Arutelu:Ahti Mänd

Oli üks neist, kes edutult üritas Eesti kodanike komiteede liikumist parteiülesest koostööühendusest uueks rahvusradikaalseks erakonnaks muuta.

Sisaldab hinnangut luua üritatud erakonnale.

Ma ei näe siin hinnangut, kuid esitus peaks olema detailsem. Andres 29. jaanuar 2007, kell 11:04 (UTC)

Ja see ei oleks olnud mitte uus erakond, vaid just kõikehõlmav Eesti Kodanike Komiteede rahvaliikumine. Senised komiteed olid poolel teel laiali läinud.

Eesti iseseisvuse taastamise järel (1991) leidis Ahti Mänd oma mõttekaaslastega, et 1918. aasta 24. veebruaril välja kuulutatud Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust pole piisaval määral järgitud ning üritas tegevuse lõpetanud eksiilvalitsuse asemele uut luua (nn. Nõmme valitsus).

Mitte 1991, vaid 1992. Otsustavaks murdepunktiks oli Heinrich Marga poolt 16. juulil antud Vabariigi Valitsuse eksiilis tegevuse lõpetamise deklaratsioon.

Mitte "piisaval määral", vaid kogu 8. mail 1990 uuena loodud riik seisab Ahti Männi arvates põhimõtteliselt valel alusel (on ümbernimetatud Eesti NSV), et omada järjepidevust 1918. aastal asutatud Eesti Vabariigiga. Ma ei hakka siinkohal diskuteerima, kas tal on õigus.

Võib-olla aitaks, kui refereeringu asemel oleks mingit tema seisukohavõttu tsiteeritud. Muidu võibki jääda sõnastuse üle vaidlema. Andres 29. jaanuar 2007, kell 11:04 (UTC)

Mitte ei üritatud luua, vaid loodigi, 15. septembril 1992 (kuigi Ahti Mänd ise kuulub formaalselt Vabariigi Valitsusse alles alates 7. detsembrist 2003; enne oli ta riigisekretär), et ennetada Heinrich Marga poolt volituste üleandmist Riigikogule.

Jah, "üritati" ei ole hea sõnastus. Andres 29. jaanuar 2007, kell 11:04 (UTC)

Vahest on märkimisväärne, et ta on kirjanik Heljo Männi poeg.

Jah, seda tuleks kindlasti märkida. Andres 29. jaanuar 2007, kell 11:04 (UTC)

Ahti Mänd oli (ja on vist tänaseni) Eesti Kodanike Keskerakonna liige ja esimees. 1992. aastal keeldus ta põhimõtteliselt kandideerimast Riigikogusse.

Ta on kirjutanud raamatu "Valega ei saa taastada Eesti Vabariiki".

Kõik see peaks artiklis sisalduma. Andres 29. jaanuar 2007, kell 11:04 (UTC)

Lisasin Nõmme valitsuse liikmete nimekirja.

See nimekiri sobiks ehk paremini artiklisse Nõmme valitsus. Andres 29. jaanuar 2007, kell 11:04 (UTC)

Arvan, et ei, sest see ongi praegune, Ahti Männi valitsus, mille eesotsas ta on.

Ja see rahvusradikaali tempel kleebiti talle otsaette juba selle eest ja siis, kui ta ei olnud nõus piirduma uutmise, avalikustamise, isemajandava Eesti, liidulepingu ega suveräänsusega NSV Liidu koosseisus, vaid nõudis Eesti iseseisvuse taastamist õigusliku järjepidevuse alusel. Kõik need nähtused on ammu ajaloo prügikasti kadunud, aga temal on ikka radikaali tempel otsaees.

