Anna Lindhagen

Allikas: Vikipeedia
Anna Lindhagen
Anna Lindhagen.jpg
Sünniaeg 7. aprill 1870
Sünnikoht Stockholm
Surmaaeg 15. mai 1941 (71-aastaselt)
Surmakoht Stockholm
Rahvus rootslane
Tegevusvaldkonnad poliitik, naisõiguslane, filantroop
Ideoloogia sotsiaaldemokraatia

Anna Jakobina Johanna Lindhagen (7. aprill 187015. mai 1941) oli Rootsi sotsiaaldemokraatlik poliitik ja naisõiguslane.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

1890. aastal omandas Lindhagen Punase Risti medõdede koolis õe kutse ja töötas seejärel kümme aastat sekretärina.[1]

Aastatel 1902–1925 töötas ta lastekaitseinspektorina.[1] Juba varakult tegi ta ettepaneku tagada leskedele ja orbudele sotsiaalabi osutamine, samuti seisis selle eest, et hakataks maksma lapsetoetusi, ja et paljulapselistele peredele oleks tagatud elukoht.[1][2] Mitmed tema mõtted viidi ellu 1930. aastatel.[2]

1911–1923 oli Lindhagen Stockholmi linnavolikogu liige.[1]

1911–1916 oli ta sotsiaaldemokraatide naiskogu poolt tänaseni välja antava ajakirja Morgonbris toimetaja.[1]

1915. aasta aprillis osales Lindhagen Rootsi 16-liikmelise delegatsiooni liikmena Haagis toimunud naiste rahvusvahelisel rahukonverentsil. Esimese maailmasõja ajal reisis ta sõjast räsitud riikidesse eesmärgiga aidata sealseid puuduse käes kannatanud, haigeid ja orvuks jäänud lapsi.[1] Sõja ajal ja pärast sõda tegeles ta ka pagulaste abistamisega.[1][2]

Lindhagen tundis suurt huvi Stockholmi tänavapildi vastu. Ta soovis kaitsta vanu tänavaid ja tekitada linna uusi parke ja rohealasid, sealhulgas tegutses ta aktiivselt Södermalmi linnaosa vanade madalate ehitiste säilitamise nimel.[1] Lindhageni kohaselt pidid ka töölisklassi kuulunud inimesed, kel tavaliselt polnud võimalik linnast välja minna, saama nautida ilusat linnakeskkonda.[1] Alates 1921. aastast oli Lindhagen linnakaunistusküsimustega tegelenud nõukogu Stockholms skönshetsråd liige.[1]

Aianduse propageerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Aiandusühistu kümnenda aastapäeva puhul väljaantud trükis

Koos Anna Åbergssoniga populariseeris Lindhagen aiandusega tegelemist. Tema eestvedamisel asutati 1906. aastal Stockholmi aiandusühistu Föreningen koloniträdgårdar i Stockholm; Lindhagen oli ühingu juhataja ja Åbergsson kassapidaja. Ühistu eesmärgiks oli luua piirkondi, kus linnaelanikud saaksid väikesel maalapil omale juur- ja puuvilju kasvatada. Maalapid anti kasutajatele pikaajalisele rendile.[1] Mõtte linna taolisi aiamaid rajada sai Lindhagen 1903. aastal Kopenhaagenit külastades.[3]

Naisõiguslus[muuda | muuda lähteteksti]

Anna Lindhageni skulptuur Fjällgatanil

1902. aasta kevadel oli Lindhagen Naiste Valimisõiguse Ühingu (Landsföreningen för kvinnans politiska rösträtt) asutajate seas. Ühingu asutamiseks peetud koosolekutel osalesid nii parempoolete vaadete esindajad (nt Fredrika Bremer Förbundet) kui vasakpoolsete vaadete esindajad. Kõrgklassist pärit, kuid sotsiaaldemokraatlike ja sotsialistlike vaadetega Lindhagen toimis ühingus parempoolseid ja vasakpoolseid sufražiste ühendava jõuna.

Lindhageni vend Carl Lindhagen oli riigipäeva liige ja üks parlamendi aktiivsemaid naiste valimisõiguse pooldajaid. Naiste valimisõiguse eesmärk saavutati Rootsis 1919. aastal, praktikas rakendati seda esimest korda 1921. aastal.

Mälestusmärgid[muuda | muuda lähteteksti]

Lindhageni rajatud park Anna Lindhagens Täppa

Stockhomis Södermalmi linnaosas Fjällgatanil tegutseb 19. sajandi keskpaiga jõukama linnakodaniku eluruume eksponeeriv majamuuseum Stigbergets borgarrum. Muuseumi kuus tuba ja köök on sisustatud Lindhageni poolt, osaliselt ka tema enda kodust pärineva mööbliga. Viimastel eluaastatel kasutas Lindhagen muuseumi kahte tuba oma elupaigana.[4]

Läheduses oleva Stigbergsgatani ääres asub väike park Anna Lindhagens täppa, mille Lindhagen rajas 1930. aastate alguses.[5]

Muuseumi ees seisab Kerstin Kjellberg-Jacobssoni loodud, 1987. aastal valminud medalikujuline skulptuur Lindhageni bareljeefiga.[6]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]