Mine sisu juurde

Maire Aunaste

Allikas: Vikipeedia
Maire Aunaste
Maire Aunaste
XIII Riigikogu liige
Ametiaeg
2015–2019
Isikuandmed
Sünninimi Maire Ütt
Sünniaeg 7. november 1953 (70-aastane)
Tartu, Eesti
Erakond Isamaa Erakond (2014–2021)
Lapsed Elis Aunaste
Sugulased Eva Püssa (õde)
Alma mater Tartu Ülikool
(ajakirjandus, 1983)
Elukutse ajakirjanik

Maire Aunaste (neiupõlvenimega Maire Ütt; sündinud 7. novembril 1953 Tartus) on eesti ajakirjanik ja poliitik, Riigikogu liige 20152019.

Ta on lõpetanud 1972. aastal Viljandi Kultuurharidustöö Kooli klubitöö ja näitejuhtimise erialal. Aastatel 1974–1976 õppis ta ENSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudios estraadinäitlejaks-konferansjeeks.[1] Aastatel 19781983 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis ajakirjandust (lõpetas).[2]

Töö ja looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Sovhoosiklubis

[muuda | muuda lähteteksti]

Diplomeeritud noore spetsialistina suunati Maire Ütt juhatama Lenini-nimelise näidissovhoosi klubi, kus ta töötas aastatel 1973–1974.[3][4]

Modellitöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Nooruses tegutses Maire Ütt fotomodellina.[5] Üks temast tehtud menukamaid fotokunstiteoseid on fotograaf Verner Puhmi mustvalge teos "Nõiaring", mis on pildistatud 1975. aastal. Tallinna Fotoklubist rändas see portreefoto näitustele Moskvasse, Soome ja Poola. 1976. aastal ilmus foto Armult Reinsalu raamatus "Hea foto saladus".[6]

Traktoritehases

[muuda | muuda lähteteksti]

Enne ülikooli astumist pani ta end proovile elukoolis, töötades aastatel 1976–1977 puurijana Tšeljabinski tehases, mis varustas traktoritega üleliidulist komsomoli löökehitust – Baikali-Amuuri magistraalraudteed (BAM-i).[7][8]

Televisioonis

[muuda | muuda lähteteksti]
Maire Aunaste 1990. aastal

Pärast ülikooli lõpetamist on Maire Aunaste töine elu olnud seotud peamiselt Eesti Televisiooniga, kus ta töötas kõigepealt kaheksa aastat uudistetoimetuses "Aktuaalse kaamera" reporterina. Tema firmamärgiks Eesti Televisioonis said aga meelelahutussaatesari "Reisile sinuga"[9] (1993–1998) ja publitsistlik jutusaatesari "Meie" (2004–2008).

