Armen Thahtadžjan

Allikas: Vikipeedia

Armen Thahtadžjan (armeenia keeles Արմեն Թախտաջյան; 10. juuni 1910 Şuşa13. november 2009 Peterburi) oli armeenia botaanik.

Ta tegeles eelkõige taimede evolutsiooni, taksonoomia ja biogeograafiaga, kuid ka õistaimede morfoloogia ja paleobotaanikaga ning Kaukaasia taimestiku uurimisega.

Armen Thahtadžjani kirjeldatud taksonitele lisatakse lühend Takht.

Õpingud[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1928. aastal Thbilisis keskkooli ja sõitis seejärel Leningradi, kus osales Leningradi ülikoolis vabakuulajana Vladimir Komarovi taimemorfoloogia loengutel. Aastatel 19291931 õppis ta bioloogiat Jerevani ülikoolis, seejärel pöördus Thbilisisse tagasi ja asus õppima üleliidulises subtroopiliste kultuuride instituudis, mille aasta hiljem lõpetas.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast ülikooli lõpetamist töötas Armen Thahtadžjan Suhhumis botaanikainstituudi laborandina, kuid siirdus peagi Jerevani, kus asus tööle loodusloomuuseumi.

Aastatel 19381948 oli ta Jerevani ülikooli taimemorfoloogia ja süstemaatika kateedri juhataja, 1943. aastal kaitses bioloogiadoktori kraadi. Aastatel 19441948 oli ta Armeenia NSV Teaduste Akadeemia Botaanikainstituudi direktor, 19491961 Leningradi Riikliku Ülikooli professor, 19761986 Komarovi botaanikainstituudi direktor.

Armen Thahtadžjan avaldas Leningradis töötades 1940. aastal õistaimede klassifikatsioonisüsteemi, mis põhineb fülogeneesil. Lääne teadlased said tema tööga tutvuda alles 1950. aastatel ja kümnendi lõpus hakkas Thahtadžjan koostööd tegema USA botaaniku Arthur Cronquistiga, kelle süstemaatika väljatöötamist Peterburi botaanikud tugevalt mõjutasid.

Thahtadžjani süsteem sarnaneb eriti kõrgemate üksuste osas Cronquisti süsteemiga, kuigi on mõnevõrra keerukam (katteseemnetaimede (Magnoliophyta) hõimkond (divisio), kuhu kuulub kaks klassikaheidulehelised (Magnoliopsida) ja üheidulehelised (Liliopsida); klassid omakorda jagunevad alamklassideks, ülemseltsideks, seltsideks ja sugukondadeks), kuid ta eristab suuremat arvu alamklasse[1] ning ka seltsid ja sugukonnad on enamasti väiksemad, et liikide põlvnemine oleks paremini haaratav. Thahtadžjani süsteem on tänapäevani laialt levinud; seda kasutab näiteks Montréali botaanikaaed.

Thahtadžjan lõi ka fütogeograafiliste piirkondade süsteemi, mis hõlmab 35 piirkonda ja 152 alampiirkonda.

Ta oli 1972. aastast Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemia liige ja alates 1971. aastast USA Riikliku Teaduste Akadeemia välisliige. Ta kuulus ka Armeenia NSV Teaduste Akadeemiasse. Ta oli üleliidulise botaanikaseltsi ja rahvusvahelise taimetaksonoomia liidu esimees, Soome teaduste akadeemia ja Saksamaa teaduste akadeemia Leopoldina liige.

Töid[muuda | muuda lähteteksti]

  • A. Takhtajan (1967). Система и филогения цветкорых растений (Systema et Phylogenia Magnoliophytorum). Moskva: Nauka.
  • A. Takhtajan, Th.J. Crovello ja Arthur Cronquist (1986). Floristic Regions of the World.
  • A. Takhtajan (1991). Evolutionary Trends in Flowering Plants
  • A. Takhtajan (1997) Diversity and Classification of Flowering Plants
  • A. Takhtajan (2009). Flowering Plants. Springer Verlag.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]