Mine sisu juurde

Aleksei Navalnõi surm ja matused

Allikas: Vikipeedia
Aleksei Navalnõi surm
Aleksei Navalnõi 2011. aastal
Riik Venemaa
Koht Harp, Jamali Neenetsi autonoomne ringkond, Venemaa
Koordinaadid 66° 49′ 7″ N, 65° 47′ 44″ E
Kuupäev 16. veebruar 2024
Kellaaeg 14.17 UTC+5
Hukkunud Aleksei Navalnõi
Sünniaeg 4. juuni 1976
Surmaaeg 16. veebruar 2024 (47-aastaselt)
Surma põhjus ametlikult vaieldav; Venemaa ametlikel andmetel loomulik surm, viie Euroopa riigi 2026. aasta ühisavalduse järgi mürgitamine epibatidiiniga
Kaart
Harp
Meediafailid Wikimedia Commonsis


Aleksei Navalnõi matused
Aleksei Navalnõi haud Borissovo kalmistul
Riik Venemaa
Koht Moskva, Borissovo kalmistu
Kuupäev 1. märts 2024
Kellaaeg umbes 16.45 Moskva aja järgi
Kaart
Borissovo kalmistu
Meediafailid Wikimedia Commonsis

Aleksei Navalnõi surm ja matused käsitleb Venemaa opositsioonipoliitiku, korruptsioonivastase aktivisti ja poliitvangi Aleksei Navalnõi surma 16. veebruaril 2024 Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas Harpi asulas asunud range režiimiga karistuskoloonias IK-3 Harp(ru) ning tema matuseid 1. märtsil 2024 Moskvas.[1][2][3] Navalnõi oli Venemaa presidendi Vladimir Putini üks tuntumaid kriitikuid ning tema surm leidis aset ajal, mil ta kandis mitme kohtuotsuse alusel pikka vanglakaristust, mida Navalnõi, tema toetajad ja paljud lääneriikide vaatlejad pidasid poliitiliselt motiveerituks.[4][5]

Venemaa Föderaalne Vanglateenistus (vene keeles Федеральная служба исполнения наказаний, lühend FSIN) teatas 16. veebruaril 2024, et Navalnõi tundis end pärast jalutuskäiku halvasti, kaotas teadvuse ning suri hoolimata elustamiskatsetest.[1][2] Vanglateenistuse teates ei nimetatud konkreetset surmapõhjust ning öeldi, et surma asjaolusid selgitatakse.[2] Navalnõi pressiesindaja Kira Jarmõš kinnitas poliitiku surma järgmisel päeval ja nõudis surnukeha viivitamatut üleandmist perekonnale.[6] Navalnõi oli surres 47-aastane.[3]

Navalnõi surm leidis aset vähem kui kuu enne 2024. aasta Venemaa presidendivalimisi.[5] Tema liitlaste teatel arutati enne surma võimalikku vangide vahetust, mis võinuks hõlmata ka Navalnõid.[7][8] Reutersi andmetel väitis Navalnõi liitlane Maria Pevčihh, et kõnelused vangide vahetuse üle olid Navalnõi surma ajaks jõudnud lõppjärku.[8] Venemaa president Vladimir Putin ütles hiljem, et ta oli väidetavalt nõustunud Navalnõi vahetamisega tingimusel, et Navalnõi ei naase Venemaale.[9]

Surm põhjustas ulatusliku rahvusvahelise reaktsiooni, milles lääneriikide juhid ja Navalnõi liitlased pidasid Venemaa võimude poliitiliselt vastutavaks.[10][5] Ameerika Ühendriikide president Joe Biden, Euroopa Liidu juhid ja mitme Euroopa riigi valitsusjuhid sidusid Navalnõi surma Venemaa siserepressioonide ning Putini režiimi olemusega.[10][11] Kreml lükkas süüdistused tagasi ja nimetas lääneriikide reaktsioone lubamatuks.[5]

Ametlikku ja sõltumatult kontrollitud surmapõhjust Venemaa võimud 2024. aastal avalikkusele ei esitanud.[12][5] Navalnõi emale antud surmatõendi järgi oli surm loomulik.[7] Navalnõi perekond, kaaslased ja osa sõltumatuid väljaandeid seadsid ametliku käsitluse kahtluse alla, viidates surnukeha üleandmise viivitamisele, vastuolulistele teadetele ja hiljem avaldatud dokumentidele.[12][13][14]

2026. aasta veebruaris teatasid Suurbritannia, Rootsi, Prantsusmaa, Saksamaa ja Holland Müncheni julgeolekukonverentsi ajal tehtud ühisavalduses, et Navalnõi kehalt võetud proovide analüüsid kinnitasid epibatidiini olemasolu.[15][16] Viie riigi hinnangul oli Navalnõi mürgitatud surmava toksiiniga ning Venemaa riigil oli vahend, motiiv ja võimalus mürgi manustamiseks.[16][17] Kreml eitas süüdistusi.[18]

Navalnõi surnukeha anti tema emale Ljudmila Navalnajale üle 24. veebruaril 2024 pärast mitu päeva kestnud vaidlusi ja perekonna süüdistusi, et võimud püüdsid sundida perekonda salajastele matustele.[19][20][21] Navalnõi matused toimusid 1. märtsil 2024 Moskvas Marjino linnaosas ja Borissovo kalmistul, kuhu kogunesid hoolimata politsei kohalolekust ja võimalike vahistamiste ohust tuhanded inimesed.[22][23][24] Ärasaatmisest kujunes korraga nii leina- kui ka protestiaktsioon, mille käigus skandeeriti Navalnõi nime, sõjavastaseid loosungeid ja Vladimir Putinit süüdistavaid hüüdeid.[25][24]

Taust

[muuda | muuda lähteteksti]
Aleksei Navalnõi 2011. aastal

Aleksei Navalnõi oli üks tuntumaid Vladimir Putini ja Venemaa võimustruktuuri kriitikuid.[4] Ta sai laiemalt tuntuks korruptsioonivastaste uurimuste, opositsiooniliste kampaaniate ja meeleavalduste korraldamisega.[4] Navalnõi tegevus oli seotud nii tänavapoliitika, valimiskampaaniate kui ka internetipõhise uuriva ajakirjanduse ja poliitilise mobiliseerimisega.[26][4]

Navalnõi ja tema loodud Korruptsioonivastane Fond (vene keeles Фонд борьбы с коррупцией, lühend FBK) avaldasid uurimusi Venemaa kõrgete riigiametnike, riigiettevõtete juhtide ja Vladimir Putini lähikonna varade kohta.[4][26] FBK uurimused olid suunatud eelkõige Venemaa poliitilise ja majandusliku eliidi korruptsioonikahtluste avalikustamisele.[26] Navalnõi kasutas oma poliitilises tegevuses laialdaselt YouTube’i, sotsiaalmeediat ja veebikampaaniaid, mis võimaldasid tal jõuda publikuni ka riikliku televisiooni kontrolli tingimustes.[4]

Navalnõi osales 2011. ja 2012. aasta Putini-vastastes protestides ning kujunes üheks nende nähtavamaks kõneisikuks.[4] Ta kandideeris 2013. aastal Moskva linnapeaks ja saavutas ametlikel andmetel teise koha.[4] Valimistel kogutud toetus kinnistas tema positsiooni ühe tuntuma opositsioonilise poliitikuna Venemaal.[4]

Hiljem ei lubatud Navalnõil kandideerida 2018. aasta Venemaa presidendivalimistel, viidates varasematele süüdimõistmistele.[27][28] Navalnõi ja tema toetajad pidasid neid süüdimõistmisi poliitiliselt motiveerituks.[27][28] Venemaa keskvalimiskomisjoni otsus ja sellele järgnenud kohtuvaidlused kinnitasid Navalnõi liitlaste hinnangul, et võimud ei soovinud lubada tal Putinile presidendivalimistel väljakutset esitada.[27]

