Arutelu:Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik

See oli algul ka kodueesti kiriku nimi. Andres 18:11, 29 mai 2005 (UTC)

See ongi ju E. V. aegne kirik, mis eksiili viidud! "Kodueesti" kirik loodi alles nõuk võimu all 1940. aastatel!

See tuleb selles artiklis ja artiklis Eesti Evangeelne Luterlik Kirik selgelt välja öelda. Andres 4. jaanuar 2006, kell 18.22 (UTC)

Millal muutub piiskop definitiivselt piiskopiks? Jakob Kukk ordineeriti alles 1921 ja Johan Kõppu ei ordineeritud kunagi piiskopiks (ordinatsioon oli ette nähtud juunis 1940, kui ei toimunud kunagi - okupatsiooni tõttu).

Kas keegi teab, kes on praegu E. E. L. K. kirikupea kuni uue peapiiskopi ametisseastumiseni?

Thomas Vaga [1]

Artikli sisu on eskitav. Algatuses on tekst: "Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik (E.E.L.K.) on vaba rahvakirik, kuhu kuuluvad eesti luterlikud kogudused väljaspool Eestit." Edasi on loetletud E.E.L.K. esimeste piiskoppidena J. Kukk, H. B. Rahamägi ja J. Kõpp. Tegelikult on E.E.L.K. väljaspool Eestit asuvaid eesti luterlikke kogudusi ühendav kirik alles 1944. aastast. Selleks ajaks olid nii J. Kukk kui ka H. B. Rahamägi juba surnud ... Karen 18. mai 2006, kell 16.06 (UTC)

Valimiste Peakomitee otsus 22. detsembrist 1939 muudatuste kohta Riiginõukogu koosseisus.

RT 1940, 2, 10.

Alus: Riiginõukogu kujundamise seaduse (SK I, 3, 5) § 4 ja 22.

Eesti Evangeeliumi Luteriusu kiriku piiskopi valimiskogu poolt on 14. detsembril 1939 Eesti Evangeeliumi Luteriusu kiriku piiskopiks valitud Johan Kõpp, kes käesolevaga tunnustatakse Riiginõukogu liikmeks ameti poolest.

22. detsembril 1939.

Valimiste Peakomitee esimees A. Palvadre.

Peakomitee sekretär Artur Mägi.

Kas on see dokument piisav tõend E.E.L.K. eksisteerimise kohta enne 1944. aastat?

Peale Eesti inkorporeerimist Nõukogude Liidu koosseisu 1941. aastal muutsid Moskva võimud Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Eesti vaimulike tegevuse paremaks kontrollimiseks Vene Õigeusu Kiriku piiskopkonnaks. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik säilitas Nõukogude võimu perioodil ajaloolise ja juriidilise järjepidevuse eksiilis. 1993. aastal taastas Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik restitutsiooni korras oma tegevuse järjepidevuse Eestis: enamik tänase Eesti õigeusu kogudustest kuulub sellesse kirikusse. Võetud artiklist Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Miks seda artiklit ei ole vaidlustatud? Metropoliit Aleksander allus ju 1944. aastani Moskva patriarhaadile, siis aga läks Rootsi ja asutas seal väliseestlaste õigeusukiriku? (Minupoolne iroonia).

Niipalju kui mina aru saan, on vaidlustatud ainult hilisemate kirikute järjepidevus selle kirikuga, millest siin juttu on. Sellenimelise kiriku eksisteerimist enne 1944. aastat ei vaidlusta keegi. Andres 9. november 2006, kell 12:35 (UTC)

Armsad kaaskristlased, kaasmaalased!

Nende sõnadega tihti pöördus rahvapoole meist surma läbi lahkunud Peapiiskop Udo Petersoo. Need sõnad toovad esile meie vanemad ja vanavanemad, kes tõid põgenikena kaasa vabasse maailma eesti rahvakiriku alustele rajatud Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku, mis kestab tänapäevani.

Allikas: [2]

Andres Taul

Kas 26. veebruaril 2007 peapiiskopiks valitud Andres Taul ([3]) on nüüd definitiivselt piiskop või alles elekt? [4]

Ametisse õnnistamine 10. juunil [5]

Kirikuõiguse käsiraamat

Ma ei julge seda artiklit ennast puudutada, kuid lisan Kirikuõiguse käsiraamatu (Stokholm 1981) alusel siia, arutelusse, mõned detailid:

24. detsembril 1934 jõustunud Kirikute ja usuühingute seadusega saavutas Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik õigusliku staatuse kui üks kahest suuremast Eesti kirikust (koos Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikuga).

Kiriku Põhimääruste (1934) § 1:

§ 1. Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik on vaba rahvakirik, kellel on enesekorraldamise ning omavalitsemise õigus. Temasse kuuluvad kõik Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku olemasolevate koguduste liikmed.

1943. aastal andis Kirikukogu Piiskopile erivolitused. Restaureeritud otsuse tekst (1949):

Kirikukogu otsus piiskopile eriliste volituste andmise kohta.

(EELK Põhimääruste lisa nr. 1 ― lk. 41).

