Aleksander Eenpere

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Aleksander Eenpere (perekonnanimi kuni 1938. aastani Einberg; 24. veebruar 1876 Vao vald, Väike-Maarja kihelkond17. september 1963 Risti) oli eesti õpetaja, põllumees, kaitseliitlane ja omavalitsustegelane.

Varasem elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Eenpere õppis arvatavasti Väike-Maarja kihelkonnakoolis, mille lõpetas koos linnakooli kursusega. Ta töötas aastatel 1896–1899 maakooliõpetajana ja 1899–1918 mõisavalitsejana.

Eesti Vabariigi aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Maareformi läbiviimise ajal 1920. aastal oli ta hoolekande- ja riigimaade Läänemaa III ringkonna valitseja. Pärast seda oli ta aastatel 1921–1936 Ristis postijaamapidaja ning Tõlva ja Nikre talu pidajana põllumees.

Ta oli Kaitseliidu Piirsalu-Risti Kompanii vanematekogu liige.

Okupatsioonide aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Eenpere tunnistati Nõukogude teise okupatsiooni ajal suurmaapidajaks (tema valduses oli eri aegadel kuni 122 ha maad), seetõttu varjas ta end alates maist 1941 võimude eest. Tema poja Antsu pere küüditati 14. juunil 1941, poeg ise vahistati. Eenperel endal õnnestuski end varjata kuni Saksa vägede saabumiseni. Ta oli alates 3. septembrist 1941 Piirsalu vallavanem.

Vangistus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta vahistati NKVD poolt 18. aprillil 1945 ning mõisteti esialgu süüdi Eesti NSV Ülemkohtu 11. oktoobri 1945 otsusega VNFSV KrK §58 järgi. Teda karistati 3-aastase vabaduskaotusega ja õiguste kaotusega 3 aastaks, kuid ilma kogu vara konfiskeerimiseta. Kuna vahepeal oli 7. juulil 1945 ilmunud amnestia, siis Eenpere vabastati ning ta läks tagasi elama Risti alevikku.

Jaanuaris 1946 tühistas NSV Liidu Ülemkohus selle Nõukogude aja kohta leebe otsuse ning saatis Eenpere süüasja uuele läbivaatamisele. Teda taheti 26. veebruaril 1946 uuesti vahistada, kuid Eenpere oli läinud võimude eest peitu. Tal õnnestus end varjata üle kahe aasta.

Ta vahistati uuesti alles 27. mail 1948 ning mõisteti Eesti NSV Ülemkohtu 19. juuni 1948 otsusega süüdi VNFSV KrK §58 järgi. Teda karistati 7-aastase vabaduskaotusega, õiguste kaotusega 3 aastaks ning kogu vara konfiskeerimisega. Ta saadeti Valga vangilaagrisse, kust ta vabanes 20. detsembril 1953.[1] Pärast seda elas ta edasi Risti alevikus.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

1921. aastal abiellus ta Eudoxia (Jevdokia) Kochiga (1887–1920), kellega tal olid pojad Franz (Eenpere; 1904–1944), Karl (1905–1905) ja Hans (Ants Eenpere; 1907–1943) ning tütar Rita (abielus Korbi; 1909–1966).

Aleksander Eenpere on maetud kunagi talle kuulunud Nikre talu kalmistule.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Aleksander Eenpere süüasja toimik Eesti Rahvusarhiivi Riigiarhiivis. ERAF 130SM-1-14869

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]