“Rahva Hääl” keeldus avaldamast

“Päevaleht” keeldus avaldamast

“Postimees” keeldus avaldamast

“Õhtuleht” keeldus avaldamast

“Eesti Ekspress” keeldus avaldamast

“Eesti Aeg”keeldus avaldamast

“Maaleht” keeldus avaldamast

Maakonnalehtedest ja pagulas-eesti väljaannetest puudus tagasiside

AVALDUS[muuda lähteteksti]

Eesti Kongressi 10.istungjärk 26.septembril 1992, kus puudus kvoorum, otsustas 222 poolthäälega (2 vastu ja 4 erapooletut) lõpetada Eesti Kongressi tegevuse. Sellega need 222 saadikut otsustasid, et okupatsioon ja anneksioon Eesti Vabariigis on 26.septembriks 1992 lõppenud. Sest

Eesti Kongress on läbi oma mitme dokumendi fikseerinud, et tema volitused kehtivad okupatsiooni lõpuni. Vääriti mõistmise lõpetamiseks võttis Eesti Kongressi 5.istungjärk vastu eraldi seletuse: “Eesti Kongress on seisukohal: Taastava Kogu või muu üleminekuperioodi uue esinduskogu valimised ei tähenda Eesti Kongressi volituste lõppemist. Eesti Kongressi volitused kehtivad Eesti Vabariigi iseseisvuse tegeliku taastamiseni okupatsiooni ja anneksiooni lõpetamise läbi.”

Tulenevalt eeltoodust, kus on täpselt määratletud, et üleminekuperiood Eesti NSV ja taastatava Eesti Vabariigi vahel lõppeb okupatsiooni ja anneksiooni lõpuga,

ei pane ma oma mandaati Eesti Kongressi saadikuna maha.

Vastasel korral tunnistaksin, et okupatsioon ja anneksioon on tänaseks päevaks Eesti Vabariigis lõppenud.

Kuna enamik saadikuid puudus Eesti Kongressi 10.istungjärgult, kutsun üles kõiki Eesti Kongressi saadikuid, kelle meelest samuti okupatsioon ja anneksioon tänaseks päevaks lõppenud pole, oma mandaati maha mitte panema ning teatama sellest avalikult pressis.

26.septembril 1992

Ahti Mänd

Eesti Kongressi saadik

PS.Saadetud üheaegselt kõigile Eesti kesk- ja maakondlikele lehtedele, samuti mitmetele pagulas-eesti väljaannetele.

Tsitaat[muuda lähteteksti]

Jääb arusaamatuks, kelle tsitaat, kelle või mille kohta. avjoska 16. aprill 2007, kell 13:39 (UTC)

Kui tsitaat on õige, ei tohiks teda parandada. Andres 16. aprill 2007, kell 23:19 (UTC)

Sõna "kompromissitu" võib vabalt välja jätta. Andres 11. august 2007, kell 11:06 (UTC)

Enne lammutama hakkamist võiks Eesti Vabariigi Põhiseaduse teksti ka lugeda. Seal sellist sõna nagu "libavalitsus" ei leidu.

Peaks täpsustama, mida on mõeldud Eesti kodanike komiteede liikumise soikumise all. Andres 15. november 2008, kell 12:50 (UTC)

Võtsin välja jutu ehitustööstusest ja netifoorumitest. Andres 16. november 2008, kell 12:12 (UTC)

Ahti Mänd (sündinud 11. veebruaril 1958) on keskharidusega, kuid ilma erihariduseta füüsilisest iskust ettevõtja - ehitustööline, kes on katsetanud ka ehitusmaterjalide tootmises (maakivist ehitusblokid), kuid nimetatud äri ei saavutanud olulist edu. Aktiivne netifoorumites osaleja, kes ise eelistab end pidada Eesti poliitikuks tuues selle põhjenduseks osalemise Eesti 20. sajandi 90-ndate aastate ärkamisaja liikumises, kuid eelkõige nn ministriametit tunnustamata libavalitsuses nn Nõmme valitsuses, mida selle liikmed ise peavad 1938. aasta põhiseadusel põhinevaks Eesti Vabariigi Valitsuseks. Elulooliste faktidena toob esile järgmist:

See jutt on välja jäetud. Siin on püütud anda hinnangut. Fakte võib mainida, kui neid saab tõendada. Andres 16. november 2008, kell 12:14 (UTC)

Mida siin on mõeldud Eesti NSV järglasriigi all, kas seda, millest räägitakse artiklis Eesti NSV järglasriik? Andres 16. november 2008, kell 12:31 (UTC)

Milleks siin arutada seda, kas tegu on poliitikuga? See ei puuduta asja olemust. Me püüame koostada erapooletut ja korrektset artiklit. Siin ei ole tarvis näpuga näitamist.

Milleks rõhutada, milliseid eluloofakte ta ise rõhutab, kui praktiliselt kõik siin leiduv on tema eluloos sees? Andres 16. november 2008, kell 16:22 (UTC)

Palun aidake seda artiklit korda teha. Andres 16. november 2008, kell 16:23 (UTC)

Olen vikipeedia suur fänn. Soovitasin vikipeediast otsida Eesti poliitikute kohta koolitundide tarvis infot ka oma lastel. Ja laps leidis fakti, et Eestil on 1938 aasta põhiseadusel põhinev valitsus, mida juhib peaministri kohusetäitjana Eesti poliitik Ahti Mänd? Kas see fakt on tõene? Minu teada ei ole ja kuid see oli just täpselt nii vikipeedias esitatud? Kas selline info esitus ei ole mitte faktiline ebatäpsus ja mitteneutraalsus? Kas antud artiklit vikipeedias ei olnud mitte kirjutanud inimene kelle suhtumine on mitteneutraalne ja kes tegelikult ei tunnistanud EV ametlikku valitsust ja sellise suhtumisega seda artiklit ka kirjutas. Seega antud esialgse artikli kogu sisu ja ülesehitus oli kohe algusest juba hinnanguline ja mitteneutraalne Vikipeediast saadud infot koolitunnis kasutades, naerdi laps välja? Kas see on vikipeedia eesmärk levitada sellist infot, mis lapsed naerualuseks teeb? Seega kas ei peaks tõepoolset olema nii, et vikipeedia esitab korrektseid fakte ja seda ka Eesti poliitikute Ahti Männi ja Nõmme valitsuse kohta. Ahti Mänd ei ole Eesti Vabariigi peaministri kohustes ja Nõmme valitsust ei saa seaduslikult pidada Vabariigi Valitsuse õigusjärgseks. Seega palun vikipeedial tõepoolest jääda täpsete faktide juurde ning poliitikute ridades nimetada ikka tõepoolest neid kes on poliitikud, mitte neid kes ise väga poliitikud olla sooviksid. Kui inimene end ise poliitikuks peab, siis nii seda vikipeedias ütlema peabki. Ühesõnaga olen endiselt vikipeedi fänn, kuid palun faktide esitamisel edaspidi olla oluliselt täpsem. Nimetaud Ahti Mänd on ehitustööline, kes tõepoolest on aktiivne poliitiliselt, kuid see ei tee teda veel poliitikuks nagu ka koduselt igapäevaselt söögitegemine ei tee veel inimest ametilt kokaks. Nõmme valitsus on pigem küll isetegevuslik mittetunnustatud organisatsioon ja nii faktiliselt seda ka vikipeedias esitama peab. Jõudu edaspidiseks faktitäpsusest kinnipidamisel ja neutraalseks jäämisel ning vikipeedia maine hoidmisel. Eeldatavalt tuleks vikipeedias üle vaadata mitte ainult Ahti Männi kohta käiv info, vaid ka Nõmme valitsuse ja selle teiste liikme kohta esitatud info.

See on tõsi küll, et lapse jaoks ei ole see info nähtavasti piisavalt üheselt mõistetav. Kahju, et see nii läks. Pealegi puudub meil artikkel Nõmme valitsus.

