, et "1622. aasta jaanuari keskel vallutasid Rootsi väed Rootsi-Poola sõja ajal Laiuse linnuse", siis saaks viidata Margus Laidre raamatule "Dorpat 1558–1708". --Hirvelaid (arutelu) 8. august 2017, kell 12:15 (EEST)
Jah, see on hea variant! Ega seal pole juhuslikult mainitud ka 1602. aasta seisu. Kasvõi sellises stiilis, et on mainitud Rootsi valduses olevaid linnuseid. Sest kui nimekirjas Laiust ei ole, siis on ta järelikult juba Poola-Leedu käes. Ja seda olekski meil paremini vaja viidata. Praegu panin ma sinna selle sama castle.lv viite, kuna ma paremat netist ei leidnud. Temaatilistele raamatutele ligipääs puudub. Iseenesest võiks midagi taolist olla ka Eesti ajaloo III-s köites või Eesti ajaloo atlases.--Taavik27 (arutelu) 8. august 2017, kell 13:03 (EEST)
Too 1622. aasta kohta käiv viide Laidre raamatus asub leheküljel 267. Selles raamatus 1602. aasta sündmuste kirjeldamisel Laiuse mainimist ma ei silmanud. Polnud ka atlases. Küll aga oli olemas Eesti ajaloo III osas, lk 77. Lause kõlab nii: "1602. aasta kevadeks oli terve Liivimaa, v.a Pärnu, Laiuse ja Tartu, taas poolakate käes".--Hirvelaid (arutelu) 8. august 2017, kell 14:01 (EEST)

Saksa keeles on linnus 'Burg'. Laiuse mõis on 'Schloß Lais'. Castellum (arutelu) 18. märts 2019, kell 09:24 (EET)

Hea artikkel[muuda lähteteksti]

Märkasin, et artiklit ei ole lisatud heade artiklite loendi, sellele ei ole antud ka tähekest. Samas tunnistati artikkel augustis heaks. Vt Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid/Arhiiv--Taavik27 (arutelu) 19. oktoober 2017, kell 20:58 (EEST)