Arutelu:Lõuna-Ameerika manner

Nii on väga hea. Ma ise mõtlesingi, et nende kaartide paigutusega peab midagi ette võtma. Siim 12:18, 5 Sep 2004 (UTC)

Toimetan nad ära. - Urmas 12:29, 5 Sep 2004 (UTC)

Siiski üks asi. Mandrite malli peaks muutma kitsamaks, sest praegu sõidab ta kaardile sisse. Siim 12:25, 5 Sep 2004 (UTC)

Malli sai sisse kirjutatud laiuseks 100%, mis on küll ilus vaadata (sama lai, kui kategooriate 'kast'). Ilma laiusmääranguta ei tohiks nii juhtuda. Sätin neid. - Urmas 12:29, 5 Sep 2004 (UTC)

---

Siia on ümbersuunatud Lõuna-Ameerika, mis on ka manner aga peaks olema vist regioon. Põhja-Ameerika on küll regioon, mis hõlmab Põhja-Ameerika mandri koos selle lähedal asuvate saartega. --Tiuks 22. märts 2008, kell 22:59 (UTC)

Jah, ka minu meelest peaks Lõuna-Ameerika olema eraldi. Andres 22. märts 2008, kell 23:03 (UTC)

Miks see on 2005. aastal lehelt Lõuna-Ameerika teisaldatud? Lõuna-Ameerika (ja Põhja-Ameerika) on eesti keeles ja geograafias ennekõike manner (või isegi peaaegu alati) – suurem osa meist on koolis õppinud vahet tegema mandritel ja maailmajagudel. Eraldi küsimus oleks, kas praegu lehekülgedel Lõuna-Ameerika ja Põhja-Ameerika olevad ÜRO liigitusest lähtuvad mõisted üldse on küllalt olulised ja tuntud, et eraldi artiklites olla või piisaks nende mainimisest mandri artiklis või vastavas artiklis. Pikne 6. august 2010, kell 11:35 (EEST)

Minu meelest on eraldi artikkel küll vajalik, seda enam, kui asi pole tuntud:-) Arvan siiski, et ÜRO regioon langeb antud juhul kokku üldtuntud ja ühemõttelise mõistega.

Nimed on mõeldav ka teisiti panna. Aga kõik ju teavad, et näiteks Tšiili ja Argentina asuvad Lõuna-Ameerikas, ja siin ei tähenda see nimi teps mitte mandrit. Ja kui koolis õpitakse mandrite geograafiat, siis käsitletakse ka saari.

Sõna "manner" on sellepärast hea, et ta tuletab meelde, et jutt on ainult mandrist. Andres 6. august 2010, kell 11:49 (EEST)

Muide, teised vikid ei räägi rangelt mandrist, nii et ka intervikid pole täpsed. Andres 6. august 2010, kell 11:51 (EEST)

Koolis (üldteatult) on manner saarteta ja maailmajagu saartega. Milleks nii meelde tuletada, et tegu on mandriga? Pigem võiks küsida, et millest siis veel kui mitte mandrist. Millises Lõuna-Ameerikas Tšiili ja Argentiina sinu meelest asuvad? Pikne 6. august 2010, kell 12:12 (EEST)

Näiteks Tulemaa ei asu Lõuna-Ameerika mandril, küll aga Lõuna-Ameerikas.

Lihtsalt Lõuna-Ameerika all mõistetakse minu meelest pigem ikka saari ka. Keegi ju ei ütle, et Tulemaa ei asu Lõuna-Ameerikas; Hoorni neeme peetakse Lõuna-Ameerika lõunatipuks (tegelikult küll pole) jne. Andres 6. august 2010, kell 12:46 (EEST)

Kindlasti asub Tulemaa Ameerikas. Kui mandrist saab spetsiifilisemalt rääkida ka koos mandrilava saartega ja mujal maailmas Lõuna-Ameerika mõnevõrra muud tähendab, siis küllap tinglikult pole vale ka öelda, et Tulemaa asub Lõuna-Ameerikas.

Aga lihtsalt, pigem või ennekõike ei saa minu meelest Lõuna-Ameerika all mõista midagi muud kui meil koolis õpetatavat Pikne 6. august 2010, kell 12:56 (EEST)

Kas siis koolis lubatakse "Lõuna-Ameerika" öelda ainult mandri kohta? Kui see nii on, siis seda halvem koolile:-)

Geoloogiline mandri mõiste ei puutu siin minu arust asjasse. Vähemalt minu ajal sellest koolis eo räägitud. Andres 6. august 2010, kell 13:06 (EEST)

Noh, koolis arvatavasti pole eesmärk juuksekarva lõhkiajamine, kuigi päris täpne olles tuleks öelda, et saar asub Lõuna-Ameerika mandri lähedal.

Geoloogiline manner puutub asjasse niipalju, kui tõstatatud on saarte küsimus. Ei peaks puutuma tõesti. Arvan, et võiks lihtsalt Lõuna-Ameerika üldtuntud tähendusest lähtuda – ta on manner. Pikne 6. august 2010, kell 13:33 (EEST)

Tähendus Ameerika lõunaosana on vähemalt sama üldtuntud.

Kui me "juuksekarva lõhki ei ajaks", siis me neid kaht asja ei eristaks. Siis poleks mandri mõistetki tarvis. Andres 6. august 2010, kell 14:21 (EEST)

Ma räägin, et koolis pole eesmärk juuksekarva lõhki ajada, kõiki seonduvad mõisteid eristada jne. Siin muidugi tuleks erinevatest käsitlustest rääkida (iseasi, kas eraldi artiklites).

Mille alusel saab väita, et Lõuna-Ameerika mingis muus tähenduses on sama tuntud või üldse tuntud? Ameerika lõunaosana ongi reservatsioonidega tuntud Lõuna-Ameerika manner, igatahes mitte mingi muu Lõuna-Ameerika mõiste nagu näiteks ÜRO määratlusest lähtuv. Pikne 6. august 2010, kell 15:27 (EEST)

Mis erinevad käsitlused siin siis on? Koolilapsed peaksid ju ka aru saama, et saared ei ole mandru osa.

ÜRO määratlus kui niisugune polegi antud juhul tähtis, sest see langeb ju kokku "reservatsioonidega" Lõuna-Ameerika mandriga.

Ma ei tea, kuidas tõendada, kummal meist õigus on. Minu meelest mõistetakse Lõuna-Ameerika all nii mandrit kui ka mandrit koos selle juurde kuuluvate saartega. Sina väidad, et ainult mandrit, kui mitte arvestada selliseid obskuurseid asju nagu ÜRO regioon. Andres 6. august 2010, kell 20:28 (EEST)

Kui ühe näol on tegu põhikooliteadmisega, siis see on minu meelest määrav.

