Arutelu:Heteroseksuaalsus

Allikas: Vikipeedia

Eristatakse kooseluvorme: monogaamia ja polügaamia.

Minu meelest see ei kuulu siia. Andres 26. september 2007, kell 20:32 (UTC)

Küsimus,et kas hetero ei tähenda mitte paljusust?

Ei. Mitte siin. Hüperseksuaalsus tähendab paljut. Taivo 11. september 2009, kell 18:51 (UTC)

Plaanin inglisekeelsest vikipeediast artiklit osaliselt tõlkida. Esialgu tükke keele, demograafia ja akadeemilise uurimise alapeatükkidest. --Taavik27 (arutelu) 3. mai 2017, kell 22:28 (EEST)


seksuaalkäitumine vastassoost isiku vastu.

See pole keeleliselt õige. Andres (arutelu) 10. mai 2017, kell 11:30 (EEST)
...seksuaalkäitumine vastassoost isikute vahel? --Taavik27 (arutelu) 10. mai 2017, kell 21:00 (EEST)
See ka ei sobi, sest iseloomustatakse ühte inimest. Andres (arutelu) 11. mai 2017, kell 16:46 (EEST)
...seksuaalkäitumine, mis on suunatud vastassoost isiku vastu?--Taavik27 (arutelu) 12. mai 2017, kell 08:52 (EEST)
Nii, küsisin abi Keelenõuandest.
  • "Heteroseksuaalsus on romantiline külgetõmme, seksuaalne külgetõmme või seksuaalkäitumine vastassoost isikute vahel" - ei jäta nende hinnangul muljet, et "heteroseksuaalsus on midagi, mis iseloomustab kahte inimest korraga"

Selgema sõnastusena pakuti:

  • "Heteroseksuaalsus on romantiline külgetõmme, seksuaalne külgetõmme vastassoost isiku suhtes või seksuaalkäitumine vastassoost isikute vahel"

Artikli praegune definitsioon:

  • "Heteroseksuaalsus ehk teisesooiharus on romantiline külgetõmme, seksuaalne külgetõmme või seksuaalkäitumine, mis on suunatud vastassoost isiku vastu."

Milline definitsioon on parim?--Taavik27 (arutelu) 12. mai 2017, kell 12:40 (EEST)

Mulle endale meeldib viimane variant. Heteroseksuaalsuse defineerimisel peaks arvestama ka artikliga biseksuaalsus. Minu arvates peaksid need definitsioonid olema võimalikult analoogilised. Kui valida esimene või teine variant, siis tuleb biseksuaalsuse artiklis "seksuaalkäitumine mõlemast soost isikute" või "meeste ja naiste" vahel, mis ei ole biseksuaalsus vaid heteroseksuaalsus.--Taavik27 (arutelu) 12. mai 2017, kell 12:47 (EEST)
Minu meelest peaks olema "isiku vastu" asemel "isikule", sest see on õige rektsioon. "Suunatud kellegi vastu" tähendab ju hoopis midagi muud (vaenulikkust) ja selles tähenduses seda ei kasutata. Aga minu meelest saab suunatusest õigesti ja arusaadavalt rääkida ainult käitumise puhul, mitte külgetõmbe puhul. Kui keegi mind külge tõmbab, siis ei ole külgetõmme suunatud mitte sellele, kes mind külge tõmbab, vaid mulle. Kas pole nii? Pakuksin "romantiline või seksuaalne külgetõmme vastassoost isikute poole või nendele suunatud seksuaalkäitumine". Isikutest tuleb minu meelest rääkida mitmuses, muidu ei saaks biseksuaalsusega analoogiat olla. Seksuaalkäitumine võib olla ka ühepoolne, ka seetõttu "vahel" minu meelest ei sobi.
Seksuaalkäitumise suunatuse mõiste ei ole ka päris selge. Minu seksuaalkäitumine võib olla ka suunatud mulle endale, eks ole? Aga ma olen iseendaga samast soost isik, ometi mitte sellepärast veel homo- ega biseksuaal. Andres (arutelu) 12. mai 2017, kell 14:34 (EEST)

