Maire Aunaste

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Maire Aunaste

Maire Aunaste (neiupõlvenimega Maire Ütt; sündinud 7. novembril 1953) on eesti ajakirjanik ja saatejuht, Riigikogu liige alates 2015.

Aastatel 1977–1983 õppis Aunaste Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonnas.[1]

5. septembril 2014 teatas ta Eesti Televisiooni "Ringvaate" saates 2015. aasta Riigikogu valimistel kandideerimisest. Küsimusele, miks ta valis parteiks IRL-i, vastas Aunaste, et see on kummardus Mart Laarile. Ta sai valimistel 679 häält ja osutus valituks kompensatsioonimandaadiga.[2][3]

Televisioon[muuda | muuda lähteteksti]

Maire Aunaste töötas kaheksa aastat Eesti Televisiooni uudistetoimetuses "Aktuaalse kaamera" reporterina. Ta juhtis Eesti Televisioonis kokku 10 aastat meelelahutussaadet "Reisile sinuga"[4] ja autorisaadet "Meie".

27. aprillil 2005 avaldatud hääletuse põhjal, mille korraldas ajakiri Nädal, valiti Aunaste 626 häälega Eesti paremuselt teiseks naissaatejuhiks Anu Välba järel ja Eda-Ines Etti ees.[5] 2007 tuli ta samadel valimistel taas teiseks, seekord Anu Välba järel ja Aigi Vahingu ees.[6]

2006 oli Aunaste vana-aasta teleprogrammi juht[7], 20092012 juhtis saadet "Mida teie arvate?" ning 2012 suvel oli saatesarja "Kirbuturu lood" autor ja saatejuht.

Raadio[muuda | muuda lähteteksti]

Trükimeedia[muuda | muuda lähteteksti]

Maire Aunaste oli seltskonnaajakirja Kroonika üks asutajatest ja esimene peatoimetaja. Ameerikas elatud ajast kirjutas ta järjelugusid ajakirjas Naised, hiljem sai järjejutust raamat "Viis aastat peidus". Ta on kirjutanud iganädalaselt kolumne omanimelises veerus SL Õhtulehes, samuti on ta ajalehe Maaleht kolumnist.

Publitsistika[muuda | muuda lähteteksti]

Maire Aunaste on kirjutanud kolm raamatut.

  • "Iseennast kuulates" (BNS-i kirjastus 1997, ISBN 9985602978) on kirjutatud Raadio 2-le tehtud saadete "Ainult armastusest" ja "Avameelselt elust" tekstide põhjal. Raamatu juhtmõte on, et absoluutselt kõik inimesed tahavad olla erilised.[8]
  • "Viis aastat peidus" (AS Ajakirjade Kirjastus 2008, ISBN 9789949443505) kirjeldab eesti telesaatejuhi elu Ameerika Ühendriikides illegaalina, elamis- ja tööloata. "Pärast neid kogemusi tean, et enam pole midagi, mis suudaks mind alandada," kirjutas Aunaste.[9]
  • "Mitte ainult meestest" (2009)

Näitekunst[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aastal esitas Maire Aunaste mitmes Eesti paigas oma humoorikat autobiograafilist monotükki "Äraaetud, kuid ülesmukitud".[10]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Õigusrikkumised[muuda | muuda lähteteksti]

2004. aasta sügisel tabati Maire Aunaste autoroolist ligi ühepromillise alkoholijoobega. See toimus mõni päev enne Aunaste uue saatesarja "Meie" algust, kus tema esimene saatekülaline oli roolijoodiku süül hukkunud jalgrattasportlase Lauri Ausi lesk Kristel.[11]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Maire Aunaste on olnud kaks korda abielus. Tema tütar Elis Aunaste on ajakirjanik. Näitleja Eva Püssa on Maire Aunaste õde.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tuuli Koch. "Aunaste: üksikud inimesed on ühiskonna mure". Postimees.ee, 06.11.2006. Kasutatud 13.09.2008.
  2. http://rk2015.vvk.ee/elected-members.html
  3. http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html
  4. "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 443
  5. "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 444
  6. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 430
  7. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 429
  8. Postimees 1997
  9. Viis aastat peidus
  10. Maire Aunaste monoetendus oli menukas nii Võrus kui Türil. ERR Uudised / Eesti Televisiooni saade "Ringvaade" 02.04.2014
  11. "Loe, milline kirev kamp kuulsusi on roolijoodikute nimekirjas" Delfi, 22. juuni 2011 (vaadatud 20. detsembril 2012)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]