Nii või naa peaks ju parem olema, kui leheküljelt Lõuna-Ameerika leiab midagi, mida sealt osataks otsida ehk siis mandri. Pikne 6. august 2010, kell 21:45 (EEST)

Ma ei ole sellega nõus, et põhikooli teadmise järgi tähendab Lõuna-Ameerika ainult mandrit ilma saarteta, mitte aga mandrit koos saartega.

Lisasin artiklisse Lõuna-Ameerika täpsustuslehe. Muidugi tuleb toda artiklit täiendada. Andres 6. august 2010, kell 22:06 (EEST)

Kui koolis õpetatakse, et mandri juurde ei kuulu saared ja et Lõuna-Ameerika on manner, mitte midagi muud? Pikne 6. august 2010, kell 22:19 (EEST)

Minu meelest seda ei õpetata. Andres 7. august 2010, kell 00:07 (EEST)

Soo, mis sinu teda siis õpetatakse? Pean silmas, et Lõuna-Ameerika all saab muud silmas pidada (ÜRO vm piirkond), aga koolitarkus on, et ta on manner (ja mitte maailmajagu).

Õigupoolest ma ei mõista, mida väheteada regiooni tingimata esikohale tõstmisega saavutama peaks. Pikne 7. august 2010, kell 00:24 (EEST)

Seda muidugi, et mitte maailmajagu, aga ega Lõuna-Ameerika regioon polegi maailmajagu. Lõuna-Ameerika regioonist küll otseselt ei räägita, aga ometi paigutatakse Tulemaa Lõuna-Ameerikasse.

Vähe teada on ainult see, et tegu on ka ÜRO regiooniga. Artiklis ei defineerita seda regiooni ÜRO regioonina, vaid üldteada moel. Andres 7. august 2010, kell 00:32 (EEST)

Mulle tundub, et tavainimene mõistab Lõuna-Ameerika all eelkõige regiooni, nii nagu ka näiteks Aafrika all (regiooni, mis on maailmajagu). Andres 7. august 2010, kell 00:33 (EEST)

Ega ma väitnud ka, et ta maailmajagu oleks. Seda kindlalt küll öelda ei saa, et Tulemaa Lõuna-Ameerikasse paigutatakse (siis peab ÜRO regiooni silmas pidama või geoloogilisest mandrist või teiste maade tavadest või millestki muust lähtuma).

Ma arvan, et tavainimene on koolis käinud ja mõni üksik teab mingeid muid "üldteada" asju ennemini kui seda, mis koolis õpetatati.

Miks Aafrika ennekõike maailmajagu peaks olema? Ma pakuks enne, et ta on manner, kuigi siin pole minu meelest põhjust üht teisest tähtsamaks pidada ja neist oleks muidugi selgem mõnda erinevust mainides ühes artiklis kirjutada. Pikne 7. august 2010, kell 01:11 (EEST)

Sa ei väitnud, et ta maailmajagu oleks, aga see, mida koolis tambitakse, on maailmajao erinevus mandrist. Vähemalt sellest teadmisest me võiksime lähtuda, tehes Aafrika mandri ja maailmajao kohta eraldi artiklid. Ei tambita aga seda, et Lõuna-Ameerika on manner, mitte regioon.

Kordan, et minu meelest jääb ka koolist külge, et peale mandri on ka saared, muidugi kui õpilane vähegi mõtleb. Ja kui inimene vähegi loeb, siis ei ole kooliharidus otsustav.

Peale füüsilise geograafia õpitakse ka poliitilist geograafiat ning räägitakse Lõuna-Ameerika riikidest. Mandritel on tähtsus füüsilises geograafias, regioonidel (sealhulgas maailmajagudel) poliitises geograafias.

Minu meelest liigendavad inimesed maailma rohkem riikide ja regioonide kui mandrite ja saarte järgi.

Minu meelest oleks selgem kirjutada Aafrika mandrist ja maailmajaost eraldi artiklid, kusjuures esimeses oleks juttu peamiselt loodusgeograafiast, teises peamiselt inimgeograafiast. Teatud puhkudel võib ka erinevust mainida, aga minu meelest on esitus selgem just siis, kui ühes artiklis räägitakse kogu aeg ühest ja samast asjast. Andres 7. august 2010, kell 02:14 (EEST)

Minu meelest see on rohkem sinu subjektiivne teadmine. Saared on muidugi olemas (mitte et seda koolis varjataks) ja küllap neid on lähedal asuva mandriga lihtne seostada, aga nad pole üldteatult mandri osa. Oma kooliajast ma küll ei mäleta, et tähtsamate saarte äratundmisel oleks olnud küsimus selles, mis maailmajaos nad asuvad, aga kui küsiti, siis oleks olnud oluline teada, et näiteks Falklandi saared asuvad Ameerika maailmajaos, aga mitte Lõuna-Ameerika mandril. Mingisuguseid maailmajagudele ligilähedasi regioone koolis ei puudutata. Maailma regioonideks ja maailmajagudeks jagamine on ligidased lähenemised, aga Eestis on tavaks rääkida maailmajagudest.

Võimalik, et saab mandritest ja maailmajagudest vastavalt loodus- ja inimgeograafias rääkida, aga vaevalt sellist vahet tegelikult tehakse. Aafrika puhul on küsimus nii esituse selguses kui otstarbekuses. Pole tarvis peaaegu kogu teksti dubleerida ega kunstlikult kahe artikli vahel jagada ja lasta lugejal soovitud teabe leidmiseks kahe artikli vahel pendeldada, kui saab lihtsalt ühes kohas selgesõnaliselt kirjutada, mis vahe on mandril ja maailmajaol ja selle põhjal siis lasta lugejal juba ise otsustada, kui seal kirjutatakse midagi näiteks saartest, kas see käib maailmajao või mandri või mõlema kohta, kui vahetegemine on parasjagu tema jaoks oluline. Pikne 7. august 2010, kell 09:48 (EEST)

Loomulikult on minu arvamus subjektiivne, nagu minugi oma. Aga praegu me ju ei aruta faktiküsimust, vaid seda, kuidas materjali otstarbekamalt esitada. Ja pole selge, kuidas me saaksime objektiivselt välja selgitada, mida Lõuna-Ameerika all tavaliselt mõistetakse ja mida mitte.

Saared ei olegi mandri osa. Mis siis?

