Arutelu:Eestimaa kubermang

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Eestimaa kubermang, kui niisugune hakkab peale 1584 aastast, kuni 1918 selle moodustasid rootslased. Lühikest aega oli Tallinna asehalduskond ja Eestimaa kindralkubermang,võibolla veel midagi. 1722 oli ta venelstel kindlalt selle nime all.-Akra 18. veebruar 2006, kell 21.12 (UTC)

See, mis oli Eestimaa 1584-1917, on artiklis Eestimaa. "Eestimaa kubermang" on artikkel just nimelt seda nime kandvast haldusüksusest. Muunimeliste haldusüksuste kohta, mida oled üles lugenud, tuleb teha omaette artiklid. Samuti nagu on Kingissepa rajoon, Kingissepa maakond ja Saare maakond. - Urmas 18. veebruar 2006, kell 21.27 (UTC)

See ei ole päris nii 1873. oli Venemaal haldusreform ja Eestimaa kubermangus valitses asehaldur, kuni 1796 aastani. See oli ka ainus aeg enne 19. sajandi keskpaika, kui baltikumi kubermangudes valitsesid Venemaaga ühesugused seadused. Nii et "Eestima kubermang" täpsel selle nimekujuga algas palju varem. Seega peaks arikel "Eesimaa kubermang" haarama terve kubermangu ajaloo nime algusest nime lõpuni. St.1684-1918 või peab artikli ümber nimetama.Akra 18. veebruar 2006, kell 21.57 (UTC) Ah ja .Artikel Eestimaa ei võrdu Eestimaa kubermangu ega millegi muuga ajloolises tähenduses vaid on teritoriaalne üldmõiste. Seega vajab see artikel samuti täpsustamist. Samuti nagu Liivimaa on lumepall mida annab igale poole veeretada.Akra 18. veebruar 2006, kell 22.02 (UTC)


Mis puutuvad Eestimaa kubermangu 24. diviis Pihkvas ja 25. diviis Dvinskis. Need linnad ei kuulu Eesimaa kubermangu.Akra 6. detsember 2008, kell 08:56 (UTC)

Tõstsin välja. Akra 6. detsember 2008, kell 08:58 (UTC)

*24. jalaväediviis, asukohaga Pihkva, (24 пехотная дивизия. Н. П. Рещиков, Псков)

    • 93. Irkutski jalaväepolk, asukohaga Pihkva, (93 Иркутский пехотный полк, генерал-майор Н. И. Копытинский, Псков);
    • 94. Jenissei jalaväepolk, asukohaga Pihkva, (94 Енисейский пехотный полк, генерал-майор В. З. Гудима, Псков);
    • 95. Krasnojarski jalaväepolk, asukohaga (95 Красноярский пехотный полк, Н. А. Лохвицкий, Юрьев (Дерпт) ;
    • 96. Omski jalaväepolk, asukohaga Pihkva, (96 Омский пехотный полк, Г. Д. Янов, Псков).

*25. jalaväediviis, asukogaha Dvinsk, (25 пехотная дивизия. П. И. Булгаков, Двинск). Kõik polgus asusid Dvinskis.

    • 97. Liivimaa jalaväepolk, (97 Лифляндский пехотный полк. Д. К. Гунцадзе);
    • 98. Jurjevi jalaväepolk, (98 Юрьевский пехотный полк. Е. И. Новаков);
    • 99. Ivangorodi jalaväepolk, (99 Ивангородский пехотный полк. С. З. Верховский);
    • 100. Ostrovi jalaväepolk, (100 Островский пехотный полк, вакансия)

Ma arvan, et Reveli asemel tuleks kirjutada Tallinn.--WooteleF 6. detsember 2008, kell 10:49 (UTC)

Jutt Eestimaa hertsogiriigist ei kuulu siia. Hertsogiriik oli autonoomne riik ja kubermang oli Vene võimuaparaat ja haldusüksus. --Improvisaator 6. detsember 2008, kell 11:05 (UTC)

Minuteada polnud ta siiski autonoomne riik. Selle kohta on siin mitmes eri kohas arutelusid olnud aga midagi arvestatavat pole neist vaidlustest välja tulnud.--WooteleF 6. detsember 2008, kell 11:24 (UTC)
millega säilitati juba keskajast pärinev autonoomia, Kelle või mille sutes see autonoomia kehtis ning milles ta seisnes.Akra 6. detsember 2008, kell 16:02 (UTC)

Aastal 1584 kujundati neljast Põhja-Eesti maakonnast (kreisist) – Harju–, Viru–, Järva– ja Läänemaast Eestimaa vürstkond, kuid see pole kunagi olnud haldusüksuse nimi. 16. sajandi lõpus võeti kasutusele Eestimaa kubermangu, kui haldusüksuse nimi.

Välja. Andres 6. detsember 2008, kell 19:17 (UTC)

1561. aastal Rootsi kuninga poolt kinnitatud seaduste alusel, moodustati 1584. aastal Harju–, Viru–, Järva– ja Läänemaa kreisi aadelkondadest Eestimaa rüütelkond koos oma õiguste ja privileegidega, kellest sai Eesti kubermangus tegelik võimukandja. Rüütelkond teostas võimu kubermangus Maapäeva (Landtag) otsute kaudu, kuni 1917. aastani.