2020. aasta augustis haigestus Navalnõi lennul Tomskist Moskvasse.[29] Ta viidi esmalt Omski haiglasse ja hiljem ravile Berliini Charité kliinikusse.[29] Saksamaa, Prantsusmaa, Rootsi ning Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni laborid järeldasid, et Navalnõi oli mürgitatud Novitšoki rühma kuuluva närvimürgiga.[30][29] Venemaa võimud eitasid seotust mürgitamisega.[29]

Navalnõi süüdistas mürgitamises Venemaa võime ja Vladimir Putinit.[4] Pärast ravi Saksamaal pöördus ta 2021. aasta jaanuaris Venemaale tagasi.[4] Ta vahistati kohe pärast saabumist Šeremetjevo lennujaamas.[4] Tema vahistamine vallandas Venemaal uue protestilaine, mille võimud maha surusid.[4]

Vangistus enne surma

[muuda | muuda lähteteksti]

Navalnõi kandis surma ajal 19-aastast vanglakaristust.[1][5] Tema vastu oli Venemaal algatatud mitu kriminaalasja.[4] Navalnõi, tema toetajad ja mitmed rahvusvahelised vaatlejad pidasid tema vastu esitatud süüdistusi poliitiliselt motiveerituks.[4][5]

Pärast vahistamist 2021. aastal viibis Navalnõi eri kinnipidamiskohtades ja karistuskolooniates.[4] 2023. aasta augustis mõisteti talle täiendav 19-aastane karistus süüdistatuna äärmusluses.[5] Navalnõi eitas süüdistusi ja nimetas kohtuprotsesse poliitiliseks kättemaksuks.[5] Tema organisatsioonid olid Venemaal varem kuulutatud „äärmuslikuks”, mis suurendas ka tema toetajate ja endiste kaastöötajate õiguslikke riske.[31]

2023. aasta detsembris kadus Navalnõi mõneks ajaks avalikkuse ja oma advokaatide vaateväljast.[32] Tema liitlased teatasid, et advokaadid ei saanud temaga üle kahe nädala ühendust, mis tekitas kartusi tema asukoha ja tervise pärast.[32] 25. detsembril 2023 teatas Kira Jarmõš, et Navalnõi leiti Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas asuvast kolooniast.[32]

2023. aasta detsembris viidi Navalnõi üle Venemaa Arktikas asuvasse karistuskolooniasse IK-3, mida tuntakse ka nimega Poljarnõi volk ehk „Polaarhunt”.[1][3][33] Koloonia asub Harpi asulas Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas.[1] Reutersi andmetel peetakse seda üheks Venemaa karmima režiimiga vanglaks.[33] Koloonia asub Põhjapolaarjoonest põhja pool piirkonnas, kus talvised tingimused on eriti karmid.[33]

Navalnõi kirjeldas pärast üleviimist oma uut vanglat ja olusid sarkastilises toonis, kuid tema liitlased rõhutasid koloonia kaugust, kliimat ja eraldatust.[33] Reutersi teatel oli IK-3 koloonia mõeldud raskete kuritegude eest süüdi mõistetud vangidele ning selle maine oli erakordselt karm.[33] Üleviimine raskesti ligipääsetavasse arktilisse kolooniasse vähendas Navalnõi võimalusi suhelda advokaatide, pere ja toetajatega.[32][33]

Navalnõi liitlaste andmetel paigutati teda vangistuse ajal korduvalt kartserisse.[1] Veel 14. veebruaril 2024 teatas Navalnõi liitlane tema saatmisest 27. korda kartserisse.[1] Navalnõi tervise kohta esitasid tema advokaadid ja toetajad vangistuse ajal korduvalt kaebusi.[4] Kaebustes viidati ebapiisavale arstiabile, karmidele kinnipidamistingimustele, pikale isolatsioonile ja korduvatele karistustele.[4][5]

Tema toetajad väitsid, et korduvad kartserikaristused, piiratud arstiabi ja arktilise koloonia tingimused kujutasid endast teadlikku survet vangistatud opositsiooniliidrile.[5][4] Venemaa võimud eitasid Navalnõi kohtlemise poliitilist iseloomu ja väitsid, et tema juhtumeid käsitlesid kohtud ning vanglateenistus kehtivate reeglite järgi.[5]

Surmateade

[muuda | muuda lähteteksti]

16. veebruaril 2024 teatas Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna vanglateenistus, et Navalnõi tundis end pärast jalutuskäiku halvasti ja kaotas peaaegu kohe teadvuse.[2] Teate kohaselt saabusid kohale koloonia meditsiinitöötajad, kutsuti kiirabibrigaad ning tehti elustamiskatseid.[1][2] Elustamiskatsed ei andnud Venemaa vanglateenistuse teatel tulemust.[2]

Vanglateenistuse teates öeldi, et kohale kutsutud kiirabi kinnitas Navalnõi surma.[2] Venemaa riiklikud uudisteagentuurid vahendasid Labõtnangi linnahaigla esindajaid, kelle sõnul jätkasid kohale saabunud meedikud vangla meditsiinitöötajate alustatud elustamist üle poole tunni.[1] FSIN-i teates öeldi, et surma põhjused on väljaselgitamisel.[2]

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles 16. veebruaril, et president Vladimir Putinit on Navalnõi surmast teavitatud.[1] Peskovi sõnul pidi surmapõhjuse kindlaks tegema meditsiiniline uurimine.[1] Kreml ei võtnud surmapäeval vastutust Navalnõi surma eest ning Venemaa ametlikus käsitluses jäi otsustavaks vanglateenistuse teade ja hilisem uurimine.[5]

Navalnõi liitlased ei saanud esialgu surma sõltumatult kinnitada, kuna neil puudus ligipääs surnukehale ja usaldusväärne ametlik dokumentatsioon.[5] Nad teatasid, et saadavad advokaadi ja perekonna esindajad kinnipidamiskohta ning piirkonna ametiasutustesse.[5][6] Navalnõi toetajad väljendasid kohe kahtlust ametliku versiooni suhtes ja nimetasid tema surma poliitiliseks tapmiseks.[5]

17. veebruaril kinnitas Kira Jarmõš Navalnõi surma.[6] Jarmõši sõnul anti Navalnõi emale Ljudmila Navalnajale ametlik teade, mille järgi suri Navalnõi 16. veebruaril kell 14.17 kohaliku aja järgi.[6] Jarmõš nõudis, et Venemaa võimud annaksid Navalnõi surnukeha perekonnale üle.[6] Ta lisas, et Navalnõi meeskond nõuab ametlikke dokumente ja selgitusi surma asjaolude kohta.[6]

Surmateade vallandas samal päeval ulatusliku rahvusvahelise reaktsiooni.[5][10] Lääneriikide juhid ja Navalnõi liitlased pidasid Venemaa võime poliitiliselt vastutavaks, sest Navalnõi suri riigi kontrolli all olevas karistusasutuses.[5][10] Venemaa võimud lükkasid need süüdistused tagasi.[5]

Surma põhjus ja vaidlused

[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa ametlik käsitlus

[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa võimud ei avaldanud 2024. aastal läbipaistvat ja rahvusvaheliselt kontrollitud uurimist Navalnõi surma kohta.[12][5] Venemaa Föderaalne Vanglateenistus teatas surmapäeval, et Navalnõi tundis end pärast jalutuskäiku halvasti, kaotas teadvuse ning teda ei õnnestunud elustada.[2][1] FSIN-i esialgses teates ei nimetatud konkreetset surmapõhjust ja öeldi, et surma asjaolusid selgitatakse.[2]