Andres (arutelu) 12. mai 2017, kell 14:34 (EEST) Andres (arutelu) 12. mai 2017, kell 14:34 (EEST)


Minu meelest etümoloogia peaks olema Vikisõnastikus. Selle artikli teema ei ole sõna. Alajaotuse viimases lauses jääb arusaamatuks erinevus laia kasutamise ja tavalisuse vahel. Andres (arutelu) 11. mai 2017, kell 17:13 (EEST)

Etümoloogia võib olla muidugi Vikisõnastikus. Aga miks ta ei võiks ka artiklis olla? Kui tuua analoogia, siis algab artikkel Eesti pika kirjeldusega sõna "Eesti" päritolust.--Taavik27 (arutelu) 11. mai 2017, kell 17:27 (EEST)
Jah, kohanimede päritolu on entsüklopeedias kombeks käsitleda, üldnimede oma mitte. See ei ole muidugi järjekindel. Andres (arutelu) 11. mai 2017, kell 17:51 (EEST)
Kui liita etümoloogia terminoloogiaga ja muuta tekst vähem spetsiifiliseks? Nt. eemaldada esmakordne trükis ilmumine ja inglisekeelne kasutus.--Taavik27 (arutelu) 12. mai 2017, kell 09:04 (EEST)
Jah, need võiks liita küll. Õigupoolest ei tulekski kuigi palju välja jätta, aga sõna pakub huvi niivõrd, kui see on vajalik mõiste päritolu mõistmiseks. Selles seoses pakub ka sõna kasutuselevõtt huvi. Andres (arutelu) 12. mai 2017, kell 09:17 (EEST)
Ei nõustu, paljudes interwikides ja mitmetes teistes etwiki artiklites (nt väljatoodud Eesti) on see info artiklites olemas. Vikisõnastikus võib mingil kujul muidugi ka olla. - (Neptuunium) 2001:7D0:8A30:8380:2909:A819:7898:5AE 12. mai 2017, kell 10:12 (EEST)
Ma ei olegi selle info esitamise vastu mõistlikus mahus (piiramatu üksikasjalisusega esitus sobib Vikisõnastikku), aga ei tohiks olla alajaotust pealkirjaga "etümoloogia", sest artikkel ei räägi sõnast, aga asjal enesel ei ole etümoloogiat. Ka artiklis "Eesti" ei ole niisuguse pealkirjaga alajaotust.
Mõtlesin tegelikult liita mõiste päritoluga, mitte terminoloogiaga. Andres (arutelu) 12. mai 2017, kell 14:34 (EEST)

Mina eemaldaksin definitsioonist sõna "teisesooihar". Analoogia tõttu tuleks kasutada siis ka artiklis homoseksuaalsus definitsioonis sõna "omasooihar". See ei sobi minu hinnangul entsüklopeedias definitsiooniks, kuna ei ole neutraalne (vt. ka argumente (Arutelu:Homoseksuaalsus). Leian, et ihar-mõisteid peaks kasutama ainult mõiste selgituse lõigus, kus räägitakse keele kasutusest. Küsisin "omasooiharuse" teemat Keelenõust. Nende vastus:

Sõna "ihar" on tuletatud sõnast "iha", nagu ka "ihaldama". Nende sõnade neutraalsuses võib loomulikult kahelda, kuna ka teema ise ei ole neutraalne. Olen nõus, et võõrsõnad võivad mõjuda selles kontekstis neutraalsemalt, aga olen samuti üsna kindel, et ükskõik mis sõna "ihara" asemele leitaks, omandaks see samuti üsna pea mingi varjundi, kuna teema ise tingib seda.

