Arutelu:Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Vikitekstide lingid tuleb vormistada nii, et oleks näha, et tegu on Vikitekstidega. Andres 4. oktoober 2007, kell 06:50 (UTC)

Võtsin välja asjasse mittepuutuva "vaikiva ajastu" ja lisasin viite Heino Arumäe artiklile. Selles võrdlevas analüüsis lükatakse ümber käibetõde, nagu oleks Eestis otsustanud lepingu sõlmimise Päts ainuisikuliselt ja Talvesõja põhjuseks olevat olnud Soome demokraatlik riigikord: tegelikult oli Soomes asjast teadlik ja sõnaõiguslik veel väiksem poliitikute ringkond, kui Eestis.

Saadik Hans Frohweini telegramm Saksa välisministeeriumile 28. septembrist 1939[muuda lähteteksti]

President võttis mind praegu vastu ja teatas, et Nõukogude raadio teatel eile kell 17 torpedeeriti Nõukogude kaubalaeva Eesti-Nõukogude Liidu rannikul Na[r!]vast lääne pool. Eesti /piiri/valve teateil on väide ebaõige. Mainitud kohas võidi laeva, mille juures oli neli väiksemat sõjalaeva jälgida veel Moskva raadioteate ajal ning seejärele ei olnud plahvatust kuulda. Väidetava uputamise puhul esitas Nõukogude valitsus Moskvas Eesti välisministrile nõudmise, et viimane sõlmiks sõjalise liidu, lubades Eesti neutraliteedi kaitseks laevastiku- ja õhubaase, mida tugevdatakse 25 000 Nõukogude sõjaväelasega. Sõjaväeosad pidavat jääma ainult sõja ajaks. Vastust oodatakse täna kella 16-ks Moskva aja järgi. President teatas, et ilmselt /otsitud/ ettekäändel esitatud Nõukogude nõudmine põhjustab suurima ohu Eesti sõltumatusele ja sisemisele julgeolekule. Sõjaväeosad paigutatakse paljudesse linnadesse ja bolševiseerivad kogu maa, karta on, et neid ka edaspidi välja ei saa. President palus mind esitada Saksa valitsusele ettepaneku, et Nõukogude Liidu asemel Saksamaa, või eventuaalselt ka Saksamaa ja Nõukogude Liit üheskoos, võtaks Eesti neutraliteedi kaitsmise enda peale. Igal juhul peaks Saksamaa poliitiliselt Eestit toetama ja kõigepealt Nõukogude sõjalise okupatsiooni ära hoidma. Ta viitas ka 15 000 siin elava rahvussakslase saatusele ja palus, et Saksa välisminister võtaks Moskvas täna ennelõunal vestluseks vastu Eesti välisministri. President palub Saksa valitsuse kiiret seisukohavõttu. Eesti püüab taotleda Inglismaalt ja Prantsusmaalt avalduse, et nad ei ohusta Eesti neutraliteeti, kuid ta ei looda sellest palju. Palun kiiresti juhtnööre. Okupatsiooni puhul pean riigi- ja rahvussakslaste olukorda tõepoolest väga ohustatuks, nimelt Nõukogude vägedega vennastuva kommunistliku elemendi poolt.

Tuna, 2003, nr. 3, lk. 63. --Improvisaator 18. detsember 2008, kell 12:10 (UTC)

Katkend Oskar Öpiku mälestustest[muuda lähteteksti]

Olin vist vaevalt paar tundi maganud, kui ärkasin mu kõrval töötoas vahetpidamata helisevast telefonist. Selter helistas Moskvast.

“Mis teil Tallinnas lahti on?” Kahe tunni eest oli ta hääl ja kõnelemisviis olnud sootuks teine. Nagu meiegi juures oli temas siis arvatavasti tekkinud Stalini järeleandmiste mõjul teatav optimism, mis peegeldus ka tema hääles. Nüüd aga rääkis nagu oleksid kõik lootused kadunud - süngelt ja häält tõstmata.

“Minu teada ei ole siin midagi lahti,” vastasin. “Oleme kõik laiali läinud teatava rahuldusega, et delegatsioonil siiski õnnestus hullemat ära hoida. Nagi minagi on kõik magama läinud, ja linnas on vaikne...”

