Arutelu:Kuritöö ja karistus

Eemaldasin kahtlased ja viitamata väited:

• Lev Tolstoi epopöa "Sõda ja rahu" kõrval on seda peetud tuntuimaks ja mõjukaimaks vene romaaniks.
• Eriti võib seda märgata peateose "Tõde ja õigus" puhul. Mõlemat teost iseloomustavad tegelaste pikad monoloogid, mida mõned kriitikud on pidanud üleliigseteks. Lisaks heidetakse mõlemale romaanile ette halba stiili.

--Lulu (arutelu) 21. veebruar 2020, kell 07:13 (EET)

Lühendasin sisu ümberjutustust ja teisaldasin kärbitud lõigud siia:

"Kuritöö ja karistuse" peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovitš Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja ühtlasi vabastada maailm kurjusest. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub end Napoleoniga sarnanevat. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal seisvaks ja omab seetõttu ka õigust tappa. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta, kelle Raskolnikov samuti tapab. Korterist pääsenud, peidab ta esemed esmalt seinaprakku, kuid läbiotsimise hirmus viib nad hiljem ühe kivi alla suvalises siseõues. Pärast mõrva Raskolnikovi vaimuhaigus süveneb ning areneb lõpuks välja paranoiaks. Ta usub, et ümbritsevad teavad või aimavad ta hingel lasuvad süüd ning ainult teesklevad teadmatust. Lõpuks tunnistab Raskolnikov end süüdi ja ta saadetakse Siberisse. Romaani iseloomustab terav kriitika kapitalistliku ühiskonna vastu. Raskolnikovi üliinimese idee viitab saksa filosoofi Max Stirneri mõjule ning on omakorda mõjutanud Friedrich Nietzsche ideid. Lisaks on tihti mainitud uut testamenti ja jumalat.

Põhjus: liiga detailne ja hinnanguline. --Lulu (arutelu) 21. veebruar 2020, kell 07:24 (EET)