Mina loen sellest vastusest välja, et kui me tahame neutraalsemat keelt, siis me peaksime vältima ihar-mõisteid. Vähemalt definitsioonis. Mina leian, et neil on koht ainult keelekasutuse juures. Muidugi ei ole mõistel "teisesooiharus" erilist negatiivset varjundit. Leian aga, et seksuaalsetest orientatsioonist rääkides peab kasutama analoogiat, et artiklid oleksid võimalikult neutraalsed. Siit tuleb sisse aga mitte-neutraalse varjundiga "omasooihar". Seetõttu ei sobi ka teisesooiharus artikli definitsiooni.--Taavik27 (arutelu) 14. mai 2017, kell 16:01 (EEST)

Vii see siis tahapoole. Mainimata jätta ei saa. Andres (arutelu) 15. mai 2017, kell 07:18 (EEST)

Osa inimesi lükkab mõiste tagasi, kuna nende arvates kätkeb mõiste endas ainult seksuaalset käitumist, jättes kirjeldamata mitte-seksuaalsed romantilised tunded

Minu meelest nad ei lükka tagasi mitte mõistet, vaid sõna. :Siin räägitakse üldse mõistest ja sõnast läbisegi, just nagu need oleksid sünonüümid. Andres (arutelu) 18. mai 2017, kell 15:59 (EEST)

Püüdsin algust loogilisemaks muuta. Tõmme vastassoost isikute poole iseenesest ei ole heteroseksuaalsus. Praegune sõnastus on ka veel kohmakas.

Väga hea! Suund paremuse poole. Minu arvates aga ei saa nii seda aga nii resoluutselt defineerida, kasutades sõna "ainult". Kui kellelgi on kunagi olnud näiteks üks samasooliline kogemus, armumine vms siis võib ta ikkagi olla heteroseksuaalne. Muidugi võib ta end biseksuaalsena ka identifitseerida. Praegu tundub, et inimese heteroseksuaalsus (nagu ka homoseksuaalsus) on midagi absoluutset. Mina kasutaksin sõna "enamasti".--Taavik27 (arutelu) 18. mai 2017, kell 16:31 (EEST)
Jah, võib-olla küll, et heteroseksuaalse inimese kohta tuleb öelda "enamasti", aga siis ei ole ikkagi selge, kas pole tegu biseksuaalsusega.
Raskus algab minu meelest sellest, et heteroseksuaalsust ei saa määratleda üksiku tõmbena või käitumisena, vaid see on mingi tõmbe või käitumise muster. Kuidagi nii tulekski öelda.
Ma ei tea, kas heteroseksuaalsust võib niisuguse mustrina defineerida või on nõutav ka heteroseksuaalne identiteet. Kui viimane ei ole nõutav, siis võivad muster ja identiteet omavahel vastuolus olla.
See tulebki selgelt sõnastada, mis on heteroseksuaalsuse kriteeriumid ning kas on tegu ühtse mõistega või mitme mõistega. Andres (arutelu) 19. mai 2017, kell 15:06 (EEST)

Pole loogiline, et üks ja seesama asi on nii orientatsioon kui ka identiteet, sest muidu oleks orientatsioon sama mis identiteet. Kas kaht eri asja nimetatakse ühtmoodi või teine asi on esimesega lihtsalt kuidagi seotud, kuid mitte sama asi. Andres (arutelu) 18. mai 2017, kell 16:07 (EEST)

Originaalis on kasutatud sõna "refer" (viitama). See tähendab, et teine lause võiks olla hoopis: "See viitab ka isiku identiteedil..."--Taavik27 (arutelu) 18. mai 2017, kell 16:31 (EEST)
Ei, nii ei saa tõlkida. Sellega on öeldud, et selle sõnaga tähistatakse ka teist asja, ehk teiste sõnadega, see sõna on kahetähenduslik. Kui see on tõsi (ma ei tea, kas on), siis tulebki nii öelda. Andres (arutelu) 19. mai 2017, kell 15:06 (EEST)

Lisasin osa "Seksuaalne orientatsioon, identiteet ja käitumine". Kas see on ok? Mul on plaanis see kopeerida artiklitesse homo- ja biseksuaalsus.--Taavik27 (arutelu) 22. mai 2017, kell 21:39 (EEST)