Navalnõi emale esitatud surmatõendi järgi oli surm loomulik.[7] Perekonnale ja avalikkusele ei avaldatud kohe üksikasjalikke lahanguandmeid.[12] Navalnõi liitlased väitsid, et surnukeha üleandmisega viivitamine ja surma asjaolude kohta antud vastuoluline teave takistasid sõltumatut ekspertiisi.[12][13]

Navalnõi surmapäeval väitsid mõned Venemaa riikliku või riigiga seotud meedia kanalid, et surma põhjuseks võis olla tromb või trombemboolia.[34] Reanimatoloog Aleksandr Polupan, kes osales Navalnõi terviseseisundi hindamisel pärast 2020. aasta mürgitamist Omskis, kahtles selles versioonis.[35] Polupani hinnangul ei olnud Navalnõil teadaolevate andmete põhjal objektiivset trombemboolia kõrget riski.[35] Meduza märkis, et trombemboolia versioon ilmus avalikkusse enne sõltumatut lahangut ja enne seda, kui perekond oli saanud surnukeha üle vaadata.[34][13]

Navalnõi liitlase Ivan Ždanovi sõnul öeldi Navalnõi emale koloonias, et surma põhjuseks oli „äkksurma sündroom”.[36] Meduza vahendas, et Navalnõi advokaadile öeldi uurimiskomitees samal ajal, et surmapõhjus ei ole teada.[36] Selline vastuolu suurendas Navalnõi kaaslaste ja perekonna kahtlusi ametliku käsitluse suhtes.[36][13]

2024. aasta septembris vahendasid The Insider ja RFE/RL dokumente, mille järgi Venemaa ametlikus lahangukäsitluses nimetati surma põhjuseks hüpertensioonist ja teistest haigustest tingitud südamerütmihäiret.[14][37] RFE/RL-i järgi esitati ametlikes dokumentides surma põhjusena hüpertensiooni ja muude haigustega seotud südamerütmihäire.[37] Navalnõi lesk Julija Navalnaja nimetas hiljem sellist diagnoosi katseks varjata tegelikku surmapõhjust.[38]

2025. aastal vahendas Meduza, et Venemaa ametlik järeldus kirjeldas Navalnõi surma arütmogeensena ja seostas seda kriitilise vererõhutõusuga.[38] Sama käsitlus ei kõrvaldanud Navalnõi perekonna ja liitlaste kahtlusi, sest Venemaa võimud ei võimaldanud sõltumatut ja avalikult kontrollitavat uurimist.[38][12]

Dokumendid ja mürgitamiskahtlus

[muuda | muuda lähteteksti]

The Insider teatas 2024. aasta septembris, et sai ligipääsu sadadele Navalnõi surmaga seotud ametlikele dokumentidele.[14] Väljaande järgi sisaldas ühe uurimisdokumendi varasem versioon kirjeldust, et Navalnõi kaebas enne surma tugevat kõhuvalu, oksendas ja tal tekkisid krambid.[14] The Insideri teatel eemaldati need sümptomid hilisemast dokumendiversioonist.[14]

The Insideri andmetel viitasid dokumendid ka sellele, et sündmuskohalt võeti oksendamisega seotud proove, mis saadeti ekspertiisi.[14] Väljaanne märkis, et ametlikus avalikus käsitluses ei olnud varem Navalnõi oksendamist ega selliste proovide olemasolu mainitud.[14] RFE/RL vahendas sama dokumentidele tuginevat väidet ja kirjutas, et kirjeldatud sümptomid võivad sobida mürgitamise kahtlusega.[37]

Navalnõi meeskond ja lesk Julija Navalnaja on väitnud, et Venemaa võimud varjasid surma asjaolusid ja takistasid perekonnal saada täielikku teavet.[12][38] Navalnaja sõnul viitasid sõltumatult uuritud materjalid sellele, et ametlik surmakäsitlus ei selgitanud Navalnõi tegelikku seisundit enne surma.[38] Venemaa võimud eitasid süüdistusi, et Navalnõi surm oli seotud tahtliku mürgitamise või riigi tegevusega.[5][18]

Kartser, vanglatingimused ja tervis

[muuda | muuda lähteteksti]

Moskva avaliku järelevalve komisjoni liige Eva Merkatševa seostas Navalnõi surma tema korduva kartserisse paigutamise ja vanglatingimustega.[13] Navalnõi oli vangistuse ajal korduvalt kurtnud terviseprobleemide, ebapiisava ravi ja isolatsiooni üle.[4] Tema advokaadid ja toetajad olid varem teatanud, et vanglatingimused mõjusid tema tervisele halvasti.[4][5]

Navalnõi liitlaste andmetel paigutati teda vangistuse ajal korduvalt kartserisse.[1] Veel kaks päeva enne surma teatati tema saatmisest 27. korda kartserisse.[1] Navalnõi toetajate hinnangul kandis Venemaa riik vastutust tema elu ja tervise eest, sest ta suri riiklikus kinnipidamisasutuses.[5][10]

Navalnõi liitlased nimetasid tema surma mõrvaks.[5] Mitmed lääneriikide juhid ja poliitikud ütlesid, et Venemaa võimud ja Vladimir Putin kannavad Navalnõi surma eest vastutust.[10][5] Lääneriikide reaktsioonides rõhutati, et Navalnõi elu ja tervis olid Venemaa võimude kontrolli all, kuna ta viibis surma ajal vangistuses.[10][5]

2026. aasta epibatidiini-väide

[muuda | muuda lähteteksti]

14. veebruaril 2026 teatasid Suurbritannia, Rootsi, Prantsusmaa, Saksamaa ja Holland, et Navalnõi kehalt võetud proovide laborianalüüsid kinnitasid epibatidiini olemasolu.[15][16] Viie riigi ühisavalduse järgi põhines järeldus riiklike laborite analüüsidel, mis kinnitasid epibatidiini leidmist Navalnõi proovidest.[16][39]

Epibatidiin on väga tugev toksiin, mida leidub Lõuna-Ameerika mürgistes konnades.[16] Ühisavalduse kohaselt ei leidu epibatidiini looduslikult Venemaal.[16] Viie riigi hinnangul oli Navalnõi mürgitatud surmava toksiiniga ning mürgitamine oli väga tõenäoliselt tema surma põhjus.[16][17]

Ühisavalduse teinud riigid märkisid, et Navalnõi suri Venemaa vangistuses.[16] Riikide hinnangul oli Venemaa riigil vahend, motiiv ja võimalus mürgi manustamiseks.[16] The Guardian kirjutas, et Euroopa riikide hinnangul kujutas epibatidiini kasutamine endast Keemiarelvade keelustamise konventsiooni rikkumist ja asja kavatseti käsitleda Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonis.[40]

ERR vahendas 2026. aastal, et riigid süüdistasid Venemaad Navalnõi mürgitamises haruldase toksiiniga.[15] Associated Pressi järgi tugines Euroopa riikide järeldus laborianalüüsidele, mis leidsid Navalnõi kehalt võetud proovidest epibatidiini.[39] Reutersi andmetel lükkas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov Euroopa riikide süüdistused tagasi.[18]

Delfi ja Eesti Ekspress vahendasid 2024. ja 2026. aastal väiteid ning dokumente, mille järgi Navalnõi võis vanglas mürgitada saada.[41][42][43] 2026. aasta ühisavaldus tugevdas rahvusvahelist käsitlust, mille järgi Navalnõi surm ei olnud loomulik, vaid seotud mürgitamisega.[16][39]

Surnukeha üleandmine

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Navalnõi surmateadet ei antud tema surnukeha kohe perekonnale üle.[12] Navalnõi ema Ljudmila Navalnaja ja advokaadid püüdsid pääseda Salehardi surnukuuri, kuid nende ligipääsu piirati või keelati.[12] Navalnõi liitlased süüdistasid Venemaa võime viivitamises, surve avaldamises ja võimalike tõendite varjamises.[12][21]