EE-s öeldakse, et Lõuna-Ameerika on manner ning et Lõuna-Ameerika juurde kuuluva Tulemaa saarestik ja teised saared. Artikli "Lõuna-Ameerika" alajaotuses "Poliitiline liigestus" on loetletud Lõuna-Ameerika riigid, kusjuures näiteks Argentina ja Tšiili puhul on ära toodud kogu pindala ja rahvaarv, nii et jutt peab olema ikkagi regioonist, mitte mandrist. Tegu on ebakorrektsusega, mis jäi toimetajatel kahe silma vahele. Ka alajaotustes "Rahvastik" ja "Majandus" on tõenäoliselt jutt regioonidest (seda on raske otseselt tuvastada). Kogenematu lugeja võib arvata, et neis alajaotustes on juttu mandrist. Seda tahaks vältida, ja kui kogu esitus oleks ühes artiklis, siis tuleks igal sammul täpsustada, kuidas on jutt. See teeks minu meelest lugemise tülikaks ja esituse ebaülevaatlikuks, sest ei räägita järjest ühest asjast. Usun, et Sinagi tahaksid võrdlevat esitust ainult üksikutel juhtudel, näiteks äärmuspunktide ja pindala puhul. Inimgeograafia näitajad on saadaval regiooni kohta. Õigupoolest oleks küll nii, et inmgeograafia osas räägitakski ainult regioonist (näiteks sellepärast olekski mõtet regiooni kohta eraldi artikkel teha), loodusgeograafias mõlemast. Ülevaatlikkuse huvides oleks minu meelest otstarbekas regiooni artiklis teha lühem esitus, kus rõhutatakse saari, ning eraldi mandri artiklis rääkida pikemalt mandrist samadel alustel, nagu räägitakse saarest. Aafrika puhul tuleks minu meelest toimida analoogiliselt. Inimgeograafia tuleks esitada põhiliselt maailmajao artiklis ning mandri artiklis tuleks rääkida põhiliselt loodusgeograafiast. Mingit olulist dubleerimist ei oleks tarvis. Ka pendeldamist ei ole tarvis, kui materjal on niiviisi esitatud.

See on tõsi, et loodusgeograafias regioonidest ei räägita, küll aga räägitakse regioonidest majandusgeograafias.

Mulle tundub, et ei maksa loota iseenesestmõistetavusele. Kus on võimalik vääriti mõista, seal see ka juhtub. Andres 7. august 2010, kell 13:33 (EEST)

Kas keegi on väitnud, et saared on mandri osa? Ka mulle tundub enesestmõistetav öelda, et Tulemaa asub Lõuna-Ameerikas. Mis puutub siia põhikool? Ma arvan, et minu haridusest moodustab põhikoolis omandatu küll kaduvväikese osa ja kindlasti mitte ei suuda ma tuvastada, millise osa. Kardan, et seda, mis kujul midagi põhikoolis esitati, suudavad mäletada ainult äsja selle lõpetanud või need, kes kunagi hiljem midagi juurde õppinud ei ole. Kas peaksime ka füüsikat ja matemaatikat esitama samal kujul nagu põhikoolis? --Epp 7. august 2010, kell 10:33 (EEST)

Nõus Epuga. Andres 7. august 2010, kell 13:33 (EEST)

Noh, ka keskoolis ei õpita teisiti ja ka ülikoolis geograafiat õppivate jaoks ei muutu see, kuidas maailma ennekõike jagatakse. Põhikooliteadmist saab lihtsalt kõige üldisemaks pidada. Mingi kitsam subjektiivne teadmine ei tohiks siin määrav olla. Me ei käsitle ju füüsikat ega matemaatikat põhikoolis õpituga vastuolus olevana (kui just mõnes osas üldine arusaam kellegi kooliajaga võrreldes muutunud pole).

Asi on selles, et siin on teatud regioon tugevasti ületähtsustatud ja esikohale pole seatud üldine teadmine.

Ja ma ei mõista endiselt, miks on tarvis geograafiaalaselt geograafidest targem olla ja iga hinna eest (paraku alusetult) üldine tava ja arusaam kahtluse alla seada. Pikne 7. august 2010, kell 11:23 (EEST)

Minu meelest keskkoolis just õpitakse teisiti.

Füüsika puhul võib-olla vähem, aga matemaatika puhul on kogu aeg probleemiks, kuidas sobitada koolis õpitav matemaatika ja matemaatikute matemaatika.

Vastuolu siin minu meelest pole. Koolis ei öelda, et Lõuna-Ameerika all ei tohi mõelda regiooni, mis hõlmab ka saared. Veel enam, keskkoolis Lõuna-Ameerikat just nii mõeldaksegi.

Regiooni ületähtsustamine ja üldise teadmise mitte esikohale seadmine eksisteerib Sinu subjektiivses arvamuses. Sellist arvamust on raske objektiivselt tõendada või kummutada. Üldise teadmise mudeli võiksid anda Vikipeedia kirjutajate küsitluse tulemused.

Küsime geograafidelt. Urmas on geograafiaõpetaja ning minu meelest ta pooldab praegust lahendust. Ka Geonarva on geograafiaõpetaja. Võime kirjutada geograafidele ja küsida. Andres 7. august 2010, kell 13:33 (EEST)

Ma ju räägingi geograafide teadmisest ja Eestis levinud geograafia tavast, mitte enda subjektiivsest teadmisest (siin subjektiivse teadmise alusel vaidlemine on tobe). Koolis ei keelata Lõuna-Ameerikat teisiti mõista, aga teda pole tavaks teisiti mõista ja koolis õpetatakse, et ta on manner. Mul pole küll geograafiaõpikut käepärast, aga kindlasti ei õpetata keskoolis, et Lõuna-Ameerika on midagi muud kui manner ega teatud regioon (ÜRO), nii palju kui keskoolis üldse sedasorti maailma jaotustele tähelepanu pööratakse.

Muidugi, kui mina valetan, siis peadki teiste geograafide käest küsima. Kuigi, võimalik, et Urmas ei teeks probleemi ka teiste keelte Lõuna-Ameerika mõiste Eesti Lõuna-Ameerika mandri mõistega vastavusse seadmisest, mis oleks ka minu meelest üsna mõistlik (näiteks ÜRO määratlust saab mandri artiklis lihtsalt mainida) ning Siim on Põhja-Ameerika puhul samastanud Põhja-Ameerikat ennekõike Põhja-Ameerika mandriga (olen nõus) ja pakkunud, et Aafrika maailmajaost ja mandrist võiks üks artikkel olla. Ja veel enam on määrav, mida ülikooli õppejõud geograafiaõpikutesse on kirjutanud ja, mida kõik geograafiaõpetajad koolides õpetama peaks. Pikne 7. august 2010, kell 15:07 (EEST)

Minu arvates ei ole Sul õigus selle suhtes, mida koolis õpetatakse. Vähemalt mis puutub õpikute sisusse, siis selle saab kindlaks teha (on muidugi ka tõlgendusruumi), aga see on suur töö, mida ma ei ole praegu valmis ette võtma. Arvan, et lihtsam küsida neilt, kes ise õpetavad, või veel parem, õpikuid koostavad.

