Aldo Vaharo
Aldo Vaharo (kuni 1936 Alfei Voldemar Freudenstein; 23. märts 1914 Tallinn – 16. september 1982 Paramus) oli eesti vaimulik.
Ta lõpetas 1932. aastal Tallinnas Jakob Westholmi Gümnaasiumi. Olles ajateenistuses, lõpetas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutiste Sõjakooli Tondil inseneriväe aspirantide klassis ülendamisega lipnikuks. 1933. aastal siirdus Tartu Ülikooli usuteadust õppima. Kuna töötas vahepeal riigiteenistuses, jäi osa õpinguist puudu lõpetamiseks, kui usuteaduskond 1940. aastal suleti. Pärast seda töötas mitme koguduse juures. Sõjavankri lähemale veeredes kutsuti lipnik Aldo Vaharo tegevteenistusse, kus ta formeeris inseneriväe kompanii. Algul oli tema kompanii Narva all Kuremäe kloostri joonel, hiljem saadeti Tartu alla. Rinde lagunemisega seoses põgenes ta Saksamaale. Rahu saabudes asus ta Taani piiri ääres. Seejärel siirdus ta Inglise tsoonis asuvasse Göttingeni Ülikooli usuteaduskonda, et stuudium lõpule viia. Prooviaasta möödus Göttingenis ja pärast seda ordineeriti ta Oldenburgis 14. augustil 1949 õpetajaks.
Teenis eestlasi Eutinis, Hamburgis, Lübeckis ja mujal eestlaste keskustes. 13. jaanuaril 1951 jõudis ta USA-sse. Jätkas õpinguid Missouri Sinodile kuuluvas Concordia teoloogilises seminaris Saint Louises Missouri osariigis[1]. Töötas aastaid New Yorgi piirkonnas koos Conrad Klemmeriga, teenides nii Bostoni, Patersoni kui ka teiste piirkondade eestlasi[2].