Arutelu:Gliia

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Vastan siinkohal kokkuvõtvalt mitmele allpool tehtud märkusele (--AllanPH (arutelu) 12. oktoober 2014, kell 16:47 (EEST)):Reply[vasta]

  • Gliia või neurogliia ei ole ilmselt sidekude ja on pigem ajalooline mugavustermin, mis viitab kõikidele närvisüsteemi rakkudele, mis ei ole närvirakud. Muutsin definitsiooni ja seletuse selles küsimuses täpsemaks.
  • Eraldi artiklit gliiarakkudest või "gliiotsüütidest" ei ole mõtet teha, sest gliotsüüti kui rakutüüpi ei ole olemas. On mikrogliia rakud, oligodendrotsüüdid, astrotsüüdid jne. mis on kõik diametraalselt eri funktsioonidega gliiarakud. Teen edaspidi nendele rakutüüpidele eraldi artiklid ja viitan neile siit artiklist.
Ilmselt neurogliia rakkude koondnimetusena on termin ikka käibel olnud, nii saan mina aru ja (kas siis maksakude ja hepatotsüüdid on ka sünonüümid, nemad moodustavad maksast 80%). On raamatuid pealkirjaga Neuroglia ja Glial Cells - kui Teie omavahel kokku leppisite siis las tema olla, aga kuidas lugeja peaks Teie kokkuleppest aru saama - ma eeldan, et üks lause võiks selle kokku võtta ka artikli sees ...
Mariina 12. oktoober 2014, kell 17:08 (EEST) alias Простота
Kuidas see lause peaks kõlama? Andres (arutelu) 12. oktoober 2014, kell 18:42 (EEST)Reply[vasta]
Lisasin artiklisse lause: "Gliiarakud on üldnimetus närvisüsteemi rakkudele, mis ei ole närvirakud." See peaks selgitama gliiarakkude klassifikatsiooni puudutavaid probleeme. Hepatotsüüdid erinevalt gliiarakkudele on funktsionaalselt homogeensed. --AllanPH (arutelu) 12. oktoober 2014, kell 21:16 (EEST)Reply[vasta]
Tere AllanPH!
Niivõrd- kuivõrd aga võib-olla midagi sarnast kirjeldatakse küll aga tegelikkuses ma ei tea - kui sul (maksarakul) ikka on 10 000 'õhuauku' näituseks siis tema-rak(k)u(de) homogeensed funktsioonid ei ole täpselt tõendamata selged (või vähemalt minule ei ole selged - kasvajad näituseks võivad nende vahel eluneda ja mitmeis paigus korraga ja erineva päritoluga ja loomusega ja bakterid ja viirused ühes osas ja teises ja kolmandas, ilmselt geneetika ja ensüümid- retseptorid ei saa ka täiskasvanud ühemunakaksikutel samad olla jne).
Teadustes püütakse asju üldisemas plaanis kirjeldada, ma püüan seda meeles pidada, eks mul omalgi ole siin 'paar kokkulepet' residentidest Vikipedistidega, näiteks kui mõni haigus on ikka nii haruldane, et selle põdejaid on üle 40 näituseks ja Eestis võib-olla ainult 1 lapsel, siis olen teinud ettepaneku kaasasündinud ja omandatud seisundid kokku panna.
Mariina 13. oktoober 2014, kell 07:58 (EEST) alias Простота
Ma muutsin selle lause sõnastust. See, et tegu on üldnimetusega, peaks ka nüüd selge olema. Andres (arutelu) 12. oktoober 2014, kell 22:12 (EEST)Reply[vasta]
  • Mikrogliia rakkude "aktiveerumine" on selle rakutüübi spetsiifiline protsess, mis võimaldab efektiivsemat patogeenide vastast reaktsiooni. Võibolla liiga spetsiifiline info selle artikli kohta ja vajab muutmist või lahtiseletamist artiklis "Mikrogliia".
Kui seda sõna kord juba kasutatakse, siis peab olema ka arusaadav, mis see tähendab. Andres (arutelu) 12. oktoober 2014, kell 18:42 (EEST)Reply[vasta]
eemaldasin aktiveerumist puudutava kommentaari.--AllanPH (arutelu) 12. oktoober 2014, kell 21:16 (EEST)Reply[vasta]
Microglia: Activation and Their Significance in the Central Nervous System
Activation of microglial cells triggers a release of brain-derived neurotrophic factor (BDNF) inducing their proliferation in an adenosine A2A receptor-dependent manner: A2A receptor blockade prevents BDNF release and proliferation of microglia - kas aktiveeritakse paljunema?
Mariina 13. oktoober 2014, kell 07:58 (EEST) alias Простота