  • 1989. aastal oli ta üks ETV "Öö-TV" saatejuhte, samuti seda märgilist nähtust tähistavas 2020. aasta "Öö-TV-s".
  • Aastatel 1990–1993 osales ta „Hommiku TV“ ja 1994. aastal „Talve TV“ tegemises.
  • Alates 1993. aastast juhtis ta ETV meelelahutussaadet "Reisile sinuga". Neis saadetes suhtles ta viie hooaja jooksul ainuüksi kaamerate ees kokku 1670 kaaslast otsiva saatekülalisega.[10]
  • 1998–1999 töötas ta Jüri Piheli kutsel saatejuht-toimetajana telekanalis TV1 ning tegi "Maire Aunaste vestlussaadet", kus käsitleti abielupaaride või lihtsalt elukaaslaste saatust ja suhteprobleeme.[11]
  • 2004. aastal läks ETV-s eetrisse Aunaste saatesarjas "Meie" tehtud portreesaade näitleja ja tantsija Ülle Ullast.
  • 2005. aastal ajakirja Nädal korraldatud hääletusel valiti Aunaste 626 häälega Eesti paremuselt teiseks naissaatejuhiks Anu Välba järel ja Eda-Ines Etti ees.[12] 2007. aastal tuli ta samadel valimistel taas teiseks, seekord Anu Välba järel ja Aigi Vahingu ees.[13]
  • Aastatel 2006–2008 tutvustas ETV tema ideest sündinud saatesarjas "Rahva pidu" Eesti eri paikade kultuurielu.
  • Aastatel 2009–2012 juhtis ta ETV arutlussaadet "Mida teie arvate?".
  • 2009. aastal tegi ta autor-saatejuhina ETV saatesarja "Head uudised".
  • 2010. aasta suvel tegi ta suvesaadet "Suveniir".
  • 2012. aastal juhtis ta ETV kuueosalist saatesarja "Kirbuturu lood" (oli ka saate autor) ning tegi autor-toimetajana dokumentaalsaatesarja "Meie inimesed".
  • Aastatel 2012–2013 tegi ta 21-osalist ETV meelelahutussaatesarja "Perepidu".
  • 2013. aastal juhtis ta ETV saatesarja "Mehed räägivad armastusest".
  • 2013. aastal intervjueeris ta ETV saate "Muutunud mees: Robbie Williams" jaoks Robbie Williamsit.[14][15] (Sellega seoses on ETV teenekas saatejuht Vahur Kersna toonitanud, et just tänu Maire Aunastele sai Robbie Williams teada, et tema kehale tätoveeritud suitsupääsuke on Eesti rahvuslind.[16])
  • 2014. aastal juhtis ta ETV pühapäevast koguperesaadet "Tõuse ja sära!".
  • 2018. aastal tegi ta teleintervjuu Arnold Rüütliga tolle 90. sünnipäeva puhul.[17]
  • 2018. aasta detsembrist oli tal oma regulaarne jutusaade "Õhtu Maire Aunastega" Tallinna Televisioonis.[18] Sarnaselt Urmas Otiga, kelle teleportreede sarja "Carte blanche" esimene saatekülaline oli 1992. aastal Helgi Sallo, kutsus ka Maire Aunaste 2018. aasta detsembris Tallinna TV-s oma vestlussaate esimeseks külaliseks Helgi Sallo.[19]
  • 2020. aastal juhtis ta koos Marko Reikopiga ETV meelelahutussaatesarja "Telelegendide lahing", kus mälumängus võistlesid peamiselt teletöötajad, ning 2021. ja 2022. aastal meelelahutussaatesarja "Kuulsuste lahing", kus võistlesid Eesti teatrite näitlejad.

Aastatel 1994–1997 ja 2004–2013 tegi Aunaste televisioonitöö kõrvalt Raadio 2-s ja Vikerraadios nii jutu- kui ka muusikasaateid.

Aastatel 2004–2011 juhtis Maire Aunaste Vikerraadio saateid "Teisipäeval teiega" ja "Minu muusika", kus mängis 1930.–1950. aastate Ameerika muusikat ning tutvustas isikupäraselt nii muusikapalade esitajaid kui ka vastava muusika taustalugusid.[20]

2016. aastal juhtis ta Vikerraadios saadete tsüklit "Riigikogu muusikatund", kus tutvustas tegevpoliitikuid harjumatust küljest, käsitledes nende muusikategemisi ja muusikalist maitset.[21]

Alates 2023. aasta septembrist juhib ta külalissaatejuhina aeg-ajalt raadio Elmar hommikuprogrammi.

Trükimeedias

[muuda | muuda lähteteksti]

Maire Aunaste oli 1996. aastal asutatud seltskonnaajakirja Kroonika esimene peatoimetaja. Aastatel 1996–1998 töötas ta toimetajana ajakirjas Nädal.[22] Ameerikas elatud ajast kirjutas ta 2007. aastal järjelugusid ajakirjas Naised, hiljem sai järjejutust raamat "Viis aastat peidus". Alates 2008. aastast kirjutas ta iganädalast omanimelist veergu Õhtulehes, kus sageli arendas edasi oma telesaatesarjas "Meie" käsitletud teemasid. 2020. aastal oli ühtlasi ajakirja Maakodu toimetaja. Kuni aprillini 2021 oli ta ajalehe Maaleht kolumnist, alates 2022. aasta algusest on ta taas Õhtulehe kolumnist[23]

Pärast dementsust põdenud ema hooldamist ning tihedaid kokkupuuteid ühe hooldekodu töökorralduse, hoolimise ja hoolimatusega[24] hakkas Aunaste senisest põhjalikumalt süüvima Eesti hoolekandesüsteemi probleemidesse ning töötas 2022. aastal ise kaheksa kuud Järvamaal Koeru hooldekodus. Sealt saadud kogemustele ja teadmistele toetudes hakkas ta kirjutama artikleid ajakirjale Tervis Pluss. Enamasti on need väga elujaatavad portreelood inimestest, kes terviseprobleemidega võideldes peavad teistest rohkem eluraskusi ületama.

Artikleid ajakirjas Tervis Pluss[25]

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Armastus võidab kõik: raske liikumispuudega Kristeli ja Reinu viis kokku ajaleheartikkel, nüüd tähistasid nad oma 15. abieluaastat" (02.11.2022)
  • ""Ma ei oska juba aastaid naerda. Kui suur aare on teine inimene, saad aru alles siis, kui üksi oled"" (28.01.2023)
  • ""Kui suudad end püsti ajada ja tegutsema hakata, haarad kinni igast õlekõrrest.“ Kunagi lümfivähist paranenud naine sai nüüd jagu ka rinnavähist" (12.02.2023)
  • "Rännulusti ja optimismi apteegist osta ei saa – pimedana sündinud Tiia ja ratastoolis Arko: oleme autoga terve Euroopa läbi sõitnud!" (09.04.2023)
  • "Kaela murdnud mees saatuslikust hetkest: see oli puhas lollus ja poosetamise värk, rand oli ju tüdrukuid täis!" (13.05.2023)
  • ""Minu silmadeks on käed. Katsudes saad isegi sellest aru, kas asi on ilus või inetu.“ Diabeedile nägemise kaotanud Avo lugu" (24.06.2023)
  • "Keemiaravist tugevam Katrin: püüdsin säilitada terve mõistuse, kuigi mulle oli selgeks tehtud, et hakkan kohe surema. Ma ei anna alla!" (12.08.2023)
  • "Noore naise 11 aastat kannatusi: silma röövinud haigus andis endast märku oksendamise ning pöörase valu ja raginaga peas" (11.11.2023)

Maire Aunaste on kirjutanud kolm raamatut.

  • "Iseennast kuulates" (BNS-i kirjastus 1997, ISBN 9985602978) on kirjutatud Raadio 2-le tehtud saadete "Ainult armastusest" ja "Avameelselt elust" tekstide põhjal. Raamatu juhtmõte on, et absoluutselt kõik inimesed tahavad olla erilised.[26]
  • "Viis aastat peidus" (AS Ajakirjade Kirjastus 2008, ISBN 9789949443505) kirjeldab eesti telesaatejuhi elu Ameerika Ühendriikides illegaalina, elamis- ja tööloata. "Pärast neid kogemusi tean, et enam pole midagi, mis suudaks mind alandada," kirjutas Aunaste.[27]
  • "Mitte ainult meestest" (M. Aunaste, 2009). Teosest on teinud ligi kümnetunnise heliraamatu (CD) Pimedate Infoühing Helikiri (2009).

Dokumentaalfilm

[muuda | muuda lähteteksti]

1988. aastal tegi Maire Aunaste režissöörina dokumentaalfilmi "Lasteassamblee Sofias".[28]

Etenduskunst

[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aastal esitas Maire Aunaste mitmes Eesti paigas oma humoorikat autobiograafilist püstijalakomöödiat "Äraaetud, kuid ülesmukitud".[29] Stsenaariumi kaasautor oli Rein Pakk. Lavastusest tehti samal aastal DVD-salvestis ja lavateost on hiljem korduvalt näidanud ETV.[30]

Maire Aunaste on üks 2023. aasta märtsis toimunud suurejoonelise tagasivaateürituse "Reisile Sinuga 30 & Lembit Saarsalu 75: reisile saksofoniga!" korraldajaid ja õhtujuhte.[31]