Arthur Lossmann

Arthur Lossmann
Arthur Lossmann (1920)
Sünniaeg	5. oktoober 1877 Vana-Vändra vald, Pärnumaa
Surmaaeg	1. august 1972 London, Suurbritannia
Auaste	sanitaarkindralmajor
Juhtinud	Sõjavägede Tervishoiuvalitsus (1920–1935)

Arthur-Aleksander Lossmann VR I/2 (alates 1923 Artur Lossmann, 5. oktoober 1877 Vana-Vändra vald, Pärnumaa – 1. august 1972 London, Suurbritannia) oli Eesti sanitaarkindralmajor ja meditsiinidoktor, kes juhtis Vabadussõja ajal Eesti vägede meditsiiniteenistust.

Elulugu

Arthur Lossmann lõpetas 1904. aastal Peterburi sõjaväe-meditsiiniakadeemia. Aastatel 1907–14 töötas ta Peterburis sõjaväemeditsiini alal. Osales sõjaväearstina Vene-Jaapani sõjas, Esimeses maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas. Teenete eest Vabadussõjas sai Lossmann kolmandiku Valtu mõisast, millest kujunes perekonna suvekodu.

Aastatel 1920–35 oli Arthur Lossmann Eesti Sõjavägede Tervishoiuvalitsuse ülem, aastast 1922 sanitaarkindralmajor.

Eesti sõjaväe kõrgem juhtkond 1920. aastal, tagumine rida vasakult: kindralmajor Ernst Põdder, Dr. Arthur Lossmann, kindralmajor Aleksander Tõnisson, polkovnik Karl Parts, polkovnik Viktor Puskar, polkovnik Jaan Rink. Esimene rida vasakult: kindralmajor Andres Larka, kindralmajor Jaan Soots, Sõjavägede Ülemjuhataja kindralleitnant Johan Laidoner, Admiral Johan Pitka ja polkovnik Rudolf Reiman

1935. aastal vabastati Artur Lossmann vanuse tõttu tegelikust kaitseväeteenistusest ja määrati palgata kaitseväe konsultandiks, uueks Kaitseväe Tervishoiuvalitsuse ülemaks sai Martin Jervan.

Ta oli a.-s. Estofilm juhatuse esimees.

Teise maailmasõja ajal 1944. aastal põgenes ta Saksamaale ja aastast 1947 elas Inglismaal.

29. aprillil 1964 valiti Artur Lossmann Eesti Ohvitseride Kogu Rootsis auliikmeks

14. novembril 1998 maeti 1972. aastal Londonis surnud Arthur Lossmann, tütar Nora-Vanda Morley Fletcheri algatusel ümber Vabadussõja kõrgemate juhtide memoriaali Tallinna Kaitseväe kalmistule, kuhu varem olid sängitatud ka Johan Unt (surnud 1930) ja Ernst Põdder (surnud 1932).

Teosed

• Rahutus maailmas. Sõdades, revolutsioonides ja vaba Eesti õnnistuses. EMP, Stockholm, 1961.

Vaata ka

• Kindral Lossmanni auhind

Välislingid

• Allar Viivik: Kindralmajor kodumulda, Õhtuleht, 16. november 1998
• Ott Laido: Meie naine Inglismaal (Kindral Lossmanni tütre Nora mälestusi), Eesti Naine, Jaanuar 2009
• Isidor Brennsohn: Die Aerzte Estlands vom Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart : ein biografisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Estlands, Hirschheydt, 1922 lk.475