Arno Niitov

Allikas: Vikipeedia

Arno Niitov (sündinud Arno Niitof; 2. detsember 1904 Tilsi veski, Põlva kihelkond17. oktoober 1989 Montréal, Kanada) oli eesti laulupedagoog, ooperi- ja kontserdilaulja, bariton.

Ta õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis ja I Kommertsgümnaasiumis.[1] Varem Tartu Muusikakoolis viiulit õppinud Niitovi käsi jäi villamasina vahele, kui ta oli 14-aastane, mistõttu ta vahetas viiulimängu laulmise vastu. Niitov õppis laulmist Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1924–1927. Esinemist alustas ta üsna varakult, Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna üliõpilasena, esinedes üliõpilaskooride solistina.[1]

1930. aastal lõpetas ta Belgias Liege'i Kuningliku konservatooriumi laulu alal maestro François Malherbe'i õpilasena.[1] Kaks aastat hiljem lõpetas ta Liege'i Ülikooli majandusteaduskonna.

Aastatel 1932–1939 töötas ta eralauluõpetaja ja muusikaõppejõuna, Tartu Meestelaulu Seltsi koori ning Gustav Ernesaksa kutsel ka Tallinna Meeskoori hääleseadjana. Tema laulustuudio õpilaste seas olid ka Andrei Christiansen, Jaan Haabjärv ja Naan Põld. Samuti laulis ta Vanemuises ning õpetas laulu Põlva Rahvahariduse Seltsis, kus oli ühtlasi juhatuse esimees.

Aastatel 1935–1939 töötas Arno Niitov õpetaja või õppejõuna Valga Muusikakoolis, Tallinna Pedagoogikumis ja Tallinna Õpetajate Seminaris. 1940–1941 oli ta Tallinna Konservatooriumi lauluosakonna juhataja.

1944. aastal siirdus Saksamaale ja sealt Austriasse, 1952 Kanadasse. Montréalis juhatas ta eesti meeskoori.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Laulukunstnik Arno Niitof. - Olion, nr 9, 1931, lk 240.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]