Anton Luts

Anton Luts (ka Anton Lutsu; 24. oktoober (vkj, teistel andmetel 24. september) 1853 – 11. november (vkj) 1897) oli fotograaf, õpetaja ja eesti rahvusliku liikumise juhte Saaremaal.

Elulugu

Luts sündis Pöide kihelkonnas Uuemõisa vallas Are külas Lutsu talus. Ta õppis 1868–1870 Kuressaare koolmeistrite koolis ja lõpetas 1872. aastal Balti Õpetajate Seminari Kuldīgas ning töötas 1878. aastani Prangli-Maaritsa õigeusukoguduse köster-koolmeistrina. Seejärel oli ta kihelkonnakooliõpetaja Võrus, kust naasis aasta pärast Kuressaarde ning töötas aastatel 1879–1894 Kuressaare Abikoolmeistrite kooli (alates 1881. aastast Kuressaare Eeskujuliku Kihelkonnakooli) järelevaataja-õpetajana.^[1]

Luts oli 1883. aastal Aleksandrikooli Kuressaare Abikomitee ja 1886. aastal Kuressaare Eesti Seltsi üks asutajaliikmeid ning tõi 1882. aastal lavale esimese eestikeelse näidendi, Johann Kantsvey "Mihkel ja Liisa". Ta osales Saaremaa laulupidude organiseerimisel, olles ka esimese, 1894. aasta laulupeo lavakujunduse autor.^[1] 1887. aastal kirjutas ta vene keele õpiku eestlastele "Vene keele õppimise raamat I"^[2].

Anton Luts on maetud Tornimäe vanale kalmistule. Kuressaares asub Anton Lutsu tänav tema elu- ja töökoha lähedal.^[1]

Tegevus fotograafina

Hoolsa töö eest kinkis Kuressaare apostliku õigeusu kogudus Lutsule kiriku kõrval Lossi 8 väikese kitsa krundi, kuhu Luts 1889. aastal kahe ja poole korruselise puumaja ehitas. Teisele korrusele rajas ta klaasseinaga ateljee, kolmanda ehk poolkorruse lae ehitas osaliselt klaasist. Pildistamiseks hankis suure ateljeekaamera, dekoratsioonid maalis ise.^[1] Ateljee avas ta 1890. aasta detsembris^[3] ning tutvustas fotokunsti ka õpilastele, sealhulgas oma vennapojale Feodor Lutsule.^[1] Pärast Lutsu kasutas ateljeed aastatel 1902–1930 fotograaf Otto Eduard Buhgan^[4].

1894. aastal loobus Luts tiisikuse tõttu õpetajaametist, kuid jätkas fotograafina^[5]. Ta jäädvustas kohalikke kultuurisündmusi ja lihtrahvast^[1]. Näiteks pildistas ta samal aastal Saaremaa I üldlaulupidu^[6] ja järgmisel Väinatammi pidulikku avamist^[7].

Loomingu näiteid

Johannes ja Emilie Kingissepp, SM F 3944:258 F
Ehitatava Väinatammi teise osa vastuvõtmine, SM F 3940:5 Fkl
Saaremaa I üldlaulupidu, SM 5255 F

Viited

1 2 3 4 5 6 Püüa, Endel (2002). Saaremaa fotograafid 1864-1940. Umara. Lk 117–120. ISBN 9985-895-28-2.
↑ Sakala, nr. 13, 23. märts 1887, 3–4.
↑ Arensburger Wochenblatt, nr. 51, 18. detsember 1890. – Saaremaa Muuseum, SM _ 5062/1-53 Arper 164/1-53
↑ Arensburger Wochenblatt, 11. juuni 1902, nr 24. – Saaremaa Muuseum, SM _ 5069/1-53 Arper 171/1-53
↑ Saarlane, nr. 36, 6. september 1894, 2.
↑ Saarlane, nr. 26, 28. juuni 1894, 2.
↑ Saarlane, nr. 25, 20. juuni 1895, 3.

[:0-1] 1 2 3 4 5 6 Püüa, Endel (2002). Saaremaa fotograafid 1864-1940. Umara. Lk 117–120. ISBN 9985-895-28-2.

[2] Sakala, nr. 13, 23. märts 1887, 3–4.

[3] Arensburger Wochenblatt, nr. 51, 18. detsember 1890. – Saaremaa Muuseum, SM _ 5062/1-53 Arper 164/1-53

[4] Arensburger Wochenblatt, 11. juuni 1902, nr 24. – Saaremaa Muuseum, SM _ 5069/1-53 Arper 171/1-53

[5] Saarlane, nr. 36, 6. september 1894, 2.

[6] Saarlane, nr. 26, 28. juuni 1894, 2.

[7] Saarlane, nr. 25, 20. juuni 1895, 3.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]