See, et Lõuna-Ameerika kui regioon on ka ÜRO regioon, on siinkohal kõrvaline.

Ma ei väida, et Sa valetad, vaid arvan, et Sa eksid. Tegelikult ei ole mul ka erilist viitsimist geograafe küsitleda, aga arvan, et teisiti me probleemi lahendada ei saa.

Urmase seisukohta peaks temalt konkreetselt küsida; ma ei tea, kas see on võimalik, sest ta on kaks aastat eemal olnud. Igatahes on olukord Põhja-Ameerika puhul tunduvalt komplitseeritum kui Lõuna-Ameerika puhul.

Üks asi on, mida Urmas, Siim jt arvavad otstarbekast esitusest (selles võivad ka geograafidel arvamused seinast seina olla), teine asi aga, mida nad teavad koolis õpetatava ja geograafiliselt korrektse kohta. Andres 7. august 2010, kell 15:28 (EEST)

Nojah, teadmata, mis koolis õpetatakse ja mis õpikutes kirjutatakse, on hea arvata. Pikne 7. august 2010, kell 16:16 (EEST)

Sul ei ole ju ka geograafiaõpikut käepärast:-) Andres 7. august 2010, kell 16:25 (EEST)

Igatahes olen ma koolis geograafiat õppinud ja ka ENE-le viskasin pilgu.

Aga noh, argumenta ad hominem meid edasi ei vii. Andres 7. august 2010, kell 16:28 (EEST)

Mul on üks 8.kl geograafia õpik käe pärast. Aga ma ei saa aru mille üle te vaidlete? Alts 7. august 2010, kell 16:53 (EEST)

Mida lubab geograafiaõpetus Lõuna-Ameerikaks nimetada ja mida mitte. Andres 7. august 2010, kell 17:35 (EEST)

See õpik on mingi 1998. aasta õppekava järgi koostatud ja see käsitleb ainult loodusvööndeid(:D). Alts 7. august 2010, kell 17:56 (EEST)

Mina pole ju väitnud, et (kooli)geograafia mingeid piiranguid seab ses osas, mida Lõuna-Ameerikaks nimetada tohib. Mina juhin tähelepanu sellele, mida Lõuna-Ameerika all kohlikus geograafia tavas peaaegu alati silmas peetakse (manner). Koolis lihtsalt ei räägita Lõuna-Ameerikast kui millestki muust peale mandri.

Veelkord, asi on selles, et praegu leheküljel Lõuna-Ameerika olev lähtub vähetuntud tähendusest ja üldine tava on tagaplaanil.

Selles ei tohikski midagi halba olla, kui EE ühes Lõuna-Ameerikaga selle ümbrusest räägib. Eks ümbruse kirjeldus käib ka teatud mõttes mandri juurde, kuigi siin võiks üksikasjalikumalt seda ennemini omaseks pidada Ameerika maailmajaole. Minu meelest siin pole tarvis väga piiratult mõtelda. See on jah imelik, kui öeldakse, et Lõuna-Ameerika on manner, manner on suur maismaa osa ja siis, et "L-A-sse kuuluvad saared". Võiks pisut paremini sõnastatud olla.

Mul pole õpikut käepärast, et õigele leheküljele viidata, aga olen minagi koolis käinud ja nii palju mäletan küll, et Lõuna-Ameerika mandriks olemine oli läbiv põhiteadmine. Pikne 7. august 2010, kell 18:06 (EEST)

Katsume siis tõendada, kuidas "kohalikus geograafia tavas" Lõuna-Ameerikast räägitakse. Tundub näiteks, et ENE 1. väljaande artiklis räägib pool artiklit (loodusgeograafia osa) Lõuna-Ameerikast kui mandrist ja teine pool kui regioonist. Kuidas koolis räägitakse, seda tuleb konkreetselt õpikutest vaadata ning ka näiteks õpetajate käest küsida, sest õpetaja võib ka teistmoodi rääkida kui õpikus.

Ma ei usu seda, et "Lõuna-Ameerika" regiooni tähenduses on vähetuntud ning üldise tava järgi tähendab "Lõuna-Ameerika" mandrit. Aga kuidas seda tõendada või kummutada?

Ma ei väida, et esitus, milles räägitakse samas artiklis mandrist ja regioonist, oleks iseenesest ebakorrektne; ütlen ainult, et ENE-s on esitus ebakorrektne. Leian lihtsalt, et Vikipeedias on selguse mõttes otstarbekas teha eraldi artiklid, ka selleks, et linkimine oleks ühemõtteline.

Minu meelest on saarte kaasamine vältimatu, sest muidu ei saa öelda näiteks, et Argentina asub Lõuna-Ameerikas. Ka näiteks Tulemaa puhul oleks Lõuna-Ameerikaga seostamise vältimine kunstlik. Muide, ENE-s ongi öeldud, et saared kuuluvad mandri juurde, nii et seos on olemas.

Lõuna-Ameerika mandriks pidamine oli oluline mandrite ja maailmajagude eristamise kontekstis ega puuduta minu meelest meie vaidlusküsimust. Andres 7. august 2010, kell 19:43 (EEST)

Muide mul kuskilt aegade hämarusest meenub, et loeti ka mandrilaval asuvad saared ikkagi mandrile kuuluvaiks. Ja nu tsiteerime siis EE-d: Lõuna-Ameerika, manner läänepoolkeral, .... L-A-sse kuuluvad .... Tulemaa saarestik, Falklandi saared (Malviinid) ning Vaikses ookeanis Tšiili saarestik (Chiloé, Wellington jt), Galápagose saared ja mõned väiksemad saared (Juan Fernándeze saared, San Félix, San Ambrosio). Ma vähemalt usun, et Eesti entsüklopeedia ei ole Eesti kooliprogrammiga niimoodi vastuolus. -- Ahsoous 7. august 2010, kell 20:15 (EEST)

Kas selles artiklis mainitakse mandrilava? Ja mida öeldakse artiklis "Manner"?

