Aleksandr Litvinenko mürgitamine
Aleksandr Litvinenko (1962–2006) oli endine KGB ja FSB ohvitser, kes põgenes Venemaalt kohtuliku jälitamise eest ja sai asüüli Suurbritannias.
Litvinenko haigestus ootamatult 1. novembril 2006 ja viidi haiglasse, kus ta kolm nädalat hiljem suri. Surma põhjustas radionukliid poloonium-210-st tingitud äge kiiritusmürgitus. Litvinenko väited FSB valgustkartvate tegude kohta, samuti surivoodil esitatud süüdistus, et tema ebatavalise haigestumise taga on Venemaa president Vladimir Putin, said ülemaailmse meediakajastuse.[1]
Taust[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast Londonisse saabumist toetas Litvinenko paguluses viibivat vene oligarhi Boriss Berezovskit viimase meediakampaanias Venemaa valitsuse vastu.[2]
Vaid kaks nädalat enne surma süüdistas Litvinenko Putinit Anna Politkovskaja mõrva tellimises.[3]
Haigestumine ja mürgistus[muuda | muuda lähteteksti]
Litvinenko haigestus äkitselt 1. novembril 2006. Samal päeval oli ta kohtunud kahe endise KGB ohvitseri, Andrei Lugovoi ja Dmitri Kovtuniga.
Paar päeva hiljem tekkis Litvinenkol tugev kõhulahtisus ja oksendamine ning ta palus kutsuda kiirabi.
Litvinenko hospitaliseeriti varjunime Edwin Carter all.[4] Tema vere- ja uriiniproovid saadeti tuumarelvastuse asutusse (AWE), kus neid uuriti gammaspektroskoopia meetodil. Gammakiirgust ei leitud, kuid ilmnes väike piik 803 keV juures. Juhuslikult juures viibinud teine teadlane, kes oli osalenud Briti aatomipommi uuringutes paarkümmend aastat varem, kuulis arutelu ja määras selle piigi kui poloonium-210 poolt kiiratavate alfaosakeste signaali. 22. novembri õhtuks, veidi enne Litvinenko surma, informeeriti tema arste, et mürgiks oli tõenäoliselt poloonium-210. Täiendav uriinianalüüs alfaosakeste suhtes kinnitas seda järgmisel päeval.[5]
Erinevalt tavalistest kiirgusallikatest ei kiirga poloonium-210 mitte gammakiiri, vaid hoopis alfaosakesi, mis ei suuda läbida isegi paberilehte ega inimese nahka ning on seetõttu nähtamatud tavapärastele kiirgusdetektoritele. See selgitas, miks Geigeri loendur andis haiglas negatiivse vastuse. Nii gammakiirgus kui ka alfaosakesed on ioniseerivad kiirgused. Alfa-kiirgav aine võib tekitada olulist kahju ainult siis, kui see on alla neelatud või sisse hingatud, mõjudes vahetult organismi rakkudele.[6] Paar tundi enne surma jõuti Litvinenkot uurida ka eriaparatuuriga alfaosakeste suhtes.
Surm ja rahvusvaheline diplomaatiline ebakõla[muuda | muuda lähteteksti]
Litvinenko surma asjaolude uurimine Suurbritannias viis tõsise diplomaatilise ebakõlani Suurbritannia ja Venemaa valitsuse vahel.[7] Aastatel 2014–2015 toimunud kohtuprotsessil ütles Scotland Yardi esindaja: "Tõendid viivad ainsa usutava järelduseni, et Venemaa on ühel või teisel moel Litvinenko mõrvaga seotud."[8] Teise tunnistaja ütluse kohaselt on Dmitri Kovtun avalikult rääkinud Litvinenko tapmise plaanist. Dmitri sõnul oleks see hea näide "reeturi" karistamisest.[9] Kuriteo toimepanemise peamine kahtlusalune endine FSB ohvitser Andrei Lugovoi jäi Venemaale, sest Venemaa valitsus keeldus teda Suurbritannia võimudele välja andmast. 2007. aasta sügisel kandideeris Andrei Lugovoi Vladimir Žirinovski juhitava Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei nimekirjas Venemaa Riigiduumasse ja osutus valituks.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Why I believe Putin wanted me dead". The Mail on Sunday. Vaadatud 10. märts 2007.
{{cite news}}: eiran teksti "date25. november 2006" (juhend) - ↑ Sakwa, Richard (2008). Putin, Russia's choice (2nd ed.). Routledge. Lk 158–159. ISBN 978-0-415-40765-6.
- ↑ Alex Goldfarb and Marina Litvinenko. Death of a Dissident: The Poisoning of Alexander Litvinenko and the Return of the KGB, The Free Press (2007) ISBN 1-4165-5165-4
- ↑ Nathwani, Amit C (10. september 2016). "Polonium-210 poisoning: a first-hand account". The Lancet. 388: 1075–1080. DOI:10.1016/S0140-6736(16)00144-6. Vaadatud 6. august 2016.
- ↑ "Litvinenko: A deadly trail of polonium". BBC News. 28. juuli 2015. Vaadatud 21. jaanuar 2016.
- ↑ Sakwa 2008, lk 327.
- ↑ Edwards, Jeff (8. jaanuar 2007). "We Know KGB Spy Poisoner". Daily Mirror. Vaadatud 28. detsember 2014.
- ↑ Grierson, Jamie. "Litvinenko inquiry: Russia involved in spy's death, Scotland Yard says". The Guardian. Vaadatud 3.08.2015.
- ↑ "Litvinenko inquiry told Dmitry Kovtun planned to lure him to 'finish him off'". The Guardian. 24. juuli 2015. Vaadatud 3. august 2015.