Aleksei Venediktov

Allikas: Vikipeedia
Aleksei Venediktov (2011)
Aleksei Venediktov ja Vladimir Putin (2012)
Artemi Troitski ja Aleksei Venediktov (2005)
Aleksei Venediktov intervjueerimas Hillary Clintonit 2009. aastal Ehho Moskvõ stuudios

Aleksei Aleksejevitš Venediktov (vene keeles Алексей Алексеевич Венедиктов; sündinud 18. detsembril 1955 Moskvas) on Venemaa ajakirjanik ja poliitikavaatleja.

Ta on aktsiaseltsi Ehho Moskvõ aktsionär 18% osalusega ja 1998. aastast raadiojaama Ehho Moskvõ peatoimetaja. 2017 veebruari seisuga oli ta kõige enam tsiteeritud ajakirjanik Venemaal[1].

Ta on 2016. aastast Moskva Linna Ühiskondliku Koja liige.[2]

Haridustee ja töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Moskva Riikliku Pedagoogilise Instituudi lõpetamist 1978. aastal töötas Venediktov 20 aastat kooliõpetajana, sealhulgas 19 aastat Troparjovo-Nikulinos asuva Moskva 875. Üldharidusliku Keskkooli ajalooõpetajana.

Alates 1990. aasta augustist töötab Venediktov raadiojaamas Ehho Moskvõ. Seal alustas ta korrespondendina, seejärel tegutses poliitikavaatlejana ja informatsiooniteenistuse juhina. 1998. aastal valiti ta raadiojaama peatoimetajaks.

2012. aastal oli ta ajalooteemalise kogupereajakirja Diletant asutajaid. 2015. aastast on ta selle omanik.

Esinemine Washingtonis Kennani instituudis[muuda | muuda lähteteksti]

2018. aasta jaanuaris esines Venediktov Washingtonis Kennani instituudis. Vastates Lauri Mälksoo (2017. aasta septembrist Kennani instituudi fellow[3]) küsimusele, kas on veel riike või kohti, mis võiksid (lisaks Krimmile) ahvatleda Venemaa presidenti, märkis Venediktov, et "Venemaa põeb postimperiaalset sündroomi, mis on normaalne ehk banaalne". Kuid erinevalt Gruusiast ja Ukrainast, on Baltimaadega teine lugu. "Baltimaades on tõepoolest NATO. Baltimaades seisavad elava kilbina tuumariikide pataljonid. Ja Vene vägede kokkupõrge nendega ja tappa sõdureid...". Venediktov jättis lause lõpetamata ja vahetas teemat – tuletas kuulajatele meelde, millega algas ameerika kirjaniku Tom Clancy viimane poliitiline põnevik.[4]

Vaated[muuda | muuda lähteteksti]

Venediktov on ateist. Poliitilistelt vaadetelt määratleb ta end konservatiiviks. Ta on Ronald Reagani ja Margaret Thatcheri vaadete austaja.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Venediktovi emapoolne vaarisa, Moskva ülikooli professor Abram Dõhhovitšnõi (1882–1963) ja vanaema, riikliku preemia laureaat Nina Dõhhovitšnaja (1914–2006) olid ehituskonstruktorid. Venediktovi isa, mereväeohvitser allveelaevnik Aleksei Venediktov hukkus tormisel merel nädal enne Aleksei Venediktovi sündi. Venediktovi isapoolne vanaisa Nikolai Venediktov (1910–?) töötas NKVD-s.

Venediktovi abikaasa Jelena Sitnikova (sündinud 1969) töötab raadiojaamas Ehho Moskvõ. Neil on poeg Aleksei (sündinud 2000).

Venediktov valdab prantsuse keelt.

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2013: Алексей Венедиктов. "Исповедь махрового реакционера" ('Purureaktsionääri pihtimus'). Алгоритм, Москвa, 240 lk, tiraaž 3000 eks, ISBN 978-5-4438-0515-3

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]