Mikrostruktuur
Mikrostruktuur on materjali väga väikesemahuline struktuur, mis muutub nähtavaks optilise mikroskoobi abil enam kui 25-kordse suurendusega. Materjali (nagu metallid, polümeerid, keraamika või komposiidid) mikrostruktuur võib tugevalt mõjutada selle füüsikalisi omadusi, nagu tugevus, sitkus, plastilisus, kõvadus, korrosioonikindlus, käitumine kõrgel/madalal temperatuuril või kulumiskindlus. Need omadused mõjutavad omakorda nende materjalide kasutamist tööstuses.[1]
Mikrostruktuuri, mille skaala on väiksem kui optiliste mikroskoopidega näha saab, nimetatakse sageli nanostruktuuriks, samas kui struktuuri, milles üksikud aatomid on ühtlaselt paigutatud, nimetatakse kristallstruktuuriks. Bioloogiliste proovide nanostruktuuri nimetatakse ultrastruktuuriks. Mikrostruktuuri mõju materjali mehaanilistele ja füüsilistele omadustele on peamiselt tingitud erinevatest struktuuris esinevatest või puuduvatest defektidest. Need defektid võivad esineda mitmel kujul, kuid põhilised on poorid. Isegi kui need poorid mängivad materjali omaduste määratlemisel väga olulist rolli, on sama oluline ka selle koostis. Tegelikult võivad paljude materjalide puhul korraga eksisteerida erinevad faasid. Nendel faasidel on erinevad omadused ja õige kasutamise korral võivad need vältida materjali purunemist.[2][3][4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ ERR (8. juuli 2014). "Bambuse mikrostruktuur annab terasele tugevust". ERR. Vaadatud 4. jaanuaril 2024.
- ↑ Adapted from ASM Metals Handbook, Ninth Edition, v. 9, "Metallography and Microstructures", American Society for Metals, Metals Park, OH, 1985, p. 12.
- ↑ "[VSL] Võõrsõnade leksikon". www.eki.ee. Vaadatud 22. mail 2023.
- ↑ "Teadlased valmistasid keerukaid mikrostruktuure". www.fyysika.ee. Vaadatud 4. jaanuaril 2024.