Mandrilavast pole selles artiklis miskit juttu. Artikkel "Manner" - no sellega pole suurt miskit peale hakata, aga tsiteerin manner, k o n t i n e n t, suur maismaa osa, mida ümbritsevad ookeanid ja mered. Ahsoous 7. august 2010, kell 20:39 (EEST)

Kuidas ei ole midagi peale hakata? Järelikult seda mõeldaksegi mandri all, mandrilava ei puutu asjasse. Andres 7. august 2010, kell 21:35 (EEST)

Ja loe nüüd veel kord rahulikult seda definitsiooni. Mina saan teha sellest ainult ühe järelduse - Tulemaa on Lõuna-Ameerika mandri osa -- Ahsoous 11. august 2010, kell 18:48 (EEST)

ENE 1. väljaande vastavas artiklis nimetatakse neid saari Lõuna-Ameerika mandri juurde kuuluvateks. Andres 7. august 2010, kell 20:25 (EEST)

Inglisvikis artiklis Continent on ka lause. From the perspective of geology or physical geography, continent may be extended beyond the confines of continuous dry land to include the shallow, submerged adjacent area (the continental shelf) and the islands on the shelf (continental islands), as they are structurally part of the continent Ja mulle ausalt öeldes tundub, et mulle vähemalt õpetati füüsilist geograafiat lähtudes sellest samast põhimõttest -- Ahsoous 7. august 2010, kell 20:47 (EEST)

Ka meil on olemas artikkel Manner (geoloogia). --Epp 7. august 2010, kell 21:17 (EEST)

Tolles artiklis öeldakse, et valdavalt mõeldakse mandri all mandrit geograafilises tähenduses. Kui mõeldakse geoloogilist tähendust, peab see kontekstist selgeks saama. Andres 7. august 2010, kell 21:37 (EEST)

füüsiline geograafia on kus? -- Ahsoous 7. august 2010, kell 21:47 (EEST)

Noh, tavaline mandri mõiste kuulub füüsilise geograafia alla. Spetsiifilise geoloogilise mõiste võib ka füüsilise geograafia alla paigutada; ma ei tea, kas ja kui palju sellest koolis räägitakse, minu ajal igatahes sellest ei räägitud. Andres 7. august 2010, kell 23:03 (EEST)

Nagu lugeda võid, siis saared võib ka füüsilise geograafia puhul mandri juurde kuuluvaiks lugeda, aga siin räägitakse millestki muust ... niisiis tuleb vist kooliõpikud ikkagi välja otsida :p -- Ahsoous 7. august 2010, kell 23:21 (EEST)

Saartega on nii, et tuleb ka teada, millised paiknevad mandrilaval. Andres 8. august 2010, kell 10:55 (EEST)

Tegelekult ei anna kooliõpikud teile midagi uut. Nt 7.klassi õpikus on antud mandrite skeemil mandrite peale ka saared. Kooligeograafia on tavatasemel päris tinglik asi ja kuigi on olemas mõisted "manner" ja "maailmajagu", ei tegele eriti nt Lõuna-Ameerika mandri ja maailmajao mõistete võrdlemisega õpetajad ega õpilased. Arvan et entsüklopeedias peame lähtuma mõistetest: kui Lõuna-Ameerika on manner, siis ilma saarteta. Kui saartega, see on regioon (maailmajagu "Lõuna-Ameerika" ju pole). Sama loogika kehtib ka teiste mandrite suhtes. Geonarva 10. august 2010, kell 12:25 (EEST)

Aga küsimus oli selles, kas Lõuna-Ameerikaks võib nimetada ainult mandrit või ka regiooni.

Arvan, et regioon võib olla ka, tuleb vaid täpsustada, millest räägitakse - kas mandri või regiooni kohta. Geonarva 10. august 2010, kell 13:06 (EEST)

Muide, kust see mandri piir läheb, kas Panama lõunapiirilt või Panama kanali juurest? Andres 10. august 2010, kell 12:47 (EEST)

Siin on sama lugu, kui Euroopa ja Aasia ning Aasia ja Aafrika piiridega - kõik nad on tinglikud ja kokkulepitud. Geonarva 10. august 2010, kell 13:06 (EEST)

Milline see kokkulepe on? Sellest peaks artiklis kirjutama. Andres 10. august 2010, kell 13:19 (EEST)

Kahtlemata võidakse Lõuna-Ameerika all mõelda nii mandrit kui ka regiooni ja minu meelest ei saa öelda, et üks neist lähenemistest on vale. Tuleb mõlemat käsitleda ja ma parema meelega näeksin, et see asi oleks lahti seletatud ühes artiklis, mille nimi on Lõuna-Ameerika. Kui kindlasti on vaja teha eraldi artikkel ka mandri kohta, siis las ta olla, aga seal ei peaks olema muud kui definitsioon ja lühike selgitus, mille poolest manner regioonist eristub. Ma ei pea otstarbekaks sellist käsitlust, et loodusest kirjutatakse mandri artiklis ja inimestest regiooni või maailmajao artiklis. Ka Tulemaal on ju loodus, ehkki ta pole rangelt Eestis levinud käsitlust arvestades Lõuna-Ameerika mandri osa. Inimesed ei pruugi taibata, et siin on selline kokkulepe, et loodusest artiklis "Lõuna-Ameerika" ei kirjuta, vaid see on mujal. Ja mingid ÜRO klassifikatsioonid ei puutu minu meelest üldse asjasse. Neist võib teha muidugi eraldi artikli, aga meil pole vaja ÜRO abi, et veenduda selles, et selline asi nagu Lõuna-Ameerika on olemas. Artikkel tuleks kirjutada sellest, mis asi see Lõuna-Ameerika üldse on, kes seal elavad, mis loodus seal on jne. Siis ei ole ka mõttetult palju vaja vaielda, kas Lõuna-Ameerika piir kulgeb mööda Panama kanalit või mööda Colombia ja Panama piiri. Saab lihtsalt öelda, et asja saab vaadata nii ja naa. Sisulist tähtsust sel nagunii ei ole. Mis puutub linkimise ühemõttelisusse, siis paljudel juhtudel ei ole võimalik üheselt määrata, kas Lõuna-Ameerika all peetakse silmas mandrit ilma saarteta või koos saartega. Linkide tegemine on minu meelest siis isegi lihtsam, kui on üks artikkel. Seda enam läheb asi keeruliseks, et interwiki lingid lähevad kahe eraldi artikli korral ilmselt üsna sassi. Siim 10. august 2010, kell 15:41 (EEST)

Mina pole öelnud, et artiklis Lõuna-Ameerika regiooni kohta ei peaks loodust käsitlema. Võimalik on muidugi teha ka nii, et põhiosa looduse käsitlusest on regiooni artiklis, aga on asju, näiteks äärmuspunktid, mis mandri artiklis minu meelest kindlasti peaks olema. Tulemaa loodusest tuleb samuti eraldi artiklis kirjutama. Regiooni looduse kirjeldus on teistsugune kui mandri oma; kattumiste tõttu võiks see mandri osas lühem olla. Ma ei näe mingit raskust niimoodi esitada, et mingit erilist taipamist pole tarvis. Manner on nagu saar, aga me ju räägime iga saare loodusest eraldi. Võrrelda Saaremaa ja Saare maakond.

