Arutelu:Elektrivoolu tugevus
Artiklis on kirjas, et inimesele surmav elektrilöök on 0,05 Amprit. Samas näiteks taskulambis on voolutugevus 0,2 Amprit, seega inimesele surmav??? Minu arvates küll taskulambist tulev elektrivool inimesele mingit ohtu ei kujuta. Kahtlane on ka toavalgustuse elektrivool, mis on artiklis märgitud 0,2...1Amper, seega minimaalselt 4 korda tugevam kui on inimese surmav doos. Olen ka ise seinakontaktist voolu saanud, kuid elan endiselt! Midagi on nende näidete puhul valesti.--Animagi 5. juuni 2006, kell 04.00 (UTC)
- Artikkel oli vigaselt ja puudulikult tõlgitud saksa vikist. Täiendasin seda, nüüd peaks korras olema. --Metsavend 5. juuni 2006, kell 06.29 (UTC)
- Muutsin märkuse sõnastust. Kas nii on õige?
- Mis seal vigaselt tõlgitud oli? Andres 5. juuni 2006, kell 11.47 (UTC)
- Aa, sain aru. Tõlkimise ajal oli teisiti kirjas. Oleks muidugi pidanud kontrollima. Andres 5. juuni 2006, kell 11.49 (UTC)
Esimeses lauses on link elektrijuhile, aga elektrijuht on defineeritud materjalina. Siin aga ei ole mõeldud materjali. Andres 5. juuni 2006, kell 13.01 (UTC)
Sarvkest on ju silmas, kuidas saab see mõjutada inimese elektrilöögitaluvust kui elektrivool läbib jäsemeid? Minu arvates sõltub ohutu pinge ka elektrivoolu sagedusest, nii et kas on olemas kindlat väärtust 70 volti, millest kõrgem pinge on juba ohtlik. Kui ma ei eksi, siis meditsiinilistel uuringutel ja ravis kasutatakse sellest väärtusest tunduvalt suuremaid pingeid. Valju 12. september 2007, kell 07:26 (UTC)
- Mõeldud on ilmselt naha sarvkesta.--Animagi 12. september 2007, kell 07:55 (UTC)
- Kuna volt ei tapa vaid tappab amper, siis meditsiinis on vastavate seadmete voolud viidud väga madalaks, kuna pinge ja vool on on vastavalt Oomi sedusele pöördvõrdelised. Elektrotehnikas ja energeetikas aga räägitakse ohutust pingest, mis on normeeritud seadustega. (Elektriohutusseadus). Miks ei või see pinge olla suurem aga sellepärast, et Oomi seaduses on veel üks komponent R ja kuna teada on, et üldjuhul tappab 50mA siis ülejäänud on matemaatika. Akra 12. september 2007, kell 17:20 (UTC)
- a kuidas siis tuleb aru saada elekterkrampravi puhul kasutatavast 1,6 amprist.--Hendrix 12. september 2007, kell 17:33 (UTC)
- Pole selles küll kindel, kuid arvan, et elekterkrampravi puhul läbib see 1,6 amprit patsiendi pead. Ilmselt siis ajud kannatavad tunduvalt suuremat voolutugevust kui süda. Minu teada elektrilöögid on surmavad kuna süda ütleb üles.--Animagi 12. september 2007, kell 17:37 (UTC)
- läbi pea lastakse jah. Ja koljuluud on vahel...--Hendrix 12. september 2007, kell 17:42 (UTC)
- Pole selles küll kindel, kuid arvan, et elekterkrampravi puhul läbib see 1,6 amprit patsiendi pead. Ilmselt siis ajud kannatavad tunduvalt suuremat voolutugevust kui süda. Minu teada elektrilöögid on surmavad kuna süda ütleb üles.--Animagi 12. september 2007, kell 17:37 (UTC)
- a kuidas siis tuleb aru saada elekterkrampravi puhul kasutatavast 1,6 amprist.--Hendrix 12. september 2007, kell 17:33 (UTC)
- Kuna volt ei tapa vaid tappab amper, siis meditsiinis on vastavate seadmete voolud viidud väga madalaks, kuna pinge ja vool on on vastavalt Oomi sedusele pöördvõrdelised. Elektrotehnikas ja energeetikas aga räägitakse ohutust pingest, mis on normeeritud seadustega. (Elektriohutusseadus). Miks ei või see pinge olla suurem aga sellepärast, et Oomi seaduses on veel üks komponent R ja kuna teada on, et üldjuhul tappab 50mA siis ülejäänud on matemaatika. Akra 12. september 2007, kell 17:20 (UTC)
- Muide kirjutasin peast valesti uute nõuete järgi on väikepinge 50 V mitte 70 V.
- Need on natuke erinevad asjad. Kui me räägime elektriohutusest, siis vaadeldakse situatsiooni, kus kõik halvad asjad on kokkulangenud. ST inimene jalgupidi vees, mis omakorda on maandatud. proovi selles situatsioonis 1,6. amprit patsiendist läbi lasta või Animägi proovi seiakontaktist voolu saada, kui seisad vannis või hoiad veetorust kinni. Kui inimene on kuival alusel ja paigaldada elektroodid nii et ei tekiks vooluringi läbi südame võib suure tõenäosusega auguläbi põletada, kuid elektrisoki ei tekki st tekkivad põletushaavandid ja muud kahjustused kärssahaisust rääkimata.Akra 12. september 2007, kell 17:54 (UTC)
Halbade olude kokkulangemisel ja kehva südame puhul võib küll süldini jõuda.
Voolutiheduse ja ja Ohmi seaduse kohta on eraldi artiklid, seepärast võib need siit välja jätta. Jaotis Jaotis „Surmav voolutugevus“ tuleks sobitada artiklisse Elektriohutus ‒ LAviki (arutelu) 10. juuni 2013, kell 07:49 (EEST)
- Need on voolutugevusega seotud teemad, loomulik oleks neid vähemalt mainida. Praegu ei lähe nende juurde ühtki linki.
- Arvan, et elektrivoolu ohtlikkuse seosest voolutugevusega on ka asjakohane lühidalt kirjutada. Arvan, et põhiartikkel võiks olla Elektrilöök. Andres (arutelu) 10. juuni 2013, kell 09:48 (EEST)
Interwiki lingid on korrast ära. Oskab keegi neid paika sättida? Ivo (arutelu) 10. juuni 2013, kell 23:13 (EEST)
- Interviki linkides valitsev segadus tuleneb sellest, et ingliskeelses vikis on elektrivoolu (kui füüsikalise nähtuse) ja voolutugevuse (kui elektrilise suuruse) kohta üks artikkel Electric current; enam ei kasutata terminit current intensity (vt nt artiklis Intensity: Electric current, whose value is sometimes called current intensity in older books). Sama lugu ka soome keeles. Teistes keeltes on enamasti voolutugevus eraldi artiklina: Stromstärke, Сила тока, Intensità di corrente, … ‒ LAviki (arutelu) 11. juuni 2013, kell 08:45 (EEST)
Viisin jaotise „Surmav voolutugevus“ toimetatult artiklisse Elektrilöök – LAviki (arutelu) 10. oktoober 2017, kell 16:34 (EEST)