Nõmme valitsuse olemasolu on minu meelest üldtuntud fakt, mis on samas reas kukutatud monarhiaga riikides trooninõudlejate olemasoluga ning troonivaidlustega ka monarhi olemasolu korral.

Eksiilvalitsuste jms asjade puhul on alati juriidiline ja poliitiline külg läbi põimunud. Juriidiliste küsimuste üle saab vaielda, ning Nõmme valitsust on võimalik vaadelda juriidiliselt õiguspärasena. Selle valitsuse mittereaalsus on ikkagi eeskätt poliitilise, mitte juriidilise iseloomuga. Ka Välis-Eestis tuli ette paralleelseid nõudlusi mingitele ametikohtadele.

Minu meelest ei ole artiklisse tarvis mitte niivõrd faktilisi täpsustusi (viited kuluksid küll ära) kui selgitusi, mis võimaldaksid asja paremini mõista. Need selgitused peaksid aga olema erapooletud. Sellised väljendid nagu "libavalitsus" ei ole sobivad. Samuti ei ole sobiv Ahti Männi puhul rõhutada, et ta on ehitustööline. Me ju ei kirjuta temast artiklit sellepärast, et ta on ehitustööline, ja see, et Nõmme valitsust ei tunnustata, ei tule sellest, et Ahti Mänd on ehitustööline.

Kui on öeldud, et järgnevad Ahti Männi enese poolt toodud eluloolised faktid, siis sellega seatakse nad kahtluse alla. Samuti on enne fakte esitatud dubleeriv kokkuvõte, mis on hinnanguline.

Ma ei nimetaks ka kedagi poliitikuks sellepärast, et ta on eksiilvalitsuse liige. Aga Ahti Mänd on oma mineviku tegevusega minu meelest üsna poliitiku lähedal. Täpset piiri poliitiku ja poliitilise altivisti vahel pole. Andres 16. november 2008, kell 19:39 (UTC)

Arutelu artiklis selle üle, kas on tegu poliitikuga, on minu meelest kohatu. Pole tähtis, mida ta ise sellest arvab, kuid minu meelest on ta pigem vähemalt olnud poliitik. Andres 16. november 2008, kell 19:42 (UTC)

sellisel kujul see artikkel küll vikisse ei sobi. Ühtegi väidet ei ole kinnitatud viitega. Teen ettepaneku, kasvõi ajutiselt, kustutada--Hendrix 16. november 2008, kell 17:57 (UTC)

ja toodud välislingid on rohkem kui kummalised...--Hendrix 16. november 2008, kell 18:01 (UTC)

Minu meelest ei ole kustutamine otstarbekas. Nii me kaotame kogu senise töö. Andres 16. november 2008, kell 19:39 (UTC)

Eeldatavalt on välislingid teinud see kes esialgse artikligi ja inimene kes on ise EV vastupanuliikumise poolehoidja, seetõttu on need ka kummalised ja peab ütlema, et viidatud Vikipeedia artiklite sisu, nagu ka Ahti Männi kohta käiva esialgse artikli sisu, ei saa kuidagi neutraalseks pidada ning Vikipeedia kasutajale, kes Eesti elust midagi ei tea (olgu see siis laps või täiskasvanu), kuid tahab seda tundma õppida, on need artiklid pigem segadusttekitavad kui fakte ja asjaolusid selgitavad. Mis puutub aga mainimast, et Ahti Mänd on ehitustööline, siis nii mainib ta ka ise oma eluloos ja see fakt on eluloooliselt sama oluline või isegi olulisem kui see, et ta on Helju Männi ja Roman Männi poeg. Ametid, mida Ahti Mänd peab või pidanud on, iseloomustavad teda pigem rohkem kui põlvnemisfaktid. Näiteks Siim Kallase või Lennart Mere puhul ei ole ju põhjust mainimata jätta ühtki ametit, mida antud isikud on elu jooksul pidanud, miks siis Anhti Männi puhul sellised fakte avaldada ei soovita. Fakti mittemainimimine on ju üldiselt samaväärne faktilise ebatäpsusega. Helitehniku ja ehitustöölise ameti puhul on ju tegemist puhtalt Ahti Männi põhitegevusliku ja elukutselise faktiga. Olen nõus, et artiklit võib korrastada, kuid faktitäpseks jäämise eesmärgil tuleb tuua välja isikut iseloomustavad kõik olulised faktid, s.h ka tegelik haridus ja elukutse(d), miks mitte ka põlvnemine ning loomulikult ka tegevus poliitilises sfääris. Kui aga tuleb juttu Nõmme valitsusest siis mainida seda ikkagi nii, et Eestit mittetundev isik, kes vikiipeediat kasutab, suudaks mõista, et tegemist ei ole selle valitsuse puhul mitte Eesti tegeliku ametliku ja tunustatud valitsusega vaid pigem väikese grupi mõttekaaslaste poolt moodustatud vastupanu- või ka prostestiorganisatsiooniga Eesti praegusele poliitilisele võimule. TarmoR 17. november 2008, kell 11:20 (UTC)

