Alarich I

Allikas: Vikipeedia
Alarichi mälestustahvel Walhallas, Regensburg

Alarich I (ladina keeles Alaricus; umbes 370410) oli läänegootide kuningas 395410. Muinaspõhja Alrekr tähendab 'kõige' või 'kõigi valitsejat'.

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

Alarich juhtis 394. aastal Ida-Rooma keiser Theodosius I-e liitlasena Frigduse lahingus läänegootide vägesid, kus aitas alistada keiser Eugeniuse vägesid, mida juhtis frangi päritolu väejuht Arbogast. Gootide kaotused olid suured.

Rooma riik pärast Theodosius I surma aastal 395. Kaardil on punasega märgitud Lääne-Rooma keisririigi alad ja sinisega Ida-Rooma keisririigi alad.

Pettus pärast Theodosius I-e surma 395. aastal, sest temast ei saanud Rooma armee väejuhti. Algatas Balkani poolsaarel mitmeid röövretki, mida vahel toetasid ka kohalikud roomlased.[1] 401. aastal otsustas tungida Itaaliasse, purustas 402. aastal Mediolanumit (Milano) valvanud Rooma väed ning asus linna piirama ning pidas kolm lahingut Rooma väepealik Stilichoga, kus kumbki pool ei saavutanud otsustavat võitu. Alarich lahkus Itaaliast Illyricumi suunas. 405. aastal soovis Stilicho temaga rahu sõlmida ning pakkus talle Rooma armee magister militium′i ametikohta, mida aga Konstantinoopoli keisrivõim ei tunnistanud.[2]

Alarich piiras 408. aastal Rooma linna, mis oli kaotanud oma tähtsuse, Lääne-Rooma keisririigi pealinnaks oli 402. aastast olnud Ravenna, sest Lääne-Rooma keiser Honorius andis seal välja seadusi. Temaga liitusid ka endised Stilicho sõdurid. Lahkus pärast väärtesemete ja raha saamist.

410. aasta suvel liikus tagasi Rooma suunas ning vallutas linna sama aasta 24. augustil ning lasi seda kolm päeva rüüstada[3] ja röövis Lääne-Rooma keisri (395–423) Honoriuse õe Galla Placidia.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Moorhead, John. The Roman Empire Divided, 400-700. Harlow, London jpt., 2013. Lk. 42-43.
  2. Goldsworthy, Adrian. How Rome fell: death of a superpower. New Haven, London, 2009. Lk. 294-295.
  3. Moorhead, John. Lk. 42-43.