Navalnõi meeskonna teatel liikus perekond ja advokaadid pärast surmateadet eri ametiasutuste vahel, kuid said vastuolulist teavet surnukeha asukoha ja üleandmise korra kohta.[12][13] Navalnõi pressiesindaja Kira Jarmõš nõudis, et ametivõimud annaksid surnukeha viivitamatult perekonnale üle ja avaldaksid surma asjaolud.[6] Navalnõi kaaslased väitsid, et surnukeha kinnipidamine takistas sõltumatu ekspertiisi tegemist ja andis võimudele võimaluse kontrollida surma käsitlevat ametlikku narratiivi.[12][13]

22. veebruaril 2024 teatas Ljudmila Navalnaja, et uurijad näitasid talle Salehardis poja surnukeha.[44][21] Navalnaja sõnul ei antud surnukeha talle seejärel üle.[44][21] Tema sõnul avaldasid ametivõimud talle survet, et Navalnõi maetaks salaja ja ilma avaliku hüvastijätuta.[21] Navalnaja väitis, et uurijad ähvardasid surnukehaga „midagi teha”, kui perekond ei nõustu võimude seatud tingimustega.[21]

Navalnõi meeskonna andmetel esitati emale tingimusi surnukeha Moskvasse toimetamise, matuste üksikasjade saladuses hoidmise ja võimude kontrolli all toimuva matusekorralduse kohta.[21] Nende tingimuste järgi oleks perekond pidanud hoidma matuste aja ja koha avalikkuse eest salajas kuni surnukeha Moskvasse jõudmiseni.[21] Meduza andmetel pidid Navalnõi perekonda saatma uurijad ning matusekorraldus pidi jääma ametivõimude kontrolli alla.[21]

Jarmõši sõnul anti Ljudmila Navalnajale ultimaatum, mille järgi tuli nõustuda salajaste matustega või riskida Navalnõi matmisega karistuskoloonia territooriumile.[45] Novaja Gazeta Europe vahendas, et ultimaatum seadis perekonna valiku ette, kas nõustuda võimude tingimustega või jääda ilma võimalusest Navalnõid perekonna soovide järgi matta.[45] Navalnõi toetajad ja mitmed avaliku elu tegelased nõudsid samal ajal Venemaa võimudelt surnukeha üleandmist perekonnale.[21][45]

24. veebruaril 2024 teatas Kira Jarmõš, et Navalnõi surnukeha anti tema emale üle.[19][20] Jarmõši sõnul ei olnud üleandmise järel endiselt selge, kas võimud lubavad perekonnal korraldada matused nii, nagu perekond soovib.[19] Reutersi teatel kinnitas Navalnõi pressiesindaja surnukeha üleandmist, kuid matusekorralduse üksikasjad jäid esialgu ebaselgeks.[20]

Matuste ettevalmistamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Navalnõi meeskond teatas pärast surnukeha üleandmist, et otsitakse ruumi avalikuks hüvastijätuks.[46] Meeskond pöördus inimeste ja asutuste poole palvega aidata leida Moskvas ruum, kus Navalnõi toetajad saaksid temaga avalikult hüvasti jätta.[46] Avaliku hüvastijätu korraldamine oli poliitiliselt tundlik, sest Navalnõi surm oli põhjustanud nii Venemaal kui ka välismaal tugevaid reaktsioone.[47][5]

Mitme teate kohaselt keeldusid mitmed matusebürood ja tseremooniapaigad Navalnõi hüvastijätu korraldamisest või loobusid sellest pärast võimude survet.[48] Navalnõi meeskonna väitel keelduti neile ruume andmast, kui saadi teada, kelle matustega on tegemist.[48] Meduza vahendas Navalnõi meeskonna väiteid, et osa teenusepakkujaid viitas otseselt või kaudselt võimude survele.[48]

27. veebruaril ütles Kira Jarmõš, et meeskond otsib endiselt Moskvas ruumi, kus pidada avalik hüvastijätt.[46] Samal ajal jätkusid läbirääkimised matusebüroode, kirikute ja tseremooniapaikadega.[48] Navalnõi meeskond rõhutas, et soovib korraldada ärasaatmise viisil, mis võimaldaks inimestel temaga avalikult hüvasti jätta.[46][48]

28. veebruaril teatati, et matusetalitus toimub 1. märtsil Moskva kaguosas Marjino linnaosas asuvas Jumalaema ikooni „Leevenda mu kurbust” kirikus.[49] Samal ajal teatati, et Navalnõi maetakse Borissovo kalmistule.[49] Marjino linnaosa oli Navalnõiga seotud, sest ta elas seal enne 2020. aasta mürgitamist.[22]

Matuste ajastus oli Venemaa võimude jaoks poliitiliselt tundlik, sest need toimusid vahetult enne 2024. aasta Venemaa presidendivalimisi.[47] Venemaa-ekspert Kadri Liik märkis, et võimud võivad püüda vältida otsest kokkupõrget suure rahvahulgaga, kuid karistada osalejaid hiljem.[47] Liigi hinnangul võis võimude eesmärk olla vältida matuste muutumist suureks poliitiliseks meeleavalduseks.[47]

Matuste ettevalmistamise ajal jäi ebaselgeks, kui palju inimesi lubatakse kirikusse ja kui vabalt saavad mälestajad liikuda kiriku ning kalmistu ümbruses.[48][22] Navalnõi meeskond avaldas matusekoha ja aja avalikult, mis võimaldas toetajatel koguneda nii kiriku juurde kui ka Borissovo kalmistule.[49][22] Hiljem kujunes ärasaatmisest üks suuremaid avalikke opositsioonilisi kogunemisi Moskvas pärast Venemaa täiemahulise Ukraina-vastase sõja algust.[23]

Matused

[muuda | muuda lähteteksti]
Mälestajad Borissovo kalmistu värava ees 1. märtsil 2024
Aleksei Navalnõi haud Borissovo kalmistul

1. märtsil 2024 toimus Moskvas Aleksei Navalnõi ärasaatmine.[22][23] Matusetalitus peeti Moskva kaguosas Marjino linnaosas asuvas Jumalaema ikooni „Leevenda mu kurbust” kirikus.[22][24] Marjino oli Navalnõiga seotud linnaosa, sest ta elas seal enne 2020. aasta mürgitamist.[22] Pärast kiriklikku talitust maeti Navalnõi Borissovo kalmistule.[22][50]

Kiriku ümbruses ja teel kalmistule oli tugev politsei kohalolek.[23][24] Võimud olid matuste eel hoiatanud võimalike ebaseaduslike kogunemiste eest ning Navalnõi toetajad arvestasid võimalike vahistamiste riskiga.[23][24] Hoolimata sellest kogunes Navalnõiga hüvasti jätma tuhandeid inimesi.[22][23] ERR vahendas, et kiriku juurde oli kogunenud üle tuhande inimese juba enne tseremooniat.[22]

Matusetalitus toimus tugevalt piiratud ligipääsuga.[50] Meduza andmetel lubati väiksesse kirikusse vaid piiratud arv inimesi.[50] Kohalviibijate väitel oli kiriku juhtkonnale antud korraldus tseremoonia kiiresti läbi viia.[50] Talitusel osalesid Navalnõi lähedased, tema ema Ljudmila Navalnaja, isa Anatoli Navalnõi, toetajad ja mitme riigi diplomaadid.[22][23]