Igaühel on võimalus vikipeedias kaastööd teha. Kus viga näed laita seal tule ja aita.--WooteleF 17. november 2008, kell 09:25 (UTC)

Sellest, et üritasin kaastööd teha ja artiklik faktitäpsemaks muuta antud diskussioon alguse saigi. TarmoR 17. november 2008, kell 13:10 (UTC)

Jutt ei ole mitte sellest, et ei võiks mainida, et tegu on ehitustöölisega. Muidugi tuleb tema kutsetegevusest rääkida nii palju, kui teada on. Kuid seda ei ole minu meelest õige mainida esimeses lõigus, sest kui poleks tema poliitilist tegevust, siis temast kui ehitustöölisest poleks üldse Vikipeedias põhjust kirjutada. Esimeses lõigus tuleb ikkagi rääkida sellest, mille pärast ta üldse Vikipeedias on.

Olen kõige öelduga põhimõtteliselt nõus. Püüame koos selle artikli korda teha. Andres 17. november 2008, kell 12:12 (UTC)

Põhimõtteliselt tuleks tõepoolest mõelda kas antud isik ja ka Nõmme Valitsust üldse on mõtet Vikipeedias kajastada, sest kui teemasse põhjalikumalt süveneda, on antud rühmituse taga parimatel aegadel olnud maksimaalset alla kolmekümne isiku, kellest tänaseks on jäänud minu teada järele 5 (igal juhul alla 10 isiku). Antud erakond on registreerimata, samuti ei ole keegi kunagi antud Valitust tunnustanud, vaid nende olemasolu on teadmiseks võetud, s.t on teadmiseks võetud, et väike rühmitus sellise tegevusega tegeleb. Kontrollisin ka oma tuttavate hulgas väidet, et Nõmme valitsus on üldtuntud ja teada. Kuigi minu tutvusringkonnas on peamiselt kõrghariduse ja Eesti elust ja ajaloost heade teadmistega inimesed, siis Nõmme valitusest ei teadnud keegi midagi. Tundub, et antud registreerimata ja tunnustama erakonna ja valitsuse puhul on eelkõige tegemist rühmitusega, kes ise väga tahavad oma tegevust reklaamida. Kas Vikipeedia on selleks kõige õigem koht? Antud rühmitus ja valitsus on seda enam oma reklaamist huvitatud, et nagu nad ise oma tutvustuses mainivad, siis juhtivad ajalehed keelduvad neid avaldamast. Samas kui Vikipeedias jääda faktikeskseks, siis kuna internetis on nende kodulehekülg olemas ja tegemist on isikutega kes armastavad vabades foorumistes aktiivselt Eesti poliitika kohta arvamust avaldada, siis lühike neutraalne, kuid teemat, rühmitust ja isikuid kõigist külgedest iseloomustav info võiks ju Vikipeedias siiski olla. Samas tekib küsimus, et kas näiteks kui ühe klassi jagu gümnaasiumiõpilasi/inimesi /mõttekaaslasi teevad samuti oma erakonna ja see teeb nn Eesti õigusjärgse Valitsuse, saadavad sellise valituse moodustamise kohta teavituskirja ka tegelikele Eesti valitsusorganitele ja taotluse erakonna registreerimiseks, sealt vastatakse, et antud tegevus on teatavaks võetud, kuid erakonda ei registreerita, seejärel teevad erakonna liikmed oma internetilehekülje ja rühmituse inimesed hakkavad aktiivselt internetis eri foorumites arvamust avaldama, siis kas sellist rühmitust tuleks Vikipeediasse sisestada? Põhimõtteliset on ju sellisel juhul selle gümnaasiumiõpilaste rühmituse kõlapind ja selle taga olevate mõttekaaslaste jõud ju sama? Milline on sellisel juhul Vikipeedia seisukoht. Kuhu piir tuleb tõmmata? --TarmoR 18. november 2008, kell 08:09 (UTC)