Kuna E.E.L.K. Kirikukogu koosolekute protokollid aastate eest 1941―44 puuduvad Rootsis, kinnitavad allakirjutajad, et a. 1943 on E.E.L.K. Kirikukogu vastu võtnud alljärgneva otsuse, mille sõnastus on rstaureeritud allakirjutajate mälu ja parima teadmise järgi:

“Otsustatakse volitada E.E.L.K. Piiskoppi juhul, kui ei ole võimalik kokku tulla E.E.L.K. Kirikukogul või Konsistooriumil, otsusi tegema E.E.L.K. Kirikukogu või E.E.L.K. Konsistooriumi asemel, mis omavad sama maksvuse nagu oleksid neid otsusi teinud E.E.L.K. Kirkukogu või E.EL.K. Konsistoorium”.

See otsus on vastavas korras omandanud sead[us?]liku jõu ja maksvuse.

Stockholmis, 27. aprillil 1949.

Joh. Kõpp

E.E.L.K. Piiskop

E.E.L.K. Konsistooriumi liikmed:

Vikaarpiiskop J. O. Lauri

Praost J. Aunver

Praost A. Täheväli

Assessor E. Anderson

Assessor J. Nyman

1944 läks kiriku juhtkond eesotsas Piiskop Johan Kõpuga ja umbes pooled vaimulikud eksiili, põgenesed teise Nõukogude okupatsiooni eest. Eestisse jäänud piiskopi kohusetäitja Anton Eilart arreteeriti okupatsioonivõimude poolt ja järgnevalt asutati kontrollialune uus kirikuorganisatsioon, mis on alates 6. detsembrist 1978 tuntud kui Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Lühendit EELK ja E.E.L.K. on läbi aegade kasutatud mõlema kiriku kohta.

E.E.L.K. on Luterliku Maailmaliidu (LWF) asutajaliige (1947).

1949 defineeris Johan Kõpp enda juhitava kiriku korralduse põhimõtted järgmiselt: Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik (EELK) paguluses on iseseisev ennastkorraldav kirik, kes kutsub ellu oma valitsemise ja tegevuse organid, asutab kogudusi, ordineerib ja seab ametisse oma koguduste vaimulikke, peab jumalateenistusi ja toimetab kiriklikke talitusi oma Agenda järele ja Põhimääruste ning väljakujunenud korra kohaselt.

30. jaanuaril 1957 võttis Piiskop Johan Kõpp kasutusele Peapiiskopi ametinimetuse, mida eelmine Piiskop Hugo Bernhard Rahamägi oli püüdnud kasutusele võtta juba 1930. aastail.

Kirjandus

• Kirikuõiguse käsiraamat. EELK Konsistooriumi väljaanne. Stokholm 1981.

--Improvisaator 27. september 2008, kell 11:50 (UTC)

---

• Vöörmünder – Maarahva hulgast ametisse määratud koguduste majandusasjadega tegeleja
• Köster – Kirikuõpetaja abiline, kes pidid maalapsi lugema õpetama

Andres 15. oktoober 2009, kell 04:43 (UTC)

Värskeim uudis

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/valiseesti-ja-kodueesti-luterlik-kirik-uhinevad.d?id=34953377 --Ido10 13. november 2010, kell 11:40 (EET)

Artikli sisu tuleb uuendada. Aga osa kogudusi (vist 13) on otsustanud mitte ühineda. --Ido10 17. november 2010, kell 12:23 (EET)

Palun uuenda. Andres 17. november 2010, kell 13:11 (EET)

Näib nii, et mitteühinenud 13 kogudust ja kaks praostkonda eksisteerivad selle nime all edasi. http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=30718&lang=et --Ido10 22. detsember 2010, kell 15:45 (EET)

Sel juhul on selline kirik olemas? Andres 22. detsember 2010, kell 16:53 (EET)

Nagu aru saan, on 13 kogudust ja kaks praostkonda, aga mitte (pea)piiskoppi ega konsistooriumi. --Ido10 23. detsember 2010, kell 11:18 (EET)

ehk tuleks asjal silma peal hoida, kuni nad valivad endale konsistooriumi ja piiskopi? Ohpuu 23. detsember 2010, kell 12:34 (EET)

Muidugi. Andres 23. detsember 2010, kell 20:00 (EET)

UUDIS: Soovitakse Välis-Eesti piiskopi kt ja ajutise konsistooriumi ametisse nimetamist --Numbriga kärumees 26. aprill 2011, kell 15:12 (EEST)

Eesti Evangeeliumi Luteriusu Koguduste Liit

Selline kodulehekülg: [6]. Kas teha uus või täiendada käesolevat artiklit? --Numbriga kärumees 18. november 2011, kell 16:30 (EET)

Arvan, et peaks tegema uue artikli. Andres 18. november 2011, kell 21:06 (EET)

---

Arvan, et äsjased muudatused tuleks tühistada, aga kuidagi tuleks arvestada, et samanimeline (mitte sama) organisatsioon tegutseb edasi. Andres (arutelu) 5. august 2016, kell 11:58 (EEST)

Pakun, et praeguse kiriku kohta tuleb teha eraldi leht, sest tegu ei ole sama organisatsiooniga. Andres (arutelu) 29. september 2016, kell 08:33 (EEST)