“Aga mida Päts rääkis? Missugused rahutused on Tallinnas? Ta rääkis vaateakende lõhkumisest ja demonstratsioonidest sakslaste vastu. Ta ütles ka, et kokkulepe Nõukogude valitsusega on meilt ähvardustega välja pressitud, mis võib vaid seda tähendada, et president kõike, mida tegime, desavueerib... Ma ei ole kindel, et selle kõne tagajärjel kõik meie poolt nähtud vaev pole asjata olnud...” Selter rääkis pikkamööda ja täitsa resigneeritult.

“Tegelikult ei kuulanud ma Pätsi kõnet,” pidin tunnistama, ”aga olen kindel, et siin on tegemist arusaamatusega. Tallinnas on kõik rahulik. Ootame delegatsiooni kojusaabumist.”

Lõpuks läks mul siiski korda Selterit sellega rahustada, et lubasin kohe selgitada, mida president tegelikult oli ütelnud, ja siis uuesti telefoneerida Moskvasse.

Niipalju olin siiski juba teada saanud, et Päts oli nähtavasti unustanud, et peale eesti rahva tema raadiokõnet võisid kuulata näiteks ka venelased, ja et rääkimine ähvardustest ja väljapressimisest oli ettevaatamatus, millest enamlased hea tahte juures oleksid võinud kergesti kinni hakata.

Helistasin välisministri asetäitjale Kasele öeldes, et minu arvamisel ei tohiks Pätsi kõne ilmuda hommikulehtedes sel kujul, nagu see oli peetud. “Ajalehtedes ilmumine tuleb seisma panna, kuni kõne tekst on parandatud,” ütlesin. Kui Kask oli minu ettepanekust kohkunud. “See on ju härra presidendi kõne, milles te tahate muudatusi teha!” vastas ta, keeldudes midagi ette võtmast. Nägin, et Kasest ei võinud ma jagu saada ja helistasin kindral Laidonerile. Ta sai asjast kohe aru ja ajalehtedele tehti vastavad korraldused. Need olid aga selleks ajaks juba valmis laotud, mistõttu nende ilmumine järgmisel hommikul viibis. Paljud neist, kes öösel olid kuulanud Pätsi kõnet, imestasid, et ajalehed ei olnud seda ära toonud.

Oskar Mamers. Häda võidetuile. Stockholm 1958. Lk. 101-102.

--Improvisaator 18. veebruar 2009, kell 12:09 (UTC)

Eellugu[muuda lähteteksti]

Artiklis tuleks kindlasti mainida baaside lepingule eelnevaid sündmusi. Nimelt seda, et Nõukogude Liit oli Eesti piiridele koondanud 135000 sõjaväelast ja ähvardas sõjalise kallaletungiga juhul kui lepingut ei sõlmita.

Jah, kindlasti. Kas Sa ei tahaks seda ise teha? Andres 1. oktoober 2010, kell 22:22 (EEST)

"Baaside lepingu sõlmimise põhjuseks peetakse seda, et pärast Saksamaa kallaletungi Poolale otsis 14. septembril Poola allveelaev Orzeł Tallinnast varju." Orzełi põgenemine oli ainult ettekääne, mitte põhjus. 90.191.119.98 30. september 2011, kell 19:40 (EEST)

Eesti poole motiivid lepingu sõlmimiseks[muuda lähteteksti]

Eesti delegatsiooni omavahelise nõupidamise protokollist, 28. september 1939. Vahest saab kuskile artiklisse paigutada:

Delegatsioon leidis, et N. Liidu soovid lahtiolevais küsimusiis on väga rasked. Siiski delegatsioon tundes vastutust, mis tal lasus ajaloo, Eesti rahva ja riigi ees ei võinud toimida teisiti kui jatkata läbirääkimisi, teha veel mis võimalik tingimuste pehmendamiseks ning sõlmida kokkulepe. Sellega delegatsioon täidaks valitsuse eeskirja ja ühtlasi oma kohustuse eesti rahva ees. Kokkuleppe mittesõlmimisel võinuks eesti rahvast ähvardada mitte ainult sõda ja vallutus, vaid osaline hävitamine.

