Arutelu:Histoloogia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Jutt kudedest peaks olema artiklis Kude. Andres (arutelu) 4. juuni 2013, kell 07:48 (EEST)



--MastiBot! Proovisin täna eeltoodud linki avada-avanes aga püüdsin panna täpsema avamuse:

Mariina 8. juuli 2013, kell 08:18 (EEST)


Mul süda tilgub verd, kui ma niisugust etümoloogiat näen. Andres (arutelu) 25. juuli 2013, kell 10:44 (EEST)

Tere Andres! Päris jube kohe,aih! Verevoolu inimsüdames nüüd küll vast takistada ei tohiks...

  • Ma märkasin, et täna lisandus tehti
  • aga kuna sarnaselt ja järjekindlalt läbivalt leiab -loogia`id ka sõnastikes, näit Meditsiinisõnastik:
  • kardioloogia [2]
  • angioloogia [3]
  • tsütoloogia [4]

jne

  • ensümoloogia [5] jne

Ilmselt meditsiini valdkonna puhul on minimaalsus teatud tingimustes aktsepteeritav ja patsiendile kohati müstiliste mõõtmetega

  • aga

vikipeedia puhul vast mitte

  • mõtlen seda osade artiklite puhul, mis ületavad üldentsüklopeedia ja kohati ka artiklid mis ületavad muid entsüklopeediaid jne...

Kui viitsid siis tee palun üks näide korda ja ma püüan siis ka eeltoodud artiklites Sinu toodut järgida (kui võimalik):

ja/või

  • λογος (logos) 'õpetus, sõna'

Mariina 25. juuli 2013, kell 11:19 (EEST)

Kasutaja:Mariina infot histoloogia ja kudede kohta[muuda lähteteksti]

Kasutaja:Mariina infot histoloogia ja kudede kohta (nowiki'na)

