Alexander Graham Bell

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib leiutajast, tema isa kohta vaata artiklit Alexander Melville Bell.

Alexander Graham Bell

Alexander Graham Bell (3. märts 18472. august 1922) oli šoti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta esmakordselt patenteeris 1876. aastal.[1]

1885. aasta 15. aprillist pärit vahaga kaetud pappkettal leidub salvestis, kus Bell isiklikult sõna võtab. Sellel on kõigest üks lause: "Hear my voice, Alexander Graham Bell. (Kuulake mu häält, Alexander Graham Bell)"

Aastal 1888 oli Bell üks National Geographic Society asutajaist.

Kui Bell suri, kuulutati USAs välja leinaminut, kus ühe minuti jooksul suleti kõik telefoniteenused, austamaks meest, kelle elutöö tulemusena said inimesed kasutada telefoni.

Belli järgi on nimetatud mõõtühik bell.

Bell pedagoogina[muuda | redigeeri lähteteksti]

Belli on kutsutud ka kurtide isaks. Belli isa, vanaisa ja vend tegelesid kõik kõnekunsti ja selle uurimisega. Kuna Belli ema ja abikaasa olid kurdid, mõjutasid nad tugevasti Belli teadustööd.

1868 andis Bell Londonis Susanna Hullis kõnetunde kurtidele lastele. 1871 oli ta kurttummade õpetaja Northamptonis Clarke'i koolis Massachusettsis. Seejärel oli ta koolijärelvalvenõukogu esimees ja kuni surmani selle liige. Clarke'i koolis kohtus ta ka oma tulevase naisega, kes tol ajal koolis õpilane oli. Samal ajal tegutses Bell ka Ameerika Kurtide varjupaiga juures Connecticutis Hartfordis.

1914 oli Bell üks Montessori ühingu loomise eestvedajaid USAs.

1873-1877 oli Bell Bostoni Ülikoolis kõnetehnika ja häälefüsioloogia professor. Väidetavalt tundis Bell ise end alati rohkem kurtide õpetajana kui maailmakuulsa leiutajana [viide?].

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alexander Graham Bell valiti 1882. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]