Matustele tulid ka USA ja Prantsusmaa suursaadik Venemaal.[22] Kohal olid samuti mitme Euroopa riigi diplomaadid.[22] Eesti poolt osales matustel Eesti ajutine asjur Moskvas Jana Vanamölder.[22] ERR-i teatel asetati Eesti poolt Navalnõi mälestuseks valged lilled ning Euroopa Liidu liikmesriikide poolt ühine pärg.[22]

Kiriku juurde kogunenud inimesed skandeerisid Navalnõi nime ja avaldasid talle austust.[24][25] Pärast kiriklikku talitust liikus matuserongkäik Borissovo kalmistule.[22][24] Tee ääres ja kalmistu läheduses hüüdsid inimesed Navalnõi nime, sõjavastaseid loosungeid ja Vladimir Putinit süüdistavaid loosungeid.[25][24] Mälestajad hüüdsid muu hulgas „Ei sõjale!”, „Putin on tapja!” ja „Me ei andesta!”.[25]

Navalnõi kirstu kandsid matustel tema lähedased ja toetajad.[23][24] Kalmistul jätkus hüvastijätt rahvahulga osalusel, kuigi politsei ja turvajõud piirasid liikumist.[23][24] Reutersi teatel kujunes ärasaatmine üheks suuremaks avalikuks opositsiooniliseks kogunemiseks Moskvas pärast Venemaa täiemahulise Ukraina-vastase sõja algust.[23]

Navalnõi põrm sängitati mulda Borissovo kalmistul.[22] ERR-i teatel asub tema haud kalmistu sissepääsu juures.[22] Kalmistul mängiti Frank Sinatra laulu „My Way”.[51] Kirstu hauda laskmise ajal kõlas muusika filmist „Terminaator 2: Kohtupäev”.[51] Navalnõi kaaslaste sõnul olid mõlemad muusikavalikud seotud Navalnõi enda eelistuste ja tema lähedaste soovidega.[51]

Matuste otseülekannet jälgisid sajad tuhanded inimesed.[23] Reutersi ja The Guardiani teatel kujunes matusest nii leina- kui ka protestiaktsioon, sest osalejad väljendasid lisaks kaastundele ka poliitilist vastuseisu Venemaa võimudele.[23][24] Rahvahulga loosungid sidusid Navalnõi surma nii poliitiliste repressioonide kui ka Ukraina-vastase sõjaga.[25][24]

Pärast matuseid jätkasid inimesed Navalnõi hauale lillede toomist.[52][31] Haud kujunes tema toetajatele mälestuspaigaks.[31] Venemaa võimud jälgisid Navalnõi toetajaid ja tema nime ümber koonduvat avalikku tegevust ka pärast matuseid.[31]

Reaktsioonid Venemaal

[muuda | muuda lähteteksti]
Navalnõi mälestamine Peterburis 16. veebruaril 2024

Navalnõi surmateade vallandas Venemaal spontaansed mälestusaktsioonid.[53][54] Inimesed viisid lilli poliitiliste repressioonide ohvrite mälestuspaikadesse, sealhulgas Moskvas Solovetsi kivi juurde ja Peterburis poliitiliste repressioonide ohvrite mälestuspaikadesse.[53][54] Mitmel pool süüdati küünlaid, jäeti fotosid ja avaldati vaikset protesti.[53] Mõnes linnas koristasid ametivõimud lilli ja mälestusesemeid korduvalt ära, kuid inimesed tõid neid tagasi.[53]

Venemaa võimud reageerisid mälestusaktsioonidele kinnipidamistega.[55][54] Sõltumatu õiguskaitseorganisatsiooni OVD-Info andmetel peeti 16. ja 17. veebruaril 2024 Venemaal Navalnõi mälestamise ja surmaga seotud kogunemistel kinni sadu inimesi.[53] ERR vahendas 18. veebruaril, et OVD-Info andmetel oli kinni võetud üle 400 inimese.[55] Reutersi andmetel toimusid kinnipidamised vähemalt 32 Venemaa linnas.[54] Kinnipeetute hulgas oli inimesi, kes olid tulnud mälestuspaikadesse lilledega või seisid vaikides Navalnõi mälestuseks.[54][53]

OVD-Info andmetel kasutati kinnipidamisi muu hulgas mälestusürituste hajutamiseks ja inimeste eemale peletamiseks.[53] Mõnele kinnipeetule koostati protokolle avaliku kogunemise reeglite rikkumise eest.[53] Repressioonide tõttu jäid paljud mälestusaktsioonid lühiajaliseks või toimusid ilma loosungite ja kõnedeta.[53][54]

Venemaa riiklikus meedias kajastati Navalnõi surma tagasihoidlikult ja valdavalt ametlike teadete kaudu.[5] Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et president Vladimir Putinit on Navalnõi surmast teavitatud ning surmapõhjuse peavad kindlaks tegema arstid.[1] Kreml mõistis hukka lääneriikide süüdistused, et Venemaa võimud või Vladimir Putin vastutavad Navalnõi surma eest.[5] Peskov nimetas selliseid väiteid lubamatuks ja rõhutas, et surmapõhjus peab selguma ametliku uurimisega.[12]

Navalnõi liitlased süüdistasid Venemaa võime tema tapmises või tema surmani viinud vanglatingimuste loomises.[5][56] Navalnõi meeskond nõudis surnukeha üleandmist perekonnale ning sõltumatut selgitust tema surma asjaolude kohta.[6][12] Navalnõi toetajad rõhutasid, et ta suri riiklikus kinnipidamisasutuses ja seetõttu kandis Venemaa riik vastutust tema elu ja tervise eest.[5]

Navalnõi lesk Julija Navalnaja teatas pärast abikaasa surma, et jätkab tema tööd.[56] Navalnaja kutsus inimesi võitlema Venemaa vabaduse eest ja süüdistas Vladimir Putinit abikaasa tapmises.[56] Ta nõudis rahvusvahelist vastutusele võtmist ning kutsus Navalnõi toetajaid mitte alla andma.[56]

Navalnõi surm mõjutas Venemaa opositsiooni olukorda ajal, mil sõltumatud poliitilised organisatsioonid, kriitiline meedia ja kodanikuühiskond olid juba tugeva surve all.[31] Tema organisatsioonid olid Venemaal varem kuulutatud „äärmuslikuks”, mistõttu oli Navalnõi nime, sümbolite ja liikumise avalik toetamine seotud õiguslike riskidega.[31] Sellest hoolimata kujunesid Navalnõi mälestuspaigad mitmes linnas ajutisteks avaliku leina ja protesti kohtadeks.[53][54]

Pärast matuseid jätkus Navalnõi haua külastamine Borissovo kalmistul.[31] Tema haud kujunes toetajatele mälestuspaigaks, kuhu inimesed tõid lilli ka pärast ametlikku ärasaatmist.[52][31] Venemaa võimud jälgisid Navalnõi toetajaid ja tema nime ümber koonduvat poliitilist tegevust ka pärast tema surma.[31]

Rahvusvaheline reaktsioon

[muuda | muuda lähteteksti]
Navalnõi mälestusmeeleavaldus Berliinis 18. veebruaril 2024
Joe Biden kohtumas Julija Navalnaja ja Daša Navalnajaga Valges Majas 22. veebruaril 2024

Navalnõi surm põhjustas ulatusliku rahvusvahelise hukkamõistu.[10][11] Mitme lääneriigi juhid nimetasid Venemaa võimude vastutavaks, sest Navalnõi suri riigi kontrolli all olevas karistuskoloonias.[10][5] Kreml lükkas süüdistused tagasi ja nimetas lääneriikide reaktsioone lubamatuks.[5]

Ameerika Ühendriikide president Joe Biden ütles, et Navalnõi surma eest vastutab Vladimir Putin.[10][11] Biden nimetas Navalnõid julguse sümboliks ning seostas tema surma Venemaa repressiivse poliitika ja Ukraina-vastase sõjaga.[10][57] Biden kutsus pärast Navalnõi surma Ameerika Ühendriikide Kongressi toetama Ukraina abipaketti, sidudes Navalnõi juhtumi laiemalt Venemaa agressiivse välispoliitikaga.[58]

