Annaato

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Annaato seemned
Jahvatatud seemnekestadest saadud pulber
Kaks sorti cheddarjuustu, pealmine neist annaatoga värvitud
Biksiini struktuurvalem
Norbiksiini struktuurvalem

Annaato on oranžpunane maitseaine ja värvaine (tekstiilivärvina tuntud ka nime orlean all), mida saadakse värvibiksa (Bixa orellana) seemnekestadest. Vürtsina on teda kirjeldatud kergelt piprasena, õrnalt muskaatpähklise maitsega.

Rahvusvahelises värvainete indeksis on annaato tähistega C.I. NO4 (Natural Orange 4) ja C.I. 75120, toidulisaainena on ta tuntud numbriga E160b (dubleeriva numbriga C.I. Food Orange 4, eesti keeles oranž toiduvärv 4[1]).

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Sõna annaato on mugandus kariibikeelsest sõnast annatto[2]. Nimetus orlean on mugandus värvibiksa ladinakeelsest liiginimest B. orellana (nimetatud Francisco de Orellana järgi), mis on eesti keelde jõudnud tõenäoliselt üle saksa keele (taime üks nimetusi Orleanstrauch, värvaine Orlean-Paste, Orleangelb)[3][4].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Värvibiksa kasvab troopilistes piirkondades Mehhikost Brasiiliani. Arvatavasti kasutasid kohalikud elanikud teda algselt mitte toidu juures, vaid värvi saamiseks keha kaunistamiseks rituaalsetel eesmärkidel (mõnel rahval Brasiilias on see traditsioon tänini säilinud), päikesekaitseks, putukate peletamiseks, aga samuti rahvapärases meditsiinis. Annaatovärvi on kasutatud ka 16. sajandil Mehhiko käsikirjade koloreerimiseks[5].

Annaato on olnud traditsiooniline tekstiili- ja toiduvärv Ladina-Ameerikas, Kariibi mere saartel ja Filipiinidel alates 16. sajandist (Aasiasse viisid selle Hispaania ja Portugali meresõitjad). Kõigis neis piirkondades on annaatol kohalikud nimed ja see on jõudnud värvaine ja vürtsina kokandusse ka teistes maades väljapool Ameerikat.

Värvaine[muuda | muuda lähteteksti]

Annaato värv tuleb mitmest erinevast karotenoidsest pigmendist, olulisimad neist on biksiin ja norbiksiin, mis sisalduvad seemnete punakas vahajas kattes. Maitseaine valmistatakse seemnete jahvatamisel pulbriks või pastaks. Samuti võib värv- või lõhnaaine osaliselt ekstaheerida seemnetest kuuma vee, õli või rasva sisse, misjärel see lisatakse toidule.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Annaatot kasutatakse värvainena kosmeetikas (näiteks huulepulkade värvainena[6]), kokanduses, toiduainetetööstuses, kunstitarvete pigmentide ja lõngade ning muude tekstiilide värvimisel.

Toiduvärvina annab tootele omase värvuse ning hoiab ära võimaliku värvuse kao valguse, temperatuuri ja õhu mõjul. Osal sööjatel võib tekitada allergianähte[7].

Õlivärvipigmendiks või tindile segatuna annab hästi katva, aga vähese valguskindlusega ereda oranžpruunika kuni kuldkollase värvi[8].

Tekstiilivärvina kasutati orleanikollase, ordenikollase[9][10] nime all siidi ja villa värvimiseks 19. sajandini, kuni odavamad ja valguskindlamad aniliinvärvid selle välja tõrjusid. Erinevate peitsidega saadi oranžpunane või kollane värv, peitsidena kasutati tina- ja alumiiniumisoolasid. Venemaal on kasutatud puuvilla värvimiseks ajavahemikus 17.–19. sajand[11].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]