Artjom Markelov

Allikas: Vikipeedia

Artjom Markelov (vene keeles Артём Валерьевич Маркелов; sündinud 10. septembril 1994 Moskvas) on Venemaa võidusõitja.

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Kardid[muuda | muuda lähteteksti]

Moskvas sündinud Markelov alustas kardispordiga 2006. aastal ja sõitis suurema osa oma karjäärist kodumaal Venemaal, tõustes 2010. aastal juunioridest KF2 kategooriasse.

ADAC Vormel Masters[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aastal siirdus Markelov ühekohalistele autodele, sõites ADAC Vormel Mastersil koos Motopark Academy meeskonnaga koos Sheban Siddiqi, Kean Kristenseni ja Emil Bernstorffiga, saavutades 23 võistluse jooksul üksteist poodiumikoha, sealhulgas Red Bull Ringi võidu. Selle tulemusena lõpetas Markelov meistrivõistlused 4. kohaga.

Vormel 3[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aasta hooajal tegi Markelov oma Vormel 3 Eurosarjas debüüdi Motoparkiga Hockenheimi võidusõidul koos Jimmy Erikssoni ja Kimiya Satoga.

Markelov ja Motopark – nüüdseks Lotuse kaubamärgi all – sõitsid 2012. aastal Saksa Vormel 3 sarjas koos Jimmy Erikssoni, Kimiya Sato ja Sheban Siddiqiga. Ta saavutas meistrivõistluste 7. koha, kolme poodiumi ja kahe võiduga, millest üks Lausitzringi ja teine ​​Hockenheimi sprindisõidus.

Markelov jäi Saksamaa sarja veel üheks aastaks, 2013, taas Motoparkiga koos Emil Bernstorffi, Marvin Kirchhöferi ja Sheban Siddiqiga. Ta saavutas kahekümne kolmest sõidust kaheksateist poodiumit, sealhulgas Lausitzringil mõlemas sõidus kaks võitu.

GP2 Series/Vormel 2[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2014. aasta hooajast on ta koos Mitch Evansiga võistelnud GP2-s (2017. aastast ümbernimetatud Vormel 2-ks) koos Russian Time meeskonnaga. Markelov ja Evans jäid 2015. aastal Vene aja ridadesse. Markelov tõusis Spas oma esimesele poodiumile, kui alustas tabelis 22. positsioonilt. Ta saavutas meistrivõistlustel edasipääsu kolmeteistkümnendale kohale, olles ühtlasem, kuid jäi edetabelis Evansist siiski kaheksa positsiooni taha. 2016. aastal võitis ta koos Raffaele Marcielloga Monacos oma esimese võistluse selles kategoorias.

2017. aasta hooaeg kujunes tema parimaks – koos Luca Ghiottoga saavutas 5 võitu, kokku 7 poodiumit ja meistrivõistluste teine ​​koht. 2018. aastal võitis ta kolm sõitu ja saavutas edetabelis koos Tadasuke Makinoga viienda koha. 2019. aasta hooajal esines ta põgusalt Monaco võidusõitudel koos MP Motorsport meeskonnaga, asendades vahepeal Indianapolis 500 sarjas osalenud Jordan Kingi koos Mahaveer Raghunathaniga. Mõlemas sõidus õnnestub tal punkte koguda. Nädalavahetusel Circuit de Spa-Francorchampsis pärast 2. ringi võistlusõnnetust, milles hukkus BWT Ardeni piloot Anthoine Hubert, sõlmis meeskond Markelovi lepingu, et lõpetada hooaeg Sotšis ja Abu Dhabis, kuigi auto number muutus 19-lt 22.

Aastal 2020 naasis ta kategooriasse koos HWA Racelabi meeskonnaga koos Giuliano Alesiga (Jake Hughesi ja Théo Pourchaire'i järgi). Ta saab 5 punkti ja lõpetab üldarvestuses kaheksateistkümnendana.

Vormel 1[muuda | muuda lähteteksti]

2018. aasta hooajal sõlmis ta koos Jack Aitkeniga "development driver" Renault' poolt, kelle noorte sõitjate programmi Markelov kuulub. 1. augustil 2018 debüteeris ta Vormel 1 üheistmelisel Hungaroringi ühistestidel koos Nico Hülkenbergi ja Carlos Sainz juunioriga.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]