22. veebruaril 2024 kohtus Biden Californias San Franciscos Navalnõi lese Julija Navalnaja ja tütre Daša Navalnajaga.[57][59] Valge Maja teatel avaldas Biden kohtumisel kaastunnet ning kinnitas, et Ameerika Ühendriigid kehtestavad Venemaale uued sanktsioonid vastusena Navalnõi surmale, Venemaa repressioonidele ja Ukraina-vastasele sõjale.[57] Reutersi andmetel lubas Biden pärast kohtumist sanktsioone nii Navalnõi surma eest vastutavate isikute kui ka Venemaa sõjalise tegevusega seotud sihtmärkide vastu.[59]

Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz ütles, et Navalnõi maksis oma julguse eest eluga.[10][11] Prantsusmaa president Emmanuel Macron avaldas Navalnõi perele ja toetajatele kaastunnet ning kirjeldas Navalnõid inimesena, kes oli vastu rõhumisele ja maksis selle eest eluga.[11] Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et Navalnõi surm näitab, milline on Putini režiim, ja süüdistas Venemaa presidenti poliitiliste vastaste kõrvaldamises.[11]

Euroopa Liidu juhid mõistsid Navalnõi surma järel Venemaa võimude tegevuse hukka.[10] Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen nimetas Navalnõi surma meeldetuletuseks Putini režiimi olemusest.[11] Euroopa Ülemkogu president Charles Michel ütles, et Euroopa Liit peab Venemaa režiimi Navalnõi surma eest vastutavaks.[11] Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell lubas, et Venemaa võimud võetakse Navalnõi surma eest vastutusele.[60]

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles Müncheni julgeolekukonverentsile saabudes, et on Navalnõi surma teadetest sügavalt kurvastatud ja mures.[61] Stoltenbergi sõnul tuli selgitada kõik asjaolud ning Venemaal oli tõsiseid küsimusi, millele vastata.[61] Ta lisas, et NATO toetab jätkuvalt inimesi, kes seisavad demokraatia ja vabaduse eest.[61]

Navalnõi surm leidis aset Müncheni julgeolekukonverentsi ajal ning muutus kiiresti üheks konverentsi keskseks teemaks.[10][62] Ameerika Ühendriikide asepresident Kamala Harris ütles konverentsil, et Venemaa vastutab Navalnõi surma eest.[63] Samal konverentsil esines lühikese avaldusega Julija Navalnaja, kes kutsus rahvusvahelist kogukonda Vladimir Putinit ja tema lähikonda vastutusele võtma.[62]

Navalnõi surm tõi kaasa mälestusaktsioone ja meeleavaldusi mitmes Euroopa linnas.[11] Saksamaal toimusid Navalnõi mälestusüritused muu hulgas Berliinis, kus osalejad süüdistasid tema surmas Venemaa võime.[11] Mälestusaktsioone toimus ka mitmes teises riigis, sealhulgas Leedus, Lätis, Serbias, Gruusias ja Armeenias.[64]

Pärast Navalnõi surma teatasid Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit uutest või kavandatavatest sanktsioonidest Venemaa vastu.[60][57] USA administratsioon sidus kavandatavad sanktsioonid Navalnõi surma, Venemaa siserepressioonide ja Ukraina-vastase sõjaga.[57] Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borrell ütles, et Navalnõi surm näitab vajadust jätkata survet Venemaa režiimile.[60]

Navalnõi surma käsitleti rahvusvaheliselt ka laiemas inimõiguste ja poliitiliste repressioonide kontekstis.[10][11] Lääneriikide valitsused rõhutasid, et Venemaa võimud vastutasid Navalnõi elu ja tervise eest, kuna ta viibis surma ajal riiklikus kinnipidamisasutuses.[10][5] Mitmed rahvusvahelised reaktsioonid sidusid Navalnõi surma Venemaa opositsiooni mahasurumise, sõltumatu meedia piiramise ja kodanikuühiskonna represseerimisega.[10][64]

Reaktsioon Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]
Navalnõi mälestamine Riias Venemaa saatkonna ees 26. veebruaril 2024

Eestis kajastati Navalnõi surma laialdaselt.[1][10] 16. veebruaril 2024 kogunesid inimesed Tallinnas Venemaa saatkonna ette Navalnõid mälestama.[65] Mälestajad avaldasid meelt Putini režiimi vastu.[65]

Eesti poliitikud ja avaliku elu tegelased mõistsid Navalnõi surma järel Venemaa võimud hukka.[10] Eesti välispoliitilises reaktsioonis rõhutati, et Navalnõi surm on osa Venemaa autoritaarse režiimi laiemast mustrist.[10] Selles mustris surutakse maha opositsioon, ajakirjanikud ja kodanikuühiskond.[10]

1. märtsil 2024 osales Navalnõi matustel Eesti ajutine asjur Moskvas Jana Vanamölder.[22] ERR-i teatel asetati Eesti poolt Navalnõi mälestuseks valged lilled.[22] Euroopa Liidu liikmesriigid asetasid ühise pärja.[22]

Eesti analüütikud kommenteerisid Navalnõi surma erinevate nurkade alt.[66][67][47] Ajaloolane David Vseviov nimetas Navalnõid moraalseks kangelaseks.[66] Vseviovi sõnul muudab vangis oleva inimese surm ta märtriks.[66] Julgeolekuekspert Rainer Saks hindas, et Navalnõi surm ei põhjusta Venemaal tõenäoliselt ulatuslikke rahutusi.[67] Saksa hinnangul ei võimalda repressiivne keskkond Venemaal avalikku protesti.[67] Venemaa-ekspert Kadri Liik märkis matuste eel, et võimud võivad vältida kokkupõrget suure rahvahulgaga, kuid karistada inimesi hiljem.[47]

Vangide vahetuse väited

[muuda | muuda lähteteksti]

26. veebruaril 2024 teatas Navalnõi liitlane Maria Pevčihh, et Navalnõi oli enne surma väidetavalt lähedal vabastamisele vangide vahetuse kaudu.[8][7] Pevčihhi sõnul olid käimas läbirääkimised, mis võinuks hõlmata Navalnõid, kahte USA kodanikku ja Saksamaal vangis olnud FSB palgamõrvarit Vadim Krasikovi.[8]

ERR vahendas, et Navalnõi meeskonna hinnangul arutasid Moskva ja Lääs vangide vahetust enne Navalnõi surma.[7] 2024. aasta augustis toimus Türgis suur Venemaa ja lääneriikide vangide vahetus.[68] Selles vahetuses osales mitu poliitvangi ja lääneriikide kodanikku, kuid Navalnõi oli selleks ajaks surnud.[68]

Putin ütles 2024. aasta märtsis pärast presidendivalimisi, et ta oli väidetavalt nõustunud Navalnõi vahetamisega tingimusel, et Navalnõi ei naase Venemaale.[9] Navalnõi liitlased pidasid seda väidet katseks vähendada Kremli vastutust tema surma eest.[9]

Järelmõju ja tähendus

[muuda | muuda lähteteksti]

Navalnõi surma on peetud üheks olulisemaks sündmuseks Venemaa opositsiooni lähiajaloos.[4][31] Ta oli 2010. ja 2020. aastatel rahvusvaheliselt kõige tuntum Venemaa opositsioonipoliitik ning üks väheseid Putini-vastaseid tegelasi, kellel oli tuntus nii Venemaal kui ka väljaspool seda.[4][5] Tema surm jättis Venemaa opositsiooni ilma sümboolsest liidrist, kelle nimi oli seotud nii korruptsioonivastaste uurimuste, tänavaprotestide kui ka valimisstrateegiatega.[31][4]

