Araabia numbrid

Allikas: Vikipeedia
Brahmi numbrid (alumine rida) 1. sajandi Indiast
Umbes 3.-7.sajandist Indiast pärit Bakhshali käsikirjas kasutatud numbrid
Tänapäeva araablase telefoni numbriklahvid: vasakul Lääne-Araabia/Lääne-Euroopa numbrid; paremal Ida-Araabia numbrid
Euroopa õpetlased käisid 9. sajandil Al-Karaouine ülikoolis Marokos õppimas araabia numbreid ja matemaatikat
Saksakeelne käsitsi kirjutatud leht Hans Talhofferi 1459. aastal kirjutatud õpikust. Sel ajal olid araabia numbrid suhteliselt vähetuntud, millele viitab asjaolu, et Talhoffer käsitleb neid samas teoses kõrvuti heebrea tähestiku ja astroloogiaga.
Araabia ja araabia-india numbrid liiklusmärgil Abu Dhabis
Uppsala toomkiriku kella kujutav puugravüür 16. sajandist. Sellel on kaks sihverplaati, millel ühel on rooma ja teisel araabia numbrid.

Araabia numbrid on numbrid 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja 0.

Araabia numbrid on tegelikult India päritoluga, kuna araabia numbriteks nimetatakse umbes 13. sajandil (mõnede väidete kohaselt 16. sajandil) Araabiast Euroopasse imporditud, aga enne seda Indias kasutusel olnud numbreid.

India matemaatikud leiutasid süsteemi 1. ja 4. sajandi vahel ja see võeti araabia matemaatikute poolt omaks 9. sajandil. Uue positsioonilise kümnendsüsteemi populariseerimisel olid olulised Muḩammad ibn Mūsā al-Khwārizmī raamat "Hindu numbritega arvestamisest" (825) ja Abū al-Kindī raamat "Hindu numbrite kasutamise kohta" (830). Hiljem levis süsteem kõrgkeskaja Euroopas.

Esimesed araabia numbrite kasutajad Euroopas olid juudi kaupmehed. Pole teada, et see oleks levinud teistele võimalikele kasutajatele. Järgmiseks sissetoojaks või vähemalt kasutajaks oli prantsuse päritolu matemaatikust paavst Silvester II (999–1003). Järgmiseks kasutamiskohaks oli arvatavalt normannide Rogeri õukond Sitsiilias. 1154. aastal lasi Roger II araabia kartograafil Muḩammad al-Idrīsīl koostada maailma kaardi. Al-Idris koostas ka Rogeri raamatu, kus andis olulist teavet rändajatele maade, teede, ajaloo ja etnograafia vallast. Araabia numbrite importijaks peetakse ka Araabias elanud itaallast, Firenze matemaatikut Leonardo Fibonaccit (u 1170 – u 1250), kes kirjutas 1202 õpiku "Liber Abaci". Ta tõi Itaaliasse kaasa araabia suguharu mairebide numbrid (nn Gobari tsifrid) ja tutvustas neid Euroopa kaupmeestele. Algul keelati kohati uute numbrite kasutamine kaubatehingute sooritamisel, sest araabia numbrid võimaldasid mugavat "paberil arvutamist", mis tekitas umbusaldust, sest arvutamine polnud visuaalselt jälgitav. Alles 13. sajandil tekkinud kirjutamis- ja lugemisoskuse laiema leviku tõttu ei äratanud "paberil arvutamine" veel usaldust. Rooma numbritega opereeriti tavaliselt arvutuslauaga, sest nendega "paberil arvutamine" oli ebamugav ja aeganõudev.[1] Üldisemalt kasutusele tulid araabia numbrid Euroopas alles 15. sajandil seoses trükipressi leiutamisega Euroopas Johannes Gutenbergi poolt (trükikunst leiutati tegelikult Hiinas).

Numbrite kuju kujunes vastavalt kirjastiilidele; Villu Tootsi järgi tuleb rangelt vahet teha klassitsistliku antiikva ja egiptienni, egiptienni ja groteski jne numbrite stiili vahel.

araabia 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
araabia-india ٠ ١ ٢ ٣ ٤ ٥ ٦ ٧ ٨ ٩
ida araabia-india
(pärsia ja urdu)
۰ ۱ ۲ ۳ ۴ ۵ ۶ ۷ ۸ ۹
devanagari
(hindi)
tamili  

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Toots, Villu "Tänapäeva kiri". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Nick Murphy, 2005, TV-dokumentaal "The Story of 1"