Mine sisu juurde

Aknaalused

Allikas: Vikipeedia

Aknaalused on Riigikogu fraktsioonitud liikmed.

Nimetus tuleneb sellest, et traditsiooniliselt istuvad fraktsiooni mitte kuuluvad, st peamiselt fraktsioonist lahkunud, aga mitte uue fraktsiooniga liituda soovivad liikmed Riigikogu suure saali paremas, st aknapoolses servas.

Aknaalused on olnud Andres Herkel, Arto Aas, Artur Talvik, Deniss Boroditš, Evelyn Sepp, Imre Sooäär, Inara Luigas, Juku-Kalle Raid, Jüri Adams, Kalev Kukk, Kalle Laanet, Kristiina Ojuland, Laine Randjärv, Lauri Laasi, Lembit Kaljuvee, Liina Tõnisson, Liisa-Ly Pakosta, Mai Treial, Maire Aunaste, Margus Tsahkna, Marko Mihkelson, Mihhail Stalnuhhin, Mihkel Raud, Olga Ivanova, Peeter Ernits, Peeter Võsa, Rainer Vakra, Siim-Valmar Kiisler, Siiri Oviir, Siiri Sisask, Terje Trei, Tiina Kangro, Urve Palo, Villu Reiljan, Züleyxa Izmailova jt.

Iseseisvuse taastamise järgses Riigikogus oli kõige rohkem aknaaluseid 1995. aastal valitud 8. koosseisus, kus oli 26 või 27 fraktsioonitut saadikut.[1][2]

2012. aastal tituleerisid viis aknaalust endist keskerakondlast end "demokraatideks", kuigi fraktsiooni moodustamise võimalust neil Riigikogu kodukorra järgi polnud, 2018. aastal kasvas aknaaluste arv seitsmele.[3][4] 2024. aasta juunis oli Riigikogus aknaaluseid 17.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 ERR (14. juuni 2024). "Praeguses riigikogus on 17 fraktsioonitut saadikut". ERR. Vaadatud 16. juunil 2024.
  2. "Fraktsioonitud tulvavad aknaalustele kohtadele". Postimees. 26. juuni 2024. Vaadatud 29. juunil 2024.
  3. ERR (17. aprill 2012). "Riigikogu aknaalused tituleerisid end demokraatideks". ERR. Vaadatud 16. veebruaril 2024.
  4. "JUHTKIRI | Aknaalused, näidake valitsusele oma jõudu". Eesti Päevaleht. Vaadatud 16. veebruaril 2024.