Navalnõi surma järel tugevnes tema lese Julija Navalnaja roll Venemaa opositsiooni rahvusvahelise esindajana.[56][31] Navalnaja lubas pärast abikaasa surma jätkata tema poliitilist tegevust ja kutsus rahvusvahelist kogukonda Vladimir Putinit vastutusele võtma.[56] Tema esinemised Müncheni julgeolekukonverentsil ja hilisemad avaldused muutsid ta üheks nähtavamaks Navalnõi liikumise kõneisikuks väljaspool Venemaad.[62][31]

Navalnõi liikumine jätkas tegevust eksiilis.[31] Navalnõi kaasvõitlejad, sealhulgas Maria Pevčihh, Leonid Volkov ja teised Korruptsioonivastase Fondi liikmed, jätkasid uurimuste, kampaaniate ja Venemaa võimude vastaste avalduste tegemist välismaal.[31] Venemaal muutus Navalnõi nime, sümbolite ja liikumise avalik kasutamine riskantseks, sest tema organisatsioonid olid varem kuulutatud „äärmuslikuks”.[31]

Navalnõi surm tugevdas rahvusvahelist tähelepanu Venemaa poliitvangide olukorrale.[31][10] Lääneriigid sidusid Navalnõi surma laiemalt inimõiguste olukorraga Venemaal, poliitiliste repressioonidega ning Ukraina-vastase sõjaga.[10][57] Pärast Navalnõi surma kasvas surve Venemaale nii diplomaatiliste avalduste kui ka uute või kavandatud sanktsioonide kaudu.[60][57]

Mitmed vaatlejad on Navalnõid pärast surma võrrelnud teiste Vene võimukriitikute ja poliitiliste märtritega.[69] ERR-is avaldatud Aivar Kulli ajalootunnis kõrvutati Navalnõid Eesti luuletaja Heiti Talvikuga, rõhutades mõlema vangistust autoritaarse võimu all ja surma parimas eas.[69] Sellised võrdlused paigutasid Navalnõi surma laiemasse Ida-Euroopa ja Venemaa repressioonide ajalukku.[69]

Navalnõi matused ja sellele järgnenud lillede toomine tema hauale kujunesid Venemaal haruldaseks avalikuks leina- ja protestivormiks.[22][52] Navalnõi haud Borissovo kalmistul kujunes tema toetajatele mälestuspaigaks.[31] Pärast matuseid jätkasid inimesed lillede toomist, kuigi Venemaa võimud jälgisid mälestajaid ning Navalnõi sümboolika kasutamine võis kaasa tuua repressioone.[52][31]

Navalnõi surma järel jätkusid Venemaal repressioonid tema toetajate, endiste kaastöötajate ja liikumisega seotud inimeste vastu.[31] Reutersi hinnangul püüdsid Venemaa võimud ka aasta pärast Navalnõi surma takistada tema nime ümber koonduvat poliitilist mobiliseerumist.[31] See näitas, et Navalnõi poliitiline mõju ei kadunud tema surmaga, vaid jäi Venemaa võimude jaoks jätkuvalt tundlikuks teemaks.[31]