Aga kas Saaremaa on Euraasias või mitte? -- Ahsoous 10. august 2010, kell 22:55 (EEST)

Ei, sest "Euraasia" tähendab ainult mandrit, nii palju kui mina tean. Andres 10. august 2010, kell 23:54 (EEST)

Mina ei taha mandri piiri üle vaielda, lihtsalt küsin, kust see jookseb. Praegu pole sellest juttu. Kui kindlat kokkulepet pole, siis tuleb rääkida mitmest versioonist. Mis mõttes pole sisulist tähtsust?

Kui on üks artikkel, siis on linkide tegemine muidugi lihtsam, aga linkidest on siis vähem kasu.

Kui ei ole võimalik üheselt määrata, siis on kolm võimalust. Esiteks võib see tähendada, et on ükskõik, kas tegu on mandri või saarega. Sel juhul tuleb linkida regioonile. Teiseks võib see tähendada, et erinevus on küll oluline, kuid pole selge, kumba on mõeldud. Sel juhul on kaks võimalust: 1) regiooni kohta on öeldu mõlemal juhul õige (näiteks "sündis Lõuna-Ameerikas"); sel juhul tule linkida regioonile; 2) öeldu saab õige olla ainult emma-kumma kohta; sel juhul ei saa neid andmeid entsüklopeedias kasutada olenemata sellest, kas meil on üks või kaks artiklit.

Lingid lähevad ka teistel juhtudel sassi. Siis tuleb nad lihtsalt parandada.

Peamine põhjus, miks minu meelest on tarvis eraldi artikleid, on see, et tegu on kohanimega, mis tähistab kaht eri kohta ja väljendab kaht eri mõistet. Kui neil poleks sama nimi, siis ei tekiks ju kiusatust ühte artiklit teha, kas pole?

Märkuse kohta ÜRO abist ma ei saa aru. Kas artiklis regioonist ei tohiks ÜRO regiooni mainida? Andres 10. august 2010, kell 22:50 (EEST)

Ma ei taha pikalt vaielda. Avaldasin oma arvamuse lihtsalt, aga võitlust pidama oma seisukohtade eest ei hakka. ÜRO kohta ma mõtlesin seda, et Lõuna-Ameerika oleks olemas ka siis, kui ÜROd poleks kunagi loodudki. Selles mõttes ei ole ÜRO tähtis. Praegune artikkel Lõuna-Ameerikast jätab natuke imeliku mulje, aga ehk on asi selles, et seal pole veel muud sisu peale ÜRO liigituse. Sisulise tähtsuse puudumise all pean silmas seda, et asi on kokkuleppeline. Saaremaa ja Saare maakond pole minu meelest hea näide. Saare maakond on ühe konkreetse riigi selgelt defineeritud piiridega haldusüksus ja selle kohta saab tõesti esitada muud sisu, mida pole Saaremaa artiklisse vaja. Lõuna-Ameerika manner ja Lõuna-Ameerika on aga nii segaselt kattuvad asjad, et nende eraldi artiklitesse panemine tekitaks paratamatult probleeme. Siim 10. august 2010, kell 23:34 (EEST)

Küsimus ei olegi võitlemises, vaid asja sisulises arutamises, et leida võimalikult hea lahendus.

Nõus, et praegune artikkel Lõuna-Ameerikast on vilets.

Kui asi on kokkuleppeline, siis on tähtis teada, milline see kokkulepe (või kokkulepped) on.

Ma ei saa aru, milles see segane kattumine seisneb. Võib-olla probleemid siis ilmnevad, kui proovida eraldi artiklid kirjutada. Kui need probleemid osutuvad lahendamatuks, eks siis... Andres 10. august 2010, kell 23:54 (EEST)

ÜRO klassifikatsioon puutub nii palju asjasse, et selle kaudu on praegu see n-ö regioon määratletud. Mulle jääb mulje, et regioon defineeritakse suuresti siin kohapeal, kuna alateadvuslikult ja teiste maade tavadele tuginedes on saared nõnda tugevasti mandriga seotud. Ainult, et jääb lahtiseks, mis regioon konkreetselt on ja kus seda ühel või teisel kujul saarteta mandri mõiste kõrval käsitletud on (kui neid tegelikkuses rangelt eristataks, siis, jah, ei tekiks "kiusatatust" ühte artiklit teha). Olen Siimuga päri. Mandri mõiste juures saab lühidalt selgitada, kuidas Lõuna-Ameerikat veel mõista võidakse. Ma ei mõista, kuidas linkidest rohkem kasu võiks olla, kui neid kunstlikult mandri ja regiooni vahel jagada ("oluliseks" saab erinevus siis, kui on otsutatud, et mandri ja regiooni range eristamine on oluline). Või kui meil ei õnnestu regiooni artiklist lahti saada, siis kas tõdemus, et ennekõike on Lõuna-Ameerika eesti keeles ja kohalike tavade järgi manner, on nüüd olemas? Pikne 10. august 2010, kell 23:51 (EEST)

Kas eesmärk on lihtsalt artiklist lahti saada? Kust see tõdemus tuli, et ta eelkõige manner on? Mulle jääb pigem vastupidine mulje. --Epp 11. august 2010, kell 01:30 (EEST)

Artiklis Lõuna-Ameerika ei ole regioon määratletud ÜRO liigituse järgi, ja ÜRO liigitus ei ole minu meelest nii mõjukas, et see meid mõjutada saaks.

Miks see tähtis on, mis põhjusel regiooni sellisena määratletakse? Saarte kuulumist mandri juurde mainib ka ENE artikkel. Järelikult on (või on olnud) see Eestis tunnustatud.

Artiklis Lõuna-Ameerika on regioon määratletud. Ja implitsiitselt räägib regioonist osa ENE artiklist, kuigi sõna "regioon" ei kasutata.

Kuidas neid saab mitte eristada, kui neil kas või pindala ja äärmuspunktid on erinevad?

Minu meelest pole ei Geonarva ega Siim kinnitanud, et Lõuna-Ameerika on ennekõike manner. Andres 11. august 2010, kell 00:24 (EEST)

Ausalt öeldes pooldan minagi seda seisukohta, et kõik see kompott võiks olla ühes artiklis koos. Ja jutt sellest kuidas me siin mandrite-kontinentide-maailmajagude mõisteid vaeme on puhtalt Vene ja Nõukogude süsteemi pärand. Ja ma ei saa midagi sinna parata, mina pooldan 7 kontinendi süsteemi, aga ma saan täiesti aru nendest, kes pooldavad 5 või ka 4 kontinenti. Ning ma ei saa kuidagi nõus olla kategoorilise lausega, mis meil seisab näiteks artiklis maailmajagu 'Maailmajagusid on kokku kuus'. -- Ahsoous 11. august 2010, kell 00:05 (EEST)

Hea küll, pooldad seda seisukohta, aga mida Sa ütled vastu argumentidele eraldi artiklite kasuks?