17. sajandi esimesel poolel kasutati kõnekeeles Eestimaa kubermangu, kui haldusüksuse kohta Eestimaa vürstkonna hiljem Eestimaa hertsogkonna nimetust, mis tulenes Rootsi kuninga tiitlistikus olnud Eestimaa hertsogi titulaartiitlist.

Andres 6. detsember 2008, kell 19:19 (UTC)

Kui mulle vastasid siis tegelikult oli küsimus selles, et asendati tekstis lause millega säilitati juba keskajast pärinevad aadlike privileegid lausega millega säilitati juba keskajast pärinev autonoomia mis ei ole mõisteliselt sama. Arvan, et esimene varjant on lugejale sisuliselt mõistetavam. Akra 6. detsember 2008, kell 21:39 (UTC)
Jah, Sinu variant on mõistetavam, aga kirjutada võiks igal juhul detailsemalt. Mina ei ole Sulle vastanud. Andres 6. detsember 2008, kell 23:16 (UTC)
Teine variant tähendab, et mingit maariiki ja rüütelkondi pole kunagi olnudki, vaid siin on alati olnud jagamatu Venemaa nurgake, kus mingil põhjusel on võim olnud "parunite" ja "sakslaste" käes, kes siis kohalikku eestikeelset elanikkonda jõhkralt diskrimineerisid ja nende inimõigusi rikkusid. Kas Venemaal siis aadlikke ei olnud, et just siinset aadlit rõhutama peab? Ja linnade valitsemine ei kuulunud kindlasti aadlile. --Improvisaator 8. jaanuar 2009, kell 12:05 (UTC)
Seda kindlasti.Akra 7. detsember 2008, kell 07:35 (UTC)
Igal juhul tuleb kirjutada nii, et ka asjatundmatu lugeja aru saaks. Selleks tuleks kirjutada pisut konkreetsemalt ning lisada siselink artiklile, kus asjast lähemalt juttu on. Andres 8. jaanuar 2009, kell 12:24 (UTC)
    • 95. Krasnojarski jalaväepolk, asukohaga Tartu, Dorpat, Jurjev (95 Красноярский пехотный полк, Н. А. Лохвицкий, Юрьев (Дерпт);


Anija on Annia (mitte Annio), Tartu on Dorpat, mitte Derpt (see on ainult vene keeles nii, venestuseelne nimekuju; Jurjew kirjutatakse saksa keeles w-ga), Helme on Helmet (mitte Gelmet), Narva-Jõesuu on Hungerburg (mitte Gungenburg), Ulvi on Oehrten (mitte Erten), Kohtla on Kochtel (mitte Kohtel), Maholm on Viru-Nigula, mitte Viru-Vigala, Mõniste on Menzen (mitte Mensten), Suur Väin on Moonsund (mitte Moon-Zund), Aegviidu (mitte Aegvidu!) on Charlottenhof (mitte Scharlottenhof), Kesselaid on Schildau (mitte Skuldai), Maasilinn on Soneburg (mitte Sondenburg), Puurmani on Talkhof (mitte Talhof), Peipsit ei nimetata ei saksa ega eesti keeles Tšuudi j., Läänemerd Varjaagi m., Kallastet Krasnye Gory jne. Kust nii palju vigu? --Improvisaator 30. detsember 2008, kell 12:54 (UTC)
Maholm, ka Maum pärineb vist Mahu kohanimest, mis muistse Mahu muinaskihelkonna nimena kandunud ka sinna moodustatud Viru-Nigula kihelkonnale Vt.Kihelkond#Virumaa (Viru-Nigula tuleneb sellest, et kirik on pühitsetud meremeeste kaitsepühak Nikolausele). PS! Vigane nimekiri pärineb tõenäoliselt siit: http://www.genealogia.ee/toponimika.htmJaanusele 2. jaanuar 2009, kell 13:24 (UTC)

Kas on helgeid ideid, mis koht võib olla мыза Рагола в Ревельском уезде?? NOSSER 7. jaanuar 2009, kell 14:58 (UTC)

Rahula mõis. Andres 9. jaanuar 2009, kell 18:59 (UTC)

Minu teada oli politsei ja politseimeister Tallinnas olemas juba 1840. aastatel. --Improvisaator 10. veebruar 2009, kell 13:20 (UTC)

Täiesti võimalik, aga need daatumid tulid välja seoses uue politseiseaduse vastuvõtmisega Venemaal, kui on kindlaid andmeid lisame ja saame kokku ilusa asja... NOSSER 10. veebruar 2009, kell 13:35 (UTC)
See peaks olema kirjas provintsiaalseadustikus ja isegi Mai Kriki raamatutes. --Improvisaator 10. veebruar 2009, kell 13:38 (UTC)

Östersjöprovinserna[muuda lähteteksti]

Kas on kellelgi täpseid andmeid, kas Rootsi Östersjöprovinserna koosseisus oli Eestimaa ametlikuks nimetuseks Eestimaa kubermang või on nimetus tekkinud ainult hilisema venekeelse kirjanduse tõlke tulemusena?--NOSSER 21. august 2011, kell 16:35 (EEST)