Arutelu:Kuldlõige

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Need lisatud valemid on ju lihtsalt varasema kordamine. Ja minu meelest peaks näidete puhul selgitama, mis asi seal kuldlõikes on. --Epp 21. mai 2010, kell 06:25 (EEST)[vasta]

neid saab eelmistest küll tuletada aga ära tõin nad pigem selgema valemikuju pärast. Ja näidete puhul en:List_of_works_designed_with_the_golden_ratio lase käia. Arvan küll et jooniseid nagu en:File:Laon Cathedral's regulator lines.jpg lahti seletada on suht raske töö. Ahsoous 21. mai 2010, kell 14:07 (EEST)[vasta]
Lisasin näidetele "lisa viide" märkuse. Saan aru, et neid jooniseid on raske lahti seletada, kuid öelda, et inimene või Parthenon kuldlõikes on, pole just kuigi informatiivne. Piisavalt keerukate objektide puhul võib ilmselt alati leida osi, mille mõõtmed teineteisesse ligikaudu kuldlõikena suhtuvad. Siia võiks lisada viite, pildi, selgituse või midagi neljandat, mis väidet "on kuldlõikes" veidi selgemaks ja ühesemalt mõistetavaks muudaks. --Hardi 21. mai 2010, kell 14:31 (EEST)[vasta]
Aga lisa siis viited - Mina ei hakka ref-e lisama, sest mõned seltsimehed on nende lisamise mõttetult keeruliseks muutnud -- Ahsoous 21. mai 2010, kell 15:07 (EEST)[vasta]
Lisasin siis raamatu kus on neli lehekülge sellest arvust räägitud, aga ma ei tea kas ma viitasin ikka õigesti -- Ahsoous 21. mai 2010, kell 16:52 (EEST)[vasta]
Kas see raamat kinnitab kõiki ses lõigus loetletud faktiväiteid? --Hardi 24. mai 2010, kell 21:40 (EEST)[vasta]
Selles raamatus on kõik need asjad millest selles lõigus juttu on ära mainitud -- Ahsoous 24. mai 2010, kell 21:41 (EEST)[vasta]

Jääb arusaamatuks, mida Dan Brown kuldlõikega tegi. Andres 21. mai 2010, kell 08:54 (EEST) ---[vasta]

Eemaldasin lisatud seosed, kuna need olid siin juba esitatud võrdustest väga elementaarse algebra abil tuletatavad. --Hardi 21. mai 2010, kell 14:42 (EEST)[vasta]

elementaarselt küll, aga sa võtsid ka midagi muud maha ja sellisel kujul valemid on tegelikult parem meelde jätta ja ilusamad vaadata, nii et arvan et pane need tagasi -- Ahsoous 21. mai 2010, kell 15:07 (EEST)[vasta]
Ilu on teatavasti vaataja silmades. Kuldlõike puhul väärib meeldejätmist kõige esimene võrdus. Viimasest tuletatatakse ruutvõrrand, mida esitatakse traditsiooniliselt kujul ax^2 + bx + c = 0. Kõik muu on põhikoolifüüsika, st igaüks peaks antud ruutvõrrandit ehk iseseisvalt talle meeldivasse erikujju viia oskama. Antud juhul ei annaks need valemid artiklile ju mitte kui midagi juurde. Mida muud ma maha võtsin? --Hardi 21. mai 2010, kell 15:36 (EEST)[vasta]
Lause pöördväärtuse kohta-- Ahsoous 21. mai 2010, kell 15:40 (EEST)[vasta]

Ehk ei tasu neid lugejaid kiusata, kes arvutada ei oska või ei viitsi. Andres 21. mai 2010, kell 19:25 (EEST)[vasta]


Kuldlõiget ei ole korrektne samastada arvuga φ. Kuldlõige on sirglõigu jaotus. Andres 24. mai 2010, kell 22:03 (EEST)[vasta]

Kuldlõige on suhe. --Hardi 24. mai 2010, kell 22:44 (EEST)[vasta]
Nii meie artiklis kui ka teistes teatmeteostes on kuldlõige defineeritud sirglõigu jaotusena. Nii et tegu on teise mõistega. Arvul φ on näiteks saksa keeles ka eraldi nimi. Ma ei väida, et arvu kohta peaks eraldi artikkel olema, aga korrektne oleks neil mõistetel vahet teha. Andres 24. mai 2010, kell 23:27 (EEST)[vasta]
Kuldlõikeks nimetatakse üldjuhul vastavat suhet (kuigi tegemist pole enam lõikega). Sellele asjaolule viitavad kusjuures ka siinse artikli esimesed sõnad (Kuldlõige (ka jumalik proportsioon)...). --Hardi 25. mai 2010, kell 00:04 (EEST)[vasta]

Kui soovid, võib ju kohad, kus kuldlõige suhet tähistab, asendada sõnaga jumalik proportsioon. --Hardi 25. mai 2010, kell 00:17 (EEST)[vasta]

Sellest on vähe. Proportsioone vanasti arvudega ei samastatatud.
Praegune definitsioon välistab kuldlõike samastamise arvuga φ. Arvu φ saab defineerida suurema ja väiksema osalõigu suhtena. Proportsiooni mõiste ei sisalda seda, kumba kummaga tuleb jagada.
Ma viitasin allikatele lehel Arutelu:Fibonacci jada. Millise allika järgi Sa nimetad arvu φ kuldlõikeks või jumalikuks proportsiooniks? Andres 25. mai 2010, kell 00:19 (EEST)[vasta]
Võtaksin lahti vastava artikli inglise vikis, mis on ju üsna hästi viidatud.

Jutt käib ikkagi sellest, et vastavat arvu on nimetatud kuldlõikeks. Kui jumalik proportsioon ei meeldi võib rääkida ka kuldlõike suhtarvust. --Hardi 25. mai 2010, kell 02:15 (EEST)[vasta]

See oleks kindlasti parem. Andres 25. mai 2010, kell 02:34 (EEST)[vasta]