[[Histoloogia]]== '''Histoloogia''' ka '''koeõpetus''' ([[Kreeka keel|kreekakeelsetest]] sõnadest {{lang|grc|[[wiktionary:ἱστός|ἱστός]]}} "tissue", "kude" ja {{lang|grc|[[wiktionary:-λογία|-λογία]]}}, ''[[wiktionary:-logia|-logia]]'') on [[anatoomia|mikroanatoomia]], [[botaanika]], [[mikrobioloogia]], [[zooloogia]], ja [[meditsiiniteadus]]e allharu, mis uurib [[hulkrakne organism|hulkraksete]] [[organism]]ide [[rakk]]ude ja [[kude]]de struktuuri, ehitust, arenemist ja talitlust ning [[patoloogia]]t. Koed koosnevad [[rakk]]udest ja [[rakuvaheaine]]st. Histoloogia on tihedalt seotud anatoomia allharudega, nagu [[süstemaatiline anatoomia]], [[funktsionaalne anatoomia]],[[embrüoloogia]],[[ealine anatoomia]], [[kliiniline anatoomia]] ja [[patoanatoomia]] jpt. ==Termin== Sõna "koeõpetus" tuleneb [[Kreeka keel|kreekakeelsetest]] sõnadest {{lang|grc|[[wiktionary:ἱστός|ἱστός]]}} "tissue", "kude" ja {{lang|grc|[[Wiktionary:λόγος|λόγος]]}} ''logos'', "õpetus". ==Teadusdistsipliinide süstemaatika== Erinevate riikide teadus- ning meditsiinisüsteemides on histoloogial erinevad klassifikatsioonid ning uurimisvaldkonnad, diagnostilised meetodid, teooriad ja teraapilised meetmed ning bioloogilised ja meditsiinilised terminid. Histoloogiat saab liigitada, uuritavate ning õpetusse kuuluvate [[hulkrakne organism|hulkraksete]] [[organism]]ide kaudu: *[[taimehistoloogia]] *[[zoohistoloogia]] ehk loomahistoloogia *[[inimesehistoloogia]] ==Taime histoloogia== [[Taimehistoloogia]]s on taimekoed lihtsustatult alljärgnevad:<ref>Thopre et al ,1.42, 2009</ref> *[[parenhüüm]] ehk ''(parenchyma)'' *[[kollenhüüm]] ''(collenhyma)'' *[[sklerenhüüm]] ''(sclerenhyma)'' *[[ksüleem]] ''(xylem)'' *[[floeem]] ''(phloem)'' . ==Inimese histoloogia== [[1906]]-ndal aastal sai itaalia [[histoloog]] ja neuroteadlane [[Camillo Golgi]] koos [[Santiago Ramón y Cajal]]iga [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]] .<ref>Nobelprize.org.</ref> ===Liigitus=== Histoloogias eristatakse nelja [[põhikude|põhikoe]] tüüpi:<ref>Schiebler et al ,lk 7-85, 2007</ref><ref>Ernits et al, lk 15, 2013</ref><ref>Roosalu,lk 13-20, 2010</ref> *[[epiteelkude]] *[[toestuskude]] *[[lihaskude]] *[[närvikude]] ====Epiteelkude==== {{Vaata|Epiteelkude}} [[Epiteelkude]] jagatakse funktsiooni alusel:<ref>Kirzenbaum et al 2012</ref><ref>Schiebler et al ,lk 7-85, 2007</ref><ref>Roosalu,lk 13-20, 2010</ref> *[[katteepiteel]]iks- [[epiteelirakk|epiteelirakud]] katavad keha [[välispind]]a, moodustades naha pindmise kihi e [[epidermis]]e, lisaks hingamiselundite epiteel, [[sooleepiteel]] jpt. *[[näärmeepiteel]]iks- ehk sekretoorsed [[epiteelirakk|epiteelirakud]] on [[loomad|loomorganismi]] kõikides [[näärmed|näärmetes]]. ====Toestuskude==== {{Vaata|Toestuskude}} [[Toestuskude]] koosneb funktsiooni alusel järgmistest tüüpidest:<ref>Roosalu,lk 13-20, 2010</ref><ref>Schiebler et al ,lk 7-85, 2007</ref><ref>Nienstedt et al, 2011</ref> *[[vedelkude|vedelkoed]] : [[veri]] ja [[lümf]] *[[sidekude]] *[[rasvkude]] *[[luukude]] *[[kõhrkude]] . ====Lihaskude==== {{Vaata|Lihaskude}} [[Lihaskude]]de tüübid on:<ref>Roosalu,lk 13-20, 2010</ref><ref>Schiebler et al ,lk 7-85, 2007</ref> [[silelihaskude]] [[vöötlihaskude]] [[südamelihaskude]] (üksnes südames, südamelihaskoe rakud on ristivöödilised evides nii vööt- kui silelihasrakkude omadusi). ====Närvikude==== {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude|närvikoed]] koosnevad:<ref>Roosalu,lk 13-20, 2010</ref><ref>Schiebler et al ,lk 7-85, 2007</ref> *[[närvirakk]]udest ehk [[neuron]]itest *[[sünaps]]itest *[[närvikiud]]udest ja [[närv]]idest *[[gliiarakk]]udest e [[närvitoendirakk]]udest (näit [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] jpt) ==Histoloogia ja meditsiin== Histoloogiaga on tänapäeval seotud paljud meditsiiniteaduse harud, nagu [[dermatoloogia]],[[endokrinoloogia]], [[farmakoloogia]],[[geneetika]],[[hematoloogia]],[[histopatoloogia]], [[kardioloogia]],[[onkoloogia]],[[pulmonoloogia]],[[tsütoloogia]] jne. == Viited == {{Viited|}} {{pooleli}} ==Vaata ka== *[[Imetajate rakutüüpide loetelu]] *[[Näärmed]] *[[Rakk]] *[[Tsütoloogia]] *''[[Nomina Histologica]]'' *[[Histomorfoloogia]] *[[Histomorfomeetria]] *[[Süsteemibioloogia]] *[[Bioinformaatika]] ==Kirjandus== *[[T.H.Schiebler]], [[H.-W. Korf]]. ''Anatomie: Histologie, Entwicklungsgeschichte, makroskopische und mikroskopische Anatomie, Topographie'', 10. Auflage, [[2007]], Steinkopf Verlag, ISBN 978-3-7985-1770-7. [http://books.google.ee/books?id=lfDAwGTlERwC&pg=PA128&dq=anatomie+des+rote+blutk%C3%B6rperchen&hl=en&sa=X&ei=sK6gUZ_4F4Ts0gXAxYDIBw&ved=0CDEQ6AEwAA#v=onepage&q=anatomie%20des%20rote%20blutk%C3%B6rperchen&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)] (saksa keeles) *[[Showick Thorpe]], [[Edgar Thorpe]], The Pearson General Studies Manual 2009, 1/e, [[2009]], [[Dorling Kindersley ]] (India), ISBN 978-81-317-2133-9.[http://books.google.ee/books?id=oAo1X2eagywC&pg=PP9&dq=scientific+classification+of+histology&hl=et&sa=X&ei=q8mgUfusOcG50QWdhoCABQ&ved=0CC0Q6AEwAA Google`i raamatu veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)] *[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus [[Koolibri]],Koed 13-20, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9. *[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, 3- peatükk: KOED, lk 51-86,[[2011]], toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0. *[[Kirzenbaum, A.L.]], [[L.Tres]]. ''[[Histology and Cell Biology: An Introduction to Pathology: With STUDENT CONSULT Online Access]]'', 3e, [[2012]], [[Mosby]], Chapter 1.Epithelium, pages 1-60, ISBN 978-0323078429. *[[Enn Ernits]], [[Esta Nahkur]], '' Koduloomade anatoomia'', [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8. ==Lisalugemist== *[[Alfredo Cesario]], [[Frederick Marcus]]. Cancer systems biology, bioinformatics and medicine: research and clinical applications. Springer Science Business Media, [[2011]], ISBN 978-94-007-1566-0. [http://books.google.ee/books?id=JCKITLeqlT4C&pg=PA333&dq=histology+and+systems+biology&hl=et&sa=X&ei=zc6gUdemD4ax0AXBlIHoDw&ved=0CD0Q6AEwAg#v=onepage&q=histology%20and%20systems%20biology&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)] == Välislingid == *[[Nobelprize.org]]. ''[[Physiology or Medicine 1906 - Presentation Speech.]]'' – [http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1906/press.html], online (vaadatud 26.aprill 2013)] * Medical Histology Learning System.[http://www.bu.edu/histology/m/i_main00.htm Meditsiinilinse histoloogia veebipõhine õppesüsteem saidil http://www.bu.edu/histology/(vaadatu 25.05.2013)]

-Estopedist1 (arutelu) 7. juuli 2019, kell 08:30 (EEST)