Arutelu:Eesti keele ajalugu

Algus ei vasta standardile. Kas seda peaks muutma? Andres 25. august 2005, kell 12.03 (UTC)

Ajalooartiklid tavaliselt niimoodi algavad ju. Mis on standard taolisel puhul? --Lulu 25. august 2005, kell 12.10 (UTC)

Ma mõtlen Vikipeedia üldist standardit. Pealkiri peab alguses kuidagi esinema, soovitatavalt defineeritavana. Ma ei tea, kas pealkiri on üldse õnnestunud, sest pealkiri ei ütle ju, et tegemist on ajalooartikliga (teine asi oleks "uurimislugu"). Teiselt poolt, artiklis peaks ju räägitama ka eesti keele uurimisest tänapäeval. Andres 25. august 2005, kell 12.19 (UTC)

Palun vabandust, ma ajasin artiklid segamini. Kas peaks panema ka artikli algusesse rasvase pealkirja "Eesti keele ajalugu"? Või defineerima "Eesti keele ajalugu on ..."?

Rasvane pealkiri on juba automaatselt lehe alguses olemas, pole kahte vaja. Defineerida tuleks stiilis "Eesti keele ajalugu on missugune?", sest fraas "keele ajalugu" on juba enesestmõistetav. Peep 25. august 2005, kell 12.25 (UTC)

Imelik oleks jah. Aga tehakse nii millegipärast: artikkel Eesti esiajalugu algab näiteks rasvase kirjaga: Eesti esiajalugu on Eesti esiajalugu. Mulle näib see kyll veider. --Lulu 25. august 2005, kell 12.36 (UTC)

Nõus, et see on veidravõitu. Asja üks mõte on tekitada lingid Eesti ja esiajalugu. Andres 25. august 2005, kell 12.38 (UTC)

Algus, mis tekitab põhilised lingid, on vajalik, ja samuti on õige stiil teha teema, millest artikkel räägib, rasvaseks; kuid algus peaks ikkagi andma lühiülevaate ja midagi seletama - "Eesti esiajalugu on Eesti esiajalugu" ei ole seetõttu väga hea. Tolle artikli puhul peaks seletama, mis esiajalugu on, ning seejärel andma lühiülevaate sellest, siin (Eesti keele ajalugu) aga pole vaja seletust, mis see on. Peep 25. august 2005, kell 12.48 (UTC)

Minu meelest on tarvis ka siin teada, mis on keeleajalugu ja mis on eesti keel. Andres 25. august 2005, kell 12.58 (UTC)

Eesti keele ajalugu on niihästi eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess kui seda uuriv teaduslik distsipliin?

Jah, kuidagi tuleb siin vahe sisse teha. Muide, andsid väga hea definitsiooni, mille saaks algusesse panna. Andres 25. august 2005, kell 14.40 (UTC)

Nüüd on ikka see vana lugu, et kaks mõistet on koos. Aga põhimõtteliselt võib nendest kirjutada ühes artiklis, tehes uurimisest eraldi alajaotuse. Andres 25. august 2005, kell 16.40 (UTC)

Peresisesed suhted olid täpselt paigas. ei ütle peresiseste suhete kohta midagi. Valju (arutelu) 2. märts 2012, kell 11:47 (EET)[vasta]

Sõnavara aluskihis esitatud sõnadest "mets" ja "helmes" on tegelikult balti laenud. Velirand (arutelu) 29. september 2015, kell 16:02 (EEST)[vasta]

Siis võib vähemalt väita, et Ariste paigutas need aluskihti.

"Metsa" ütleb etümoloogiasõnastik olevat balti laenu. Alga "helme" kohta ta seda ei ütle. Viimase kohta vaata Jaan Puhvli kirjutist "Vikerkaares" nr 1-2, 2009: [1]. Juba Uku Masing (Emakeele Seltsi Aastaraamat, nr 23, 1977) seostas seda akadi sõnaga helmešu. Andres (arutelu) 29. september 2015, kell 19:51 (EEST)[vasta]