Delegatsiooni koosseisu kuuluvad isikud oma südametunnistuse järgi tundsid, et nad ei tohtinuks minna säärasele riisikole, kuigi seda võiks teisest küljest nõuda rahvusliku au tunne kui ka piiramatu sõltumatus, mille eest minevikus võideldud. Rahva säilumine on praeguses olukorras ülim, mida valitsused peavad pidama eesmärgiks. Tulevik ei too miskit ainult sellele rahvale, kes vahepeal on hävitatud või õige kauaks ajaks maha löödud. Praegu oleks veel varajane öelda – kumb – kas Hacha või Moscicki leiab ajaloo ees õigeks mõistmist.

Liivi Uuet ja Erich Kaup. Sotsialistliku revoltsiooni käsiraamat. Dokumentide kogumik Eesti okupeerimisest 1940. aastal. Tammerraamat, 2011. Lk. 106–107. --Numbriga kärumees 29. detsember 2011, kell 12:54 (EET)

Pakti komisjon[muuda lähteteksti]

on link Eesti ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti segakomisjon, ent esialgu võiks selle suunata põhiartiklisse--Estopedist1 (arutelu) 11. aprill 2016, kell 11:31 (EEST)

Kas ei peaks artikli pealkirjaks olema lepingu originaalpealkiri, mitte selle ümberjutustus?

Eesti territooriumi pommitamine?[muuda lähteteksti]

7. veebruaril 1940 protesteeris Eesti valitsus Eesti territooriumi pommitamise vastu Talvesõja käigus

Ega siin viga ei ole? Kas tõesti pommitati Eestit? Või on siin ikkagi mõeldud Soome pommitamist Eestis asunud lennuväebaasidest lähtunud Punaarmee lennukitelt. 2001:7D0:87CA:9180:C1A6:8E87:CE68:94 10. november 2017, kell 16:54 (EET)
Muidugi. Andres (arutelu) 11. november 2017, kell 00:20 (EET)
Parandasin. 2001:7D0:87CA:9180:B5C0:CC7F:6118:C4F6 11. november 2017, kell 02:35 (EET)
Siin on 7. veebruari 1940 avalduse teksti tõlge eesti keelde: Viimastel nädalatel on Eesti territooriumile reas kohtades heidetud pomme lennukite poolt, mis on lennanud väga kõrgel või pärast päikese loojangut ning seetõttu pole õnnestunud lennukite eraldusmärkide põhjal nende rahvuslikku kuuluvust täie kindlusega tuvastada. Kuid mõnel juhul on õnnestunud kildude põhjal kindlaks teha, et allaheidetud pommidel leidus venekeelseid pealkirju või leppemärke vene tähestiku üksikute tähtede näol. Näiteks on kindlaks tehtud, et 8 lennukist koosnev eskadrill heitis k. a. 29. jaanuaril kell 12 20 minutit Läänemaal Konovere küla lähedal alla 7 lõhke- ja 7 süütepommi, mille kildudelt avastati venekeelne pealkiri "Детонатор вложен" ja tähed "П.Г.Л.Д.Ю." Venekeelsed tähed leiti ka veidi varem Hiiumaal Leigre küla lähedale heidetud üheksa pommi kildudelt. 2. veebruaril k. a. kell 23 30 minutit heideti neli pommi Vormsi saarele ja 3. veebruaril kell 4 30 minutit heideti Tahkuna tuletorni lähedale merre neli pommi. --37.157.99.59 23. november 2017, kell 19:19 (EET)
Huvitav, väga huvitav. Võiksid ka allika lisada. See, et Eesti valitsus protesteeris Talvesõja ajal Soome territooriumi pommitamise vastu Punaarmee lennuväebaasidest Eestis, on rohkem teada. 2001:7D0:87CA:9180:8C6C:67E0:A3DC:143C 23. november 2017, kell 19:40 (EET)
Viide oli artiklis juba enne olemas, aga millegipärast vale leheküljenumbriga. Leidsin kuupäeva järgi ja parandasin lehekülje. Mina ei tea jälle Soome pommitamise vastasest protestist. --37.157.99.59 23. november 2017, kell 19:58 (EET)
Loodan, et ma valesti ei mäletanud. Soome pommitamine Punaarmee lennuväebaasidest Eestis on faktina teada. Kas viide oli sellesama avalduse teksti kohta siin? 2001:7D0:87CA:9180:8C6C:67E0:A3DC:143C 23. november 2017, kell 20:30 (EET)