Tundub, et see jutt on OK, aga see võiks pigem olla eraldi artikkel. Andres (arutelu) 23. mai 2017, kell 01:27 (EEST)
Tegemist on kokkuvõttega ja lühendusega. Nende kõigi kohta on vaja teha eraldi artiklid, kus räägitakse asjast põhjalikumalt. Ilma selle alapeatükita jääb segaseks sissejuhatus (nt. see, et heteroseksuaalsus võib vihjata nii käitumisele, külgetõmbele kui ka identiteedile) kui ka demograafia osa (mida teadlased täpselt neist kolmest inimestelt küsinud on). Seetõttu arvan, et see on artikli kui terviku arusaamiseks väga vajalik osa. Võib-olla ma eemaldan uuringute osa (sellest saab rääkida mõistete artiklites)--Taavik27 (arutelu) 23. mai 2017, kell 08:03 (EEST)
Ma mõtlen seda, et võiks olla eraldi artikkel nende kolme nähtuse ja mõiste omavahelise suhte kohta. Kui sellele artiklile link panna, saab lugeja vajaliku info kätte. Aga sissejuhatus tuleb selgelt sõnastada sõltumatult sellest infost. Kui artikkel kõigist kolmest tahab rääkida, siis tuleb kohe öelda, et heteroseksuaalsuse all mõistetakse nii heteroseksuaalset käitumist (aga see jätab välja külgetümbe?), heteroseksuaalset orientatsiooni kui ka hetroseksuaalset idetiteeti. Või on heteroseksuaalsus nähtus, mis hõlmab neid kõiki? Andres (arutelu) 23. mai 2017, kell 13:05 (EEST)
Definitsioon peab muidugi olema selgelt sõnastatud. Kuna tavakasutuses näiteks heteroseksuaalsuse puhul ei eristata nii selgelt identiteeti, käitumist ja orientatsiooni, siis on põgus selgitus artiklis minu arvates vajalik. Muidu on artiklist keeruline aru saada, kuna kohati räägitakse käitumisest, siis orientatsioonist ja siis veel identiteedist. Heteroseksuaalsus ise hõlmab jah kõike kolme: külgetõmmmet, identiteeti ja käitumist. Inimene on heteroseksuaalne, kui ta kogeb külgetõmmet vastassoo isikute poole ehk heteroseksuaalset külgetõmmet ja/või ta ise identifitseerib end heteroseksuaalsena (mina-pilt) ja/või tema käitumine on suunatud vastassoo poole ehk heteroseksuaalne käitumine. Üldjuhul langevad need kõik kokku, aga nad ei pea. Näiteks inimene, kellel pole seksuaalset kogemust võib end identifitseerida heterona. Samuti võib samasoolist külgetõmmet tundev inimene olla heteroseksuaalses suhtes. Ning end heteroseksuaalsena identifitseeriv inimene tunda külgetõmmet samast soost isikute vastu.
Orientatsioon on sisuliselt külgetõmme. Seega ei jää külgetõmme ära. Kas praeguses definitsioonis ei ole juba kõik ilusasti hõlmatud? ("Heteroseksuaalsus ehk heteroseksuaalne orientatsioon on seksuaalne orientatsioon, millele on iseloomulik romantiline või seksuaalne külgetõmme enamasti vastassoost isikute poole ning enamasti vastassoost isikutele suunatud seksuaalkäitumine. Heteroseksuaalsuseks (ehk heteroseksuaalseks identiteediks) nimetatakse ka seksuaalset identiteeti...")
Artikli mõistete vahelisele seosele võib muidugi teha. Sellele vaatamata leian, et hetero-, homo- ja biseksuaalsuse artiklites on vajalik ka see asi võimalikult lihtsalt lahti rääkida.--Taavik27 (arutelu) 23. mai 2017, kell 14:08 (EEST)