Alfonso Lovo Cordero
Alfonso Lovo Cordero (11. juuni 1927 Danlí, Honduras – 10. mai 2018 Miami, USA) oli Nicaragua poliitik ja ärimees, koos teise liberaali Roberto Martínez Lacayo ja konservatiivi Fernando Agüeroga (hiljem asendas teda Edmundo Paguaga Irías) kolmanda Nicaragua valitseva hunta (Junta Nacional de Gobierno) liige aastail 1972–1974. [1] Taoline triumviraat oli võimul, tagamaks Anastasio Somoza Debayle võimulejäämist, kuna põhiseadus ei lubanud tal vahetult teise ametiaja järel uuesti kandideerida.
Elu[muuda | muuda lähteteksti]
Alfonso Lovo Cordero sündis 11. juunil 1927 Danlís Hondurases. Sünnikoha järgi oli ta Hondurase kodanik, ent kuna tema vanemad olid mõlemad Nicaragua kodanikud, sai ta ka Nicaragua kodakondsuse. Tema ema oli Esperanza Cordero Núñez. Lapsepõlve veetis Cordero Ocotalis.
Ta õppis Cornelli Ülikoolis, sai Leóni Ülikoolis juristihariduse, kaitstes väitekirja sotsiaalkindlustuse teemal. Juristina tegutsemise asemel alustas ta aga Nicaraguasse autode ja traktorite eksportimist. Ta abiellus Teresita Blandón Velázquezega ja neil oli neli last. Ettevõtjana astus ta liberaalsesse parteisse, sidudes end hiljem Somozade perega.[2] Aastal 1967 sai temast põllumajandusminister, kusjuures tal õnnestus maa põllumajandus õitsvale järjele aidata. Tema ametiajal oli Nicaragua oluline puuvillaeksportöör, kusjuures puuvilla saak hektarilt oli seal toona maailma suurim. Ka oli Nicaragua oluline vilja ja liha tootja. Lovo rakendas oma teadmisi kahjuritõrjeks ja uute agrotehniliste võtete juurutamiseks. Ta oli ka üks organisatsiooni OIRSA asutajatest, mille eesmärgiks oli tagada toodetavate toiduainete tervislikkus.
Aastal 1972 oli Anastaso Somoza Debayle ees probleem: tema teine ametiaeg oli lõppemas, kuid põhiseadus ei lubanud tal uuesti kandideerida. Nii andis ta võimu ametlikult üle kolmest mehest koosnevale huntale, kuigi sisuliselt jäi ise võimule edasi.[3] Võimu üle andes seadis Somoza tingimuseks, et triumviraat koostab uue põhiseaduse, mis jõustub aastast 1974 (ehk siis valimiste aastast).
23. detsembril 1972 purustas maavärin Nicaragua pealinna Managua ja võim läks eriolukorra tingimustes üle rahvuskaardile, mida juhtis Anastasio Somoza. 1. detsembril 1974 sai Somoza taas presidendiks.[4]
Kui Anastasio Somoza Debayle 1979. aastal võimult kukutati, oli Lovo sunnitud maalt lahkuma. Algul elas ta Ameerika Ühendriikides New Orleansis, hiljem Miamis. Seal asutas ta 1980. aastal firma ALCOR International Consultants, mis tegeles põllumajandus- ja farmaatsiaseadeldistega. Hiljem võttis firma Demegen, Inc. tema ettevõtte üle, Lovo sai seal direktori ametikoha.
Alfonso Lovo Cordero suri 10. mail 2018 USA Florida osariigis Miamis.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Nicaragua worldstatesmen.org
- ↑ La Prensa, 4. oktoober 2004: „Hermano, se nos fue el viejo“. Deslumbrante entierro terminó en un basurero
- ↑ Clemente Guido Martínez: Historia del poder ejecutivo de Nicaragua, 1527–2007. Lea Grupo Editorial, 2007, ISBN 978-99924-77-07-6, lk. 146; 197.
- ↑ Michael Krennerich: Wahlen und Antiregimekriege in Zentralamerika. Eine vergleichende Studie. Leske und Budrich, Opladen 1996, ISBN 3-8100-1706-X, Lk. 198.
- ↑ [1]
| Eelnev Anastasio Somoza Debayle |
Triumviraat 1. mai 1972 – 1. detsember 1974 |
Järgnev Anastasio Somoza Debayle |