Navalnõi surm mõjutas ka seda, kuidas lääneriikides käsitleti Vladimir Putini režiimi olemust.[10][11] Mitmete riikide juhid kasutasid tema surma näitena sellest, kuidas Venemaa võimud kohtlevad opositsiooni ja teisitimõtlejaid.[10][11] Navalnõi juhtum jäi seetõttu rahvusvahelises poliitilises kõnes seotuks nii autoritarismi, poliitvangide, korruptsiooni kui ka Venemaa-vastaste sanktsioonide teemaga.[10][60]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 "Vene võimud teatasid Aleksei Navalnõi surmast". ERR. 16. veebruar 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  2. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 "Navalny's death: The full Russian prison service statement". Reuters. 16. veebruar 2024. Vaadatud 4. juunil 2026.
  3. 1 2 3 Kirby, Paul (16. veebruar 2024). "Russian opposition leader Navalny has died, prison service says". BBC News. Vaadatud 4. juunil 2026.
  4. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 "Alexei Navalny, galvanizing opposition leader and Putin's fiercest foe, died in prison, Russia says". Associated Press. 16. veebruar 2024. Vaadatud 4. juunil 2026.
  5. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 "Putin foe Alexei Navalny dies in jail, West holds Russia responsible". Reuters. 16. veebruar 2024. Vaadatud 4. juunil 2026.
  6. 1 2 3 4 5 6 7 8 "Alexey Navalny's team confirms his death, calls for body to be returned". Al Jazeera. 17. veebruar 2024. Vaadatud 4. juunil 2026.
  7. 1 2 3 4 5 "Navalnõi meeskond: Moskva ja lääs arutasid vangide vahetust enne Navalnõi surma". ERR. 26. veebruar 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  8. 1 2 3 4 "Navalny was close to being freed in prisoner swap, says ally". Reuters. 26. veebruar 2024. Vaadatud 4. juunil 2026.
  9. 1 2 3 "Putin says he agreed to idea of Navalny prisoner swap before his death". Reuters. 17. märts 2024. Vaadatud 4. juunil 2026.
  10. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 "Lääneriikide poliitikud süüdistavad Moskvat Navalnõi surmas". ERR. 16. veebruar 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  11. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 "Navalny's death: Reactions from around the world". Reuters. 17. veebruar 2024. Vaadatud 4. juunil 2026. Viitamistõrge: Rühma "" <references>-siltide vahel oleval <ref>-sildil nimega "ReutersReactions" puudub sisu.
  12. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 "Ametivõimud ei ole andnud Aleksei Navalnõi surnukeha sugulastele üle". ERR. 19. veebruar 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  13. 1 2 3 4 5 6 7 "Когда тело Навального отдадут семье? Получится ли провести независимую экспертизу?". Meduza (vene). 17. veebruar 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  14. 1 2 3 4 5 6 7 Roman Dobrokhotov (29. september 2024). ""He began to complain of sharp pain in the stomach": Official documents obtained by The Insider confirm Navalny was poisoned in prison". The Insider. Vaadatud 4. juunil 2026. Viitamistõrge: Rühma "" <references>-siltide vahel oleval <ref>-sildil nimega "InsiderPoisonDocs" puudub sisu.
  15. 1 2 3 "Riigid ühisavalduses: Venemaa mürgitas Navalnõi haruldase toksiiniga". ERR. 14. veebruar 2026. Vaadatud 4. juuni 2026.
  16. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 "Joint Statement by the UK, Sweden, France, Germany and the Netherlands on Alexei Navalny's death". GOV.UK (inglise). 14. veebruar 2026. Vaadatud 4. juuni 2026.
  17. 1 2 "European allies say Navalny was poisoned by dart frog toxin". Reuters. 15. veebruar 2026. Vaadatud 4. juunil 2026.
  18. 1 2 3 "Kremlin rejects claim it poisoned Navalny with dart frog toxin". Reuters. 16. veebruar 2026. Vaadatud 4. juunil 2026.
  19. 1 2 3 "Navalnõi kõneisik: opositsioonijuhi surnukeha anti üle tema emale". ERR. 24. veebruar 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  20. 1 2 3 "Alexei Navalny's body handed over to his mother, spokeswoman says". Reuters. 24. veebruar 2024. Vaadatud 4. juunil 2026.
  21. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 "Мать Алексея Навального шантажируют следователи". Meduza (vene). 22. veebruar 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  22. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 "Navalnõi toetajad saatsid reedel opositsioonijuhi viimsele teele". ERR. 1. märts 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  23. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 "Defiant Russians gather for Alexei Navalny's funeral". Reuters. 1. märts 2024. Vaadatud 4. juunil 2026.
  24. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 "Alexei Navalny funeral draws thousands to heavily policed Moscow church". The Guardian. 1. märts 2024. Vaadatud 4. juunil 2026.
  25. 1 2 3 4 5 ""Нет войне", "Путин – убийца", "Не простим". Как в Москве прощались с Алексеем Навальным". Настоящее Время (vene). 1. märts 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  26. 1 2 3 "Alexei Navalny". Tom Lantos Human Rights Commission (inglise). Vaadatud 4. juuni 2026.
  27. 1 2 3 "Russian court upholds ban on Navalny running against Putin in 2018". Reuters. 30. detsember 2017. Vaadatud 4. juunil 2026.
  28. 1 2 "Russian opposition leader Alexei Navalny barred from running for president". The Guardian. 25. detsember 2017. Vaadatud 4. juunil 2026.
  29. 1 2 3 4 "Alexei Navalny: Russian opposition leader poisoned with Novichok - Germany". BBC News. 2. september 2020. Vaadatud 4. juunil 2026.
  30. ↑ "OPCW issues report on technical assistance requested by Germany". OPCW. 6. oktoober 2020. Vaadatud 4. juuni 2026.
  31. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 "Russia pursues Navalny supporters, one year after opposition leader's death". Reuters. 14. veebruar 2025. Vaadatud 4. juunil 2026.
  32. 1 2 3 4 "Russia's Navalny tracked down to 'Polar Wolf' prison in the Arctic". Reuters. 25. detsember 2023. Vaadatud 4. juunil 2026.
  33. 1 2 3 4 5 6 "Russia's Navalny describes harsh reality at 'Polar Wolf' Arctic prison". Reuters. 26. detsember 2023. Vaadatud 4. juunil 2026.
  34. 1 2 "Умер Навальный. Онлайн Медузы". Meduza (vene). 16. veebruar 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  35. 1 2 "Пропагандисты говорят, что у Навального оторвался тромб. Вот что об этом думает Александр Полупан". Meduza (vene). 16. veebruar 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  36. 1 2 3 "Матери Навального сообщили в колонии, что он умер от синдрома внезапной смерти". Meduza (vene). 17. veebruar 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  37. 1 2 3 "Navalny May Have Been Poisoned To Death In Prison, Investigative Report Says". RFE/RL. 30. september 2024. Vaadatud 4. juunil 2026.
  38. 1 2 3 4 5 "More questions than answers: Navalny's widow says lab tests on the politician's biomaterials found evidence of poisoning". Meduza. 19. september 2025. Vaadatud 4. juunil 2026.
  39. 1 2 3 "Russia poisoned Alexei Navalny with dart frog toxin, European nations say". Associated Press. 14. veebruar 2026. Vaadatud 4. juunil 2026.
  40. ↑ "Russia killed Alexei Navalny with frog toxin, UK and four European allies say". The Guardian. 14. veebruar 2026. Vaadatud 4. juunil 2026.
  41. ↑ "Portaal Insider sai enda valdusse dokumendid, mis viitavad, et Aleksei Navalnõi mürgitati". Delfi. 29. september 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  42. ↑ "„Ta hakkas kurtma terava valu üle kõhus." Ametlikud dokumendid kinnitavad, et Navalnõid mürgitati vanglas". Eesti Ekspress. 6. oktoober 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  43. ↑ "Vene opositsiooniliidri surma uurimistulemused: Navalnõi tapeti konnamürgiga". Delfi. 14. veebruar 2026. Vaadatud 4. juuni 2026.
  44. 1 2 "Kreml lubas Navalnõi emal näha oma poja surnukeha". ERR. 22. veebruar 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  45. 1 2 3 "Матери Алексея Навального выдвинули ультиматум". Novaja Gazeta Europe (vene). 23. veebruar 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  46. 1 2 3 4 "Team Navalny cerca sala per funerali pubblici, per la fine della settimana lavorativa". Rai News 24 (itaalia). 26. veebruar 2024. Vaadatud 4. juunil 2026.
  47. 1 2 3 4 5 6 "Kadri Liik: Navalnõi matuste ajastus on Putini jaoks ebamugav". ERR. 1. märts 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  48. 1 2 3 4 5 6 "Команда Навального рассказала, как власти мешали организации похорон политика". Meduza (vene). 29. veebruar 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.[alaline kõdulink]
  49. 1 2 3 "Алексея Навального похоронят на Борисовском кладбище в Москве". Meduza (vene). 28. veebruar 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.[alaline kõdulink]
  50. 1 2 3 4 "Алексея Навального похоронили на Борисовском кладбище в Москве". Meduza (vene). 1. märts 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  51. 1 2 3 "На кладбище люди прощались с ним под «My Way» Фрэнка Синатры". Meduza (vene). 1. märts 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  52. 1 2 3 4 "Kremlin says it has no comment on Navalny funeral". Reuters. 4. märts 2024. Vaadatud 4. juunil 2026.
  53. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 "Information on protests in memory of Alexei Navalny". OVD-Info (inglise). 22. veebruar 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  54. 1 2 3 4 5 6 7 "More than 400 detained in Russia at events in memory of Navalny". Reuters. 19. veebruar 2024. Vaadatud 4. juunil 2026.
  55. 1 2 "OVD: Venemaal on Navalnõi-protestidel kinni võetud üle 400 inimese". ERR. 18. veebruar 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  56. 1 2 3 4 5 6 "Navalnaja ootab rahvusvaheliselt kogukonnalt Putini vastutusele võtmist". ERR. 16. veebruar 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  57. 1 2 3 4 5 6 7 "Readout of President Biden's Meeting with Yulia and Dasha Navalnaya". The White House (inglise). 22. veebruar 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.[alaline kõdulink]
  58. ↑ "Biden blames Putin over Navalny death and urges US to send billions to Ukraine". The Guardian. 16. veebruar 2024. Vaadatud 4. juunil 2026.
  59. 1 2 "Biden meets family of Russian opposition leader Navalny, promises sanctions on Putin". Reuters. 22. veebruar 2024. Vaadatud 4. juunil 2026.
  60. 1 2 3 4 5 "Biden kaalub Navalnõi surma järel uusi sanktsioone Venemaa vastu". ERR. 19. veebruar 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  61. 1 2 3 "NATO Secretary General "saddened and concerned" by reports of Alexei Navalny's death". NATO (inglise). 16. veebruar 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  62. 1 2 3 "Speech by Yulia Navalnaya 2024". Müncheni julgeolekukonverents (inglise). 16. veebruar 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  63. ↑ "Navalny's Death Shocks World Leaders in Munich". Foreign Policy. 16. veebruar 2024. Vaadatud 4. juunil 2026.
  64. 1 2 "Western officials and Kremlin critics blame Putin and his government for Navalny's death in prison". Associated Press. 16. veebruar 2024. Vaadatud 4. juunil 2026.
  65. 1 2 "Galerii: Navalnõi mälestamine Tallinnas Vene saatkonna ees". ERR. 16. veebruar 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  66. 1 2 3 "Vseviov: Navalnõi surm ei ole Venemaal murdepunkt". ERR. 16. veebruar 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  67. 1 2 3 "Rainer Saks: Navalnõi surm Venemaal rahutusi ei põhjusta". ERR. 16. veebruar 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  68. 1 2 "Türgis toimus suur Venemaa ja lääneriikide vangide vahetus". ERR. 1. august 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.
  69. 1 2 3 "Aivar Kulli ajalootund. Kaks märtrit: Aleksei Navalnõi ja Heiti Talvik". ERR. 24. veebruar 2024. Vaadatud 4. juuni 2026.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Aleksei_Navalnõi_surm_ja_matused&oldid=7206250"