Arutelu:Balti Hertsogiriik

Ei tasuks kiirustada (just täpselt sellises mõõtkavas) musta ristilippu ja analoogset vappi Balti Hertsogiriigi ametlikeks sümboliteks kuulutama, seni kuni peale ENE(KEse?) ja saksakeelse Wikipedia sellele autoriteetsemaist allikaist kinnitust ei ole. Saksakeelne Wikipedia artikkel selle praegusel kujul tundub olevat suures osas kirjutatud sedalaadi amatööri(de) poolt, kelle arvates selle riigi saksakeelne nimi oli "Baltikum"... --3 Löwi 4. oktoober 2005, kell 11.20 (UTC)

Kolmandast välislingist peaks olema selgesti näha, et lõplikuks riigipea kandidaadiks jäi Mecklenburgi hertsog Adolf Friedrich!

Palun tee vastav täiendus. Andres 4. jaanuar 2006, kell 18.40 (UTC)

Toimetasin teksti ära, ent Macklenbergi hertsogi lingi tegemises pole päris kindel, väike probleem tekkis ka Liivimaa ja Eestimaa rüütelkonna lingistamisel, kuid minu arvates tuleks Eesti vikipeediast need kindlasti kajastada --Dj Capricorn 6. veebruar 2006, kell 18.28 (UTC)

Siia peaks leidma mõne uuema kaarti 1740 aasta kaart ei ole küll kõige parem 1918 aasta plaanide kajastamisel.Akra 22. jaanuar 2007, kell 16:44 (UTC)

Kaks Balti Hertsogiriigi välislinki on identsed - äkki kõrvaldaks ühe neist? 88.196.236.222 9. mai 2007, kell 20:11 (UTC)

Tehtud. Andres 10. mai 2007, kell 08:06 (UTC)

1918. aasta kaart 1918. aasta sündmuste kohta on minu silmis õigem kui 1740. aasta oma. --Improvisaator 3. detsember 2008, kell 11:27 (UTC)

Kasutaja Otberg muutis suure osa infost. Kuna ma ei ole teemaga kursis siis ei tea kas muuta tagasi. Ise nimetas ta oma tegevust Saksa propaganda eemaldamiseks.--WooteleF 11. detsember 2008, kell 17:08 (UTC)

Meil oli just praegu temaga jutt. Ta ütles, et kui minu meelest on artiklis kõik õige, siis tal pretensioone pole. Ainult et 1920. aasta kaart ei saavat 1918. aasta riiki õigesti näidata. Andres 14. jaanuar 2009, kell 10:59 (UTC)

Andres, vaata seda kaarti hoolikamalt. Seal on just Esthonia, Livonia ja Kurland, mitte Esthonia ja Latvia. The map shows the situation after the treaties of Versailles and Brest-Litovsk and before the en:Peace of Riga and the organization and recognition of the nation-states of en:Estonia and en:Latvia. --Improvisaator 14. jaanuar 2009, kell 11:04 (UTC)

Ma nägin seda algusest peale (ma ei tea küll, mis see asjasse puutub). Annan ainult edasi Otbergi sõnad (ma sain nii aru, et kaart on koostatud 1920. aastal). Igal juhul vajaks see kaart mingit selgitust. Andres 14. jaanuar 2009, kell 11:16 (UTC)

Nagu inglisekeelses selgituses öeldud, kujutab kaart 1918. aasta situatsiooni, seega koostamise aasta pole oluline. 1920. aastal ei olnud piirid veel kindlad ja üldteada, lihtsam oli vanu kaarte kopeerida. Siin on ju isegi Latgale Venemaa koosseisus antud. --Improvisaator 14. jaanuar 2009, kell 11:22 (UTC)

Kaardil ei ole kujutatud seda riiki, millest jutt on, sest territoriaalne jaotus on vale ning Latgale on puudu, nagu Sa ise ütled. Kui see kaart ilma mingite selgitusteta sisse panna, siis see on eksitav. Andres 14. jaanuar 2009, kell 12:01 (UTC)

Osades keeltes on Läänemereprovintside kaart 1895. aasta Meyeri leksikonist, mis (kuigi nimede kirjutamises täpsem) on anakronistlik 1918. aasta kohta. Territoriaalne jaotus ei ole vale (on Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa, mitte Eesti ja Läti). Samal kaardil on kujutatud ka Poola ja Leedu. Latgale kohta saab kommentaari kirjutada pildiallkirja juurde. Igatahes on see huvitav kaasaegne (kuigi mõnevõrra ekslik) dokument Esimese maailmasõja järgse situatsiooni kohta (pärast Brest-Litovski ja enne Riia ja Tartu lepinguid). --Improvisaator 14. jaanuar 2009, kell 13:06 (UTC)

Seda ma räägingi, et see kaart vajab pildiallkirja. Territoriaalne jaotus on ikkagi vale, sest riik pidi jaotatama mitte kolmeks, vaid 7 osaks, nagu tekstist selgub, kusjuures pidi arvestatama rahvuspiire. Minu arust tuleb see kaart ka infokastist välja võtta. Kaart on muidugi huvitav, aga on küsitav, kas ta selle artikli juurde sobib. Andres 14. jaanuar 2009, kell 13:21 (UTC)

Kõik need kantonid (Riia, Kuramaa, Liivimaa, Saaremaa, Eestimaa, teisel pool Vene piiri ka Latgale) on ju ka kaardi peal olemas. Teist, paremat, kaarti samast ajast mina ei tea. --Improvisaator 14. jaanuar 2009, kell 13:28 (UTC)

Olgu siis esiotsa ilma kaardita. Kui kaarti pole, võib selle ka ise teha. Andres 14. jaanuar 2009, kell 13:35 (UTC)