Pole mõtet asja keerulisemaks ajada kui see juba on -- Ahsoous 11. august 2010, kell 00:55 (EEST)

Mulle tundub, et me peaksime lähtuma sellest mandrite ja maailmajagude süsteemist, mis on Eestis üldkasutatav. Kust see pärit on, see pole tähtis. Teisi süsteeme tuleb kirjeldada, kuid mitte aluseks võtta. Andres 11. august 2010, kell 00:29 (EEST)

Praktiliselt tundub, et meil muide kasutataksegi 7 kontinendi süsteemi, ainult, et õpikud jne. on siiani 6 juures kinni (ja ookeanite arvuga on ju sama lugu). Ja ma juba ütlesin, et mina olen õppinud koolis, et kontinentaalsed saared loetakse kontinendi juurde. -- Ahsoous 11. august 2010, kell 00:54 (EEST)

Pean silmas seda, mis on geograafias (õpikutes, teatmeteostes) üldkasutatav. Ookeanide asjus ma pole kindel.

Esiteks, mis tähendab, "loetakse juurde"? Teiseks, mis saab mittekontinentaalsetest saartest? Andres 11. august 2010, kell 01:25 (EEST)

Ja koolis õpitut võiks konkreetse õpikuga tõendada. Andres 11. august 2010, kell 01:27 (EEST)

Jääb küll selline mulje, et ÜRO liigitusest lähtutakse. Või kui me ei lähtu sellest või konrkreetselt mõne teise maa kontinendimõistest, siis me mõtlesimegi ju regiooni lihtsalt ise välja, selleks et saaks rääkida mandrist koos saartega. (EE) ENE räägib siiski mandrist ja ühes sellega on juttu ka ümbritsevatest saartest, mitte regioonist. Ma ei väida, et ei saa eristada, pean eristamist erinevate artiklite näol ebaotstarbekaks. Pikne 11. august 2010, kell 00:35 (EEST)

Mis tähendab, mõtlesime regiooni välja? Manner koos saartega ongi regioon, nii on see artiklis Lõuna-Ameerika ka defineeritud. See ei muuda asja, kas me nimetame seda regiooniks või kuidagi teisiti. Igatahes artiklis Regioon defineeritud mõiste lubab seda regiooniks nimetada. Andres 11. august 2010, kell 00:49 (EEST)

Küllap seda võiks nimetada ka piirkonnaks. Andres 11. august 2010, kell 00:51 (EEST)

Tundub, et meil on otstarbekuse asjus erinevad arusaamad, mis ei puuduta ainult seda artiklit. Neid tuleks arutada üldisel kujul, sest nad puudutavad üldisi põhimõtteid. Kui meil on põhimõtted erinevad, siis me takerdume sellesse igas arutelus. See põhimõtete erinevus tuleneb nähtavasti erinevatest ootustest. Tuleb otsida lahendusi, mis võimaldavad mõlemat laadi ootustele vastu tulla, nii palju kui võimalik. Andres 11. august 2010, kell 00:53 (EEST)

Mis sest? Mingi regioon on regioon, kui teda tegelikkuses regioonina käsitletakse. Artiklid piirkond ja regioon räägivad tõenäoliselt erineva nurga all samast asjast.

Siin lehel on põhjendatud, miks eraldi artiklid otstarbekad pole. Ülistes põhimõtetes püüan mina lihtalt peale mõistete eristamise oskuse ka esituse selgust ja ülejäänud maailma tarkust arvesse võta (vaatan, mis teistes vikides hästi tehakse ja kuidas näiteks päris entsüklopeedia ühele või teisele küsimusele läheb), aga see vist ei puutu siia? Minu meelest on asi rohkem põhjendatuses kui ootustes. Pikne 11. august 2010, kell 01:08 (EEST)

Võib küll olla, et regiooni ja piirkonna all mõistetakse sama asja. Artiklid ei too sellesse piisavat selgust.

Põhjendatud ka seda, miks nad on otstarbekad. Taga ongi erinevad ootused, millest lähtudes üks või teine on otstarbekas. Selguse ja ülevaatlikkuse huvides ootan mina pigem seda, et eri mõistete kohta oleks eraldi artiklid, Sina pigem seda, et lähedasi mõisteid käsitletaks koos. Minu meelest on mõlemad ootused põhjendatud ja tuleb mõelda, kuidas mõlemale nii palju kui võimalik vastu tulla, see tähendab nii, et vältida kummagi eiramisest tulenevat segadust. Antud juhul on minu ettepanek käsitleda koos esitamist (võrdlemist jne) vajavaid asju mandrit ja saari koos käsitlevas artiklis Lõuna-Ameerika, spetsiaalselt mandrit puudutavaid asju artiklis Lõuna-Ameerika manner. Mõeldavad oleksid ka teistsugused pealkirjad. Andres 11. august 2010, kell 01:21 (EEST)

Ei oska enam õigesse kohta kirjutada. Ei öelda näiteks ju kunagi, et osa Argentinast asub Lõuna-Ameerikas. Kui räägiksime ainult mandrist, siis peaks ju nii ütlema.

Miks peab rõhutama ÜRO liigitust? Mina näiteks pole sellega üldse tuttav, aga sellest hoolimata on minu jaoks olemas Lõuna-Ameerika, mis on suurem piirkond kui manner. :Minu jaoks tundub elementaarne, et mandrit eristatakse koos saartega piirkonnast. Ütleme, et ma tahan öelda, et Tulemaa on x km kaugusel mandrist. Millele tuleks see manner siis linkida, kui artikkel räägiks mandrist ja regioonist korraga?

Minu arvates ei pea inglise viki kopeerimist igas asjas eesmärgiks seadma. Ja üldse ei saa aru, miks peaks eelistama artikleid, mis räägivad mitmest asjast korraga. See ei saa ju kuidagi mitte kellegi jaoks asja selgemalt esitada. Kui asjad ei kattu, siis on igatahes seda enam põhjust neid eristada, mida vähem neil erinevust on, sest seda tulebki sel juhul selgitada. --Epp 11. august 2010, kell 01:30 (EEST)

Seda minagi tahan öelda.