Tundub, et "Meditsiini sõnastikus" on "närvitugikude" ja "närvikoe strooma" "neurogliia" sünonüümid. Kui me defineerime gliia kui närvitugikoe, siis ei ole lugejal kuskile edasi minna, et sellest aru saada. Sõnal "tugikude" on tähendus, mis defineerimiseks ei sobi (praegu on seal botaanika mõiste, zooloogia mõiste kohta tuleb teha eraldi artikkel). Sellepärast teen ettepaneku pigem lisada sünonüüme, ning öelda definitsioonis lihtsalt "kude". Kui on tõsi, et tegu on sidekoega, tuleks alguses ka seda mainida.

Teen ettepaneku öelda, et eri tüüpi gliiarakud erinevad "funktsiooni, ehituse ja asukoha poolest". Funktsiooni kohta on olemas artikkel Funktsioon (bioloogia). "Roll" ei ole minu meelest siin hea sõna, kuigi mõnesse konteksti see sobib. Andres (arutelu) 12. oktoober 2014, kell 10:06 (EEST)Reply[vasta]

Mõistlik ettepanek, parandasin tekstis ära. AllanPH.

Siin oli vahepeal 'redigeerimiskonflikt' - oodake ei toiminud vast ma püüan üle vaadata, hetkel panin vikinda malli- mitmed artiklid on Vikipeedias olemas ja saaks linkida.
hetkel jäid ka lisamata : Terminologia Histologica kood: TH H2.00.06.2.00001 ja Terminologia Anatomica kood A14.0.00.005.
Mariina 12. oktoober 2014, kell 10:10 (EEST) alias Простота
Artiklis: Esmakordselt kirjeldas gliia rakke saksa patoloog Rudolf Virchow 1856. aastal[1].
Hetkel ei pääsenud ma toodud allikale ligi aga tundub, et taheti kirja panna see, et Virchow kirjeldas esimesena gliia (kas: gliia)rakke...
Mariina 12. oktoober 2014, kell 10:22 (EEST) alias Простота
  1. Kettenmann H, Verkhratsky A (detsember 2008). "Neuroglia: the 150 years after". Trends in Neurosciences. 31 (12): 653–9. DOI:10.1016/j.tins.2008.09.003. PMID 18945498.
No ma ei tea, gliia rakud ongi gliiarakud. Andres (arutelu) 12. oktoober 2014, kell 10:28 (EEST)Reply[vasta]


Selle pärast, et midagi on linkimata, pole tarvis malli panna. Andres (arutelu) 12. oktoober 2014, kell 10:28 (EEST)Reply[vasta]

Ma ei ole kindel, kas gliiarakkude tüüpidest peaks rääkima siin või artiklis Gliiarakk. Andres (arutelu) 12. oktoober 2014, kell 10:33 (EEST)Reply[vasta]

Aju trauma või infektsiooni korral mikrogliia rakud aktiveeruvad, jagunevad ning vahendavad vajalikke kaitsefunktsioone.

See lause ei ole hästi aru saadav. Mida tähendab, et nad aktiveeruvad? Kas jagunemise all on mõeldud seda, millest on juttu artiklis Jagunemine? Mis tähendab funktsiooni vahendamine? Andres (arutelu) 12. oktoober 2014, kell 10:33 (EEST)Reply[vasta]

Kas fraasi "struktuurne tugifunktsioon" asemel ei võiks öelda "struktuurne funktsioon" või "ehituslik funktsioon"? Igatahes peaks see olema midagi sellist, mida saab linkida. Andres (arutelu) 12. oktoober 2014, kell 10:35 (EEST)Reply[vasta]