Ehtsa kaardi väljajätmist ma küll ei poolda. --Improvisaator 14. jaanuar 2009, kell 13:45 (UTC)

Siis tuleb ta vähemalt infokastist välja tõsta. Andres 14. jaanuar 2009, kell 14:04 (UTC)

Rahaühik[muuda lähteteksti]

Kaasaegse teate järgi kehtisid järgmised rahad: Vene kuldraha, vene hõberaha, duumarahad, Kerenski rublad, paberkopikad ja paberrublad, Saksa idarublad ja rauast kopikad (1, 2 ja 3 kopikat): Ristirahva Pühapäeva-leht, 11. aprill 1918, nr. 5–6, lk. 21–22. --Improvisaator 14. jaanuar 2009, kell 13:15 (UTC)

Riiki ju ei eksisteerinud, nii et see ei kuulu siia. Andres 14. jaanuar 2009, kell 13:21 (UTC)

Mis on eksisteerimise/mitteeksisteerimise tõend? Minu arust eksisteeris, tal oli oma võimuaparaat ja ta oli tunnustatud Saksamaa poolt. Päts, tema valitsus ja vabariik olid sel ajal midagi taolist nagu Kalev Ots praegu. --Improvisaator 14. jaanuar 2009, kell 13:28 (UTC)

Sel juhul tuleb kogu artikkel ümber kirjutada. Andres 14. jaanuar 2009, kell 13:35 (UTC)

Minu arust on artikkel praegu just tasakaalus selle loomisel olnud riigi kohta. Kui hakkaksin juurde kirjutama, et oli täiesti olemasolev ja sõltumatu riik, vallandaksin ainult järjekordse redigeerimissõja. --Improvisaator 14. jaanuar 2009, kell 13:45 (UTC)

Ei, asi tuleb ikkagi täies nüansirikkuses avada. Eks ole, Eesti Vabariik tollal faktiliselt ei eksisteerinud. Kas Balti Hertsogiriik oli vasallriik või nukuriik? Kas teda võiks võrrelda Eesti NSV-ga juulis 1940 või hiljem või Eesti omavalitsusega Teise maailmasõja ajal? Peale selle, meil on ka artikkel samaaegse Saksa okupatsiooni kohta Eestis. Miks peaks see redigeerimissõja vallandama, kui me rahulikult asjad paika panema?

Eesti NSV-ga ei saa teda võrrelda, sest ta tugines täiesti olemasolevatel omamaistel institutsioonidel (rüütelkonnad eksisteerisid kindlasti juba varem, mitte sakslased ei asutanud uut rüütelkonda). Eesti Omavalitsus ei olnud kindlasti riik ega sellisena tunnustatud. Kavatsust teda Saksamaa poolt annekteerida ei olnud, sest Saksamaal kehtis üldine hääleõigus, mida siin ei tahetud rakendada. Minu arust maakogude asutamine rüütelkondade laiendamiseks oli täiesti siiras ettevõtmine (veel paar aastat varem oli Pätsil omaette eesmärk rüütelkonna maapäeva laiendamine). Ma usun, et hertsogiriigist oleks tulnud Saksamaaga kultuurisidemetes olev iseseisev ja sõltumatu väikeriik väljaspool Saksamaad (nagu Luksemburg, Danzigi vabalinn pärast Esimest maailmasõda või Liechtenstein; laiemalt saksa dünastiate poolt valitsetavad Rumeenia või Bulgaaria). Probleem algab minu arust suhtumisest (eelarvamusest): kas Läänemereprovintsid on alati säilitanud oma institutsioonide iseseisvuse ja enesemääramisõiguse või on siin alati olnud jagamatu Venemaa kubermang, millele Vene ajutiste valitsejate armust 1917 autonoomia anti. 1918. aastal jagunes iseseisvusliikumine kahte tiiba: monarhistlik (mitte ainult sakslastest koosnev), mis lootis Saksamaa võidule sõjas ja toetusele ja vabariiklik, mis lootis liitlaste võidule ja nende toetusele. Esimese tiiva arvestuse osutusid valeks ja teise omad õigeks (20 aastaks). Mõlemat tuleks võrdväärsena käsitleda. --Improvisaator 14. jaanuar 2009, kell 14:17 (UTC)

Muidugi, nii palju kui see on Vikipeedia raames võimalik. Andres 14. jaanuar 2009, kell 14:23 (UTC)

Ära arvesta ette, et meil on eelarvamused. Andres 14. jaanuar 2009, kell 14:23 (UTC)

Pealkiri "Konfliktid Eesti ja Lätiga" ei kuulu siia, sest siis hertsogiriiki enam ei olnud. --Õli (arutelu) 2. november 2012, kell 17:56 (EET)[vasta]

Kuidas sai riigi kohta, mida olemas ei olnud kirjutada iseseisvus? -- Ahsoous (arutelu) 13. juuli 2013, kell 03:26 (EEST)[vasta]

Baltimaa ehk Baltenlande[muuda lähteteksti]

lvwikis on keelelinkideta artikkel lv:Baltenlande, kus on öeldud, et eesti k on see Baltimaa. Kas see pole mitte sama mis Balti Hertsogiriik?--Estopedist1 (arutelu) 2. oktoober 2018, kell 11:01 (EEST)[vasta]

Artikleid võrreldes mingit suurt ja selget erinevust silma ei hakka. Võib-olla Baltenlande all mõeldakse üldisemat Balti riigi ideed, hertsogiriik oli aga konkreetne riigivorm, kuidas seda teostada taheti. --Minnekon (arutelu) 2. oktoober 2018, kell 11:38 (EEST)[vasta]