Nii palju kui mina aru saan, peab Pikne silmas selgust, mis tuleb sellest, et näiteks äärmuspunktid esitatakse kõrvuti mandri ja regiooni kohta. Seega siis, mõistete erinevust näidatakse vajaduse korral igas punktis eraldi. Andres 11. august 2010, kell 01:57 (EEST)

Juhul kui erineva linkimisega eristada ei saa, on tarvis see eristus teha selles artiklis, kus lingitakse. Siis peab ütlema "x km kaugusel Lõuna-Ameerika mandrist". Tegelikult me ütleme praegu ka nii. Andres 11. august 2010, kell 02:00 (EEST)

Ma ei arva, et ühes artiklis tuleks kirjutada täiesti erinevatest asjadest samm-sammult erinevust selgitades (selline ootus pole entsüklopeedia juures põhjendatud). Ühes artiklis tuleks kirjutada Lõuna-Ameerikast kui ühest asjast ja lihtsalt ühes lõigus või sissejuhatuses kuidas Lõuna-Ameerikat teiste maade käsitlustest või geoloogilise mandri mõistest või millest iganes tulenevalt veel peale mandri mõista saab. Ja edasises jutus saab mainida ka mandri ümbrust nii palju kui tarvis, nagu EE-s tehakse, mitte ei jagata Lõuna-Ameerikat kunstlikult eri mõistete vahel, kui sellist eristamist tegelikkuses pole.

Ära tuleks tuua ainult samad konkreetsed mandri äärmuspunktid, mis EEs. Regiooni puhul pole selge, kui kaugel olevaid saari keegi mandri juurde kuuluvaks arvab ja sellistel umbmäärastel äärmuspunktidel pole sisulist väärtust. Pikne 11. august 2010, kell 10:03 (EEST)

Miks ei ole ootus, et ühes artiklis kirjutataks "täiesti erinevatest asjadest samm-sammult erinevust selgitades", põhjendatud? See on ju selguse ja ülevaatlikkuse huvides, kui neid asju nimetatakse ühe nimega ja nad on omavahel tihedalt seotud, kuigi erinevad (sõna "täiesti" ei lisa midagi sisulist).

Kui Sa seda ei mõtle selguse all, siis ma ei saa aru, mida Sa selguse all mõtled.

Kirjutada Lõuna-Ameerika mandrist kui ühest asjast on tõesti selguse huvides.

Milleks mainida Lõuna-Ameerika ümbrust? Seda tehakse ju just sellepärast, et Lõuna-Ameerika mandrit koos ümbrusega nimetatakse samuti Lõuna-Ameerikaks.

Miks Sa arvad, et pole selgust, millised saared Lõuna-Ameerika juurde kuuluvad? ENE-st jääb küll mulje, et on selgus.

Sellega, et niisugust eristamist tegelikkuses pole, pole ma nõus. Ka Geonarva ja Siim kinnitavad, et eristamine on. Andres 11. august 2010, kell 11:14 (EEST)

Selguse all pean silmas, et ei räägitaks ühest asjast kahes artiklis, kas siis suuresti sisu kopeerides või kunstlikult kahe vahel jagades. Minu meelest pole kumbki öelnud, et neid tegelikkuses rangelt eristatakse, lihtsalt Lõuna-Ameerika mandri all ei pruugita mõnel juhul silmas pidada siin levinud mandrimõistet. EEs on nimetatud mõni suurem saar, lähemaid ja kaugemaid saari on ju palju, vaevalt kuskil üheselt fikseeritud on, milliseid neist Lõuna-Ameerika juurde kuuluvaks tuleb arvata ja millised lihtsalt kuskil mandrite vahel meres on.

Seda kõike olen vist ühes või teises variandis juba mitu korda öelnud. Ilmselt pole mullegi seda umbluuvõitlust tarvis, kui sa taaskord lõpuks ikkagi nii otsustad teha nagu just sina arvad. Vabandust, et aega raiskasin. Pikne 11. august 2010, kell 11:56 (EEST)

Mina ei saa siin midagi otsustada, sellepärast ma Sinuga asja arutangi. Püüan leida võimalikult head lahendust, mis arvestaks ka teiste välja toodud vajadusi ja millega ka Sina võiksid rahul olla. Püüa siis arvestada ka neid vajadusi, mis mina (koos Epuga) olen välja toonud. Sama hästi võiksin ju ka mina öelda, et niikuinii Sa (ka teised) ei arvesta minu öeldut, niikuinii teete, nagu teie tahate. Kas ma olen Sinu argumentidele vastamata jäänud? Kas ma pole püüdnud mõista, mis Sa öelda tahad? Tõsi küll, ma ei usu kõiki Su faktiväiteid, aga neid ei peagi ilma tõenditeta uskuma. Sa võiksid ju asjasse samamoodi suhtuda.

Selleks et midagi lõplikult otsustada, tuleb ka asju täpselt teada. Katsume need asjad välja uurida. Sa ju ainult arvad, et pole täpselt fikseeritud, millised saared Lõuna-Ameerika juurde kuuluvad.

Minu meelest ei ole Siim ja Geonarva öelnud, et Lõuna-Ameerika mandri all võidakse mõista mandrit koos saartega.

Mina ei leia, et kahe eraldi artikli puhul peaks tingimata sisu suuresti kopeerima. Aga kui seda tehtaks, siis ma ei saa aru, kuidas selgus selle all kannataks. (Ma ei taha öelda, et kopeerimisel halbu külgi poleks, aga ma ei saa aru, kuidas see muudab asja vähem selgeks.)

Ma ei leia, et jaotamine kaheks oleks kunstlik, sest tegu on eri mõistete ja eri asjadega. Aga olgu, kui ongi kunstlik, siis ma jällegi ei näe, kuidas asi oleks niimoodi vähem selge (kui asi pole selles, et sel juhul ei tooda erinevust mandri ja regiooni vahel selgelt välja). Palun selgita neid asju, kordamisest on vähe. Kui mina kordan, siis sellepärast, et mulle tundub, et Sa ei saanud aru.

ENE Lõuna-Ameerika taimkatte ja keelte kaardilt on näha, et mandri koosseisu arvatakse ka osa Panamast. See tekitab lisaraskusi, sest Lõuna-Ameerika maade hulka Panamat ei arvestata. Võib-olla teha artikkel "Lõuna-Ameerika maad"? Andres 11. august 2010, kell 15:45 (EEST)

---

Miks eemaldati alajaotus "Riigid"? Alts 8. august 2010, kell 02:07 (EEST)

Need on viidud artiklisse Lõuna-Ameerika. Andres 8. august 2010, kell 10:55 (EEST)

---

Ahsoousele. Ma ei leia õiget kohta üles. ENE-s antud mandri definitsioon on tõesti kõlbmatu. Ja igatahes Lõuna-Ameerika ei vasta sellele definitsioonile kuidagipidi, arvatagu siis saared hulka või mitte. Või siis vastavad kõik maismaaosad, näiteks Afganistan. Andres 11. august 2010, kell 21:58 (EEST)