Sel ajal, kui Nõmme valitsus tekkis, kajastati seda ajakirjanduses minu meelest piisavalt, et see meelde jääks. Hiljem on sellest vähe räägitud. Arvan, et Sinu tuttavad sel ajal veel ei jälginud poliitikat. Seda enam aga tuleks sellest minu meelest Vikipeedias rääkida. Eks ole, me ei räägi ju ainult sellest, millest kõik teavad?

Ka antud isik väärib minu meelest kindlasti artiklit.

Poliitikale on üldse iseloomulik, et oma seisukohtadest püütakse avalikkust teavitada.

Kui on tegu poliitilise rühmitusega, kelle tegevust ei ole üldse kajastatud, siis oleks artikkel selle rühmituse kohta arvatavasti mittekohane. Aga see iseenesest, et erakond on registreerimata, ei tähenda, et erakonnast ei võiks artiklit olla. Peale selle, Nõmme valitsusel on teatud alus (kuigi vaieldav alus) väita, et tegu on 1938. aasta põhiseaduse järgse valitsusega. Kui aga keegi seda ilma mingi aluseta väidab, siis see on hoopis midagi muud.

Peale selle, minu arvates on oluline Vikipeedias kajastada ka teisitimõtlejate seisukohti. Samuti on minu arvates oluline, et Vikipeediast saaks teada, kes on kes ja mis on mis. Andres 18. november 2008, kell 10:24 (UTC)

Arvan, et piiri ei saa ette ära tõmmata, vaid otsus tuleb igal vaieldaval juhtumil eraldi teha. Andres

Ma ei tea, kes minu kohta Wikipeedias artikli kirjutas, kuid Wikipeedia enda maine pärast soovitan selle tendentsliku ning valedest kubiseva kirjatöö lõplikult likvideerida. Entsüklopeedia ei ole prügikast, kuhu kes tahes midagi kirjutab, mida aga sülg suhu toob. Ülevaateartiklite koostamine mis tahes valdkonnas (ka isikute kohta) jäägu professionaalide pärusmaaks, kes kirjutatu valdkonda ka põhjalikult tunnevad. 21.11.2008 Ahti Mänd

Vikipeedias toimub artiklite koostamine koostöös. Vahest me saaksime tendentsi ja valed koos kõrvaldada? Muidu me võib-olla jäämegi pädevat kirjutajat ootama. Andres 21. november 2008, kell 23:09 (UTC)