- Muudetud. AllanPH

Tere Andres!
Mina sain aru nii, et gliia on närvitugikude mis koosneb valdavalt gliiarakkudest (lad gliocytys) - gliotsüüt, gliiarakk, neurogliiarakk - kas need on Gliia sünonüümid? - siis on definitsiooniks et kas närvisüsteemiga loomade rakutüüp? [1].
"Gliotsüüt" jne on omavahel sünonüümid, mitte "gliia" sünonüümid. Gliia ei ole rakk ega rakutüüp, vaid teatud kude. Andres (arutelu) 12. oktoober 2014, kell 10:43 (EEST)Reply[vasta]
Minu küsimise ajendas see Andres: 'No ma ei tea, gliia rakud ongi gliiarakud.' Aga tuleb välja nii, et saime ju ühtemoodi aru neurogliia on teatud kude ja gliiarakud on rakutüüp seega on soovitav vaadata millal on uuritud 'gliia rakke' ja millal on 'gliiarakku'.
Neurogliia kesknärvisüsteemis ja perifeerses närvisüsteemis koosneb erinevatest rakutüüpidest.
Mariina 12. oktoober 2014, kell 12:22 (EEST) alias Простота
Võib-olla küll, et "gliia rakke" on õige. Mina ei parandanud Sinu teksti, vaid toimetasin seda, mis siin enne oli.
Aga ma ei ütleks, et kude koosneb rakutüüpidest, koosneb ikka rakkudest (ja rakuvaheainest). Andres (arutelu) 12. oktoober 2014, kell 12:49 (EEST)Reply[vasta]
Ma ei tea seda nagu kirjutasin ei pääsenud viidatud allikale ligi saaks muidugi ka teistest allikatest vaadata - toimetamise koha pealt ma ei öelnud see tegevus on kõigile avatud, küllap siis ka kasutaja AllanPH arvestab sellega - eks ta pisukese aja võtab... ja kude loetakse koosnevat jah rak(kude)st - membraanist, -tuumast (kui on) retseptoritest, ja sealsetest bakteritest ja viiruse 'pakkimise programmidest' jne.
Mariina 12. oktoober 2014, kell 13:49 (EEST) alias Простота
Selle pärast, et midagi on linkimata, pole tarvis malli panna. Andres (arutelu) 12. oktoober 2014, kell 10:28 (EEST)Reply[vasta]
Hästi! Mul nende mallidega ei lähegi hästi, mõeldud oli, et oleks tore kui keegi Vikipeedia lingid lisaks...
Mariina 12. oktoober 2014, kell 10:38 (EEST) alias Простота

Kas on olemas mõiste tugifunktsioonid, millele võiks linkida. Andres (arutelu) 12. oktoober 2014, kell 16:11 (EEST)Reply[vasta]

artikkel räägib alustuseks kas täiskasvanud inimeste neurogliiast? vastsündinul on kas Animal Behavior Desk Reference: A Dictionary of Animal Behavior, Ecology ....
Mariina 13. oktoober 2014, kell 07:58 (EEST) alias Простота


Veebikirjandusest Kas on olemas mingeid üldpõhimõtteid, mille alusel lisatakse sissekandeid rubriiki "Veebikirjandus"? Antud artiklis on mitmeid linke, mis ei ole tingimata selle artikli sisu mõistmise seisukohast olulised, ning lõppkokkuvõttes suurema huvi korral lugeja saab ka omal käel Googlisse märksõna sisestatud. Eemaldasin mõned vähem relevantsed lingid veebikirjanduse pealkirja alt (e.g. link prostaglandiinide artiklile, kus puudub igasugune info gliiarakkude kohta jne.). Ma lähtuksin siinkohal põhimõttest "less is more" ja väldiksin Veebikirjanduse pealkirja alla linkide kuhjamist. --84.50.207.96 3. november 2014, kell 11:59 (EET)Reply[vasta]

Tere 84.50.207.96 ehk AllanPH (oli nii)!
selles osas soovitan Sul Vikipedistidega arutleda, kui mina lisan veebikirjandust siis selle mõttega, et need on seotud ka aga kui hetkel artiklisse ise ei jõua lisada siis püüan vormistada nii, et hiljem saaks jälle kiirelt kätte... ei tea ju isegi täpselt millal on lahedam toimetamine ja millal kompaktsem- hetkel olen ise artikli juures endometrioos - selle kasutaja on loonud küll hea artikli aga ma püüan seda pisut 'vikindada' ja see võtab aega...
"less is more" - olen tähele pannud, et mõne lugeja puhul võib see aidata ja siis ei satu ehk artiklisse ka niipalju . . . - kui Vikipeedia kasutaja püüab palju korraga artiklisse lisada siis paistab ka rohkem välja kuidas materjal tekkis - arengulooke ja koos viidetega palun siis on hilisematel toimetajatel lihtsam toimetada...
Mariina 3. november 2014, kell 14:13 (EET) alias Простота
* R. Douglas Fields ja Beth Stevens-Graham, New Insights into Neuron-Glia Communication, Science. 18. oktoober 2002; 298(5593): 556–562.doi: 10.1126/science.298.5593.556, PMCID: PMC1226318, NIHMSID: NIHMS2843, veebiversioon (vaadatud 12.10.2014) (inglise keeles)
Tüümus ja T-rakud
Patoloogia
Mariina 3. november 2014, kell 14:19 (EET) alias Простота