Aleksander Glikman
Aleksander Glikman (sündinud 4. septembril 1929 Tallinnas) on Eesti advokaat.
Ta alustas aastal 1936 õpinguid Tallinna Prantsuse Lütseumis. Õpingud jäid seal sõja tõttu pooleli (sõja ajal oli ta Nõukogude Liidu tagalas), aastal 1946 lõpetas ta Tallinna 6. Keskkooli, aastal 1951 Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna.
Sai aastal 1951 Eesti NSV Advokaatide Kolleegiumi liikmeks. Ta oli aastatel 1951–1955 õigusnõuandla juhataja Haapsalus, Hiiumaal, Loksal, Kiviõlis ja Kosel. Aastatel 1956–1965 oli ta Tallinna II õigusnõuandla juhataja, töötades ka advokaadina. Aastal 1972 valiti ta Eesti NSV Advokaatide Kolleegiumi presiidiumi liikmeks, oli aastatel 1972–1990 presiidiumi esimehe asetäitja.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1977 Eesti NSV teeneline jurist
- 1997 Valgetähe IV klassi teenetemärk
- 2003 Eesti Advokatuuri teenetemedal
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa Abram Glikman ja ema Rosa Glikman olid arstid. Ta on aastast 1955 abielus Ilmi Glikmaniga; nende poeg Leon Glikman on samuti advokaat.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Priit Pullerits. Isa-poega Glikmanid pooldavad JOKKi. Postimees, 8. oktoober 2011
- Eesti ühe eakama tegevadvokaadi Aleksander Glikmani esimene intervjuu. Äripäev, 5. september 2009
- Isa, poeg ja paragrahvi vaim. Eesti Ekspress, 31. jaanuar 2008