Õigupoolest põhinebki Vikipeedia eeldusel, et kirjutada ja toimetada võib igayks. Kui seda võiks teha yksnes professionaalid, poleks siin suurt midagi. (Professionaal on inimene, kes saab mingi valdkonnaga tegelemise eest palka. Kes teenib oma igapäevast leiba Nõmme valitsust uurides?) Igatahes on Nõmme valitsus ja sellega seonduv piisavalt oluline, et selle kohta siin artikkel oleks. Nii et ainus mõistlik lahendus on ikkagi tekst korrektseks toimetada. Muuseas, mõelda tasub ka sellele, et yhe meelest tendentslik jutt ei ole seda teise arvates mitte. Ent vaidluse korral pannakse kirja mõlema poole argumendid, mitte ei vaikita vaidlust maha. --Oop 21. november 2008, kell 23:43 (UTC)

Minu meelest meil on siin mõningaid asju, mis on tendentslikud, nii ühele kui ka teisele poole. Arvan, et seda artiklit ei saa korda ühe inimese tööga, vaid ainult koostöös. Tähtis on uurida nii palju, kui annab, ning varustada kõik väited viidetega. See hõlbustab muu hulgas ka allikakriitikat, mis omakorda aitab kaasa kallutatusest vabanemisele. Andres 21. november 2008, kell 23:57 (UTC)

Toimetasin nii, nagu oskasin. Viiteid paluks. Kahtlen ka ysna mitmes väites, aga mul pole allikaid ega jaksu teemasse pikalt kaevuda. Kui kellelegi mingi fakt ei meeldi, paluks konkreetselt näpuga näidata või, veel parem, parandada - viidates konkreetsele allikale. --Oop 22. november 2008, kell 05:29 (UTC)

Inglise vikipeedias on käimas kustutamishääletus. --Kaali 25. august 2010, kell 11:32 (EEST)[vasta]

Kus see hääletus on? Link sellele on punane. Andres 25. august 2010, kell 11:57 (EEST)[vasta]

Nüüd on inglise artikkel maha võetud. Tundub, et poola vikis oli ka kustutamishääletus, aga ma ei saa keelest aru. --Ido10 1. detsember 2010, kell 13:58 (EET)[vasta]

Mis teha, kui teised püssi põõsasse viskasid ja kolmanda vabariigi poole üle läksid. Kas kaasvõitleja Estlandia üldse teab, mis olid Eesti Kodanike Komiteed? --IFrank (arutelu) 15. aprill 2013, kell 16:30 (EEST)[vasta]

Pealkirjata[muuda lähteteksti]

Kustutamine oleks minu meelest nagu ajaloo unustamine. Andres (arutelu) 10. juuni 2015, kell 01:29 (EEST)[vasta]

Ma ka ei poolda kustutamist. Pärast seda varasemat kustutamistaotlust on vist artiklit toimetatud? Viiteid võiks rohkem olla. --Epp 10. juuni 2015, kell 02:23 (EEST)[vasta]

Pealkirjata[muuda lähteteksti]

Selline asi, mida bibliograafiad ei näita. Kas see on märkimisväärne? http://www.vanaraamat.ee/Ahti_Mand_Kodusoda_Eestis_Analuus_juriidilise_jarjepidevuse_lopuni_lahtimotestatusest_45822-24.htm

Pealkirjata[muuda lähteteksti]

Kustutamismärgis tuleks eemaldada. Velirand (arutelu) 21. jaanuar 2016, kell 14:53 (EET)[vasta]

Ajaleht Okupeeritud Eesti Sõna?[muuda lähteteksti]

Kas ajaleht Okupeeritud Eesti Sõna on ikka olemas? Veebis pole, ESTERis pole--Estopedist1 (arutelu) 25. november 2018, kell 23:08 (EET)[vasta]

On küll olemas, aga paljundatud ja väga väikeses tiraažis. Ma ei tea, kas mahub ajalehe tavapärase mõiste alla. Avalikes allikates viited praktiliselt puuduvad. Siin-seal intervjuudes on teda mainitud. --37.157.105.119 25. november 2018, kell 23:38 (EET)[vasta]

Okupeeritud Eesti Sõna üksikuid numbreid on siin: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.4969.1.47:49 --37.157.110.39 27. november 2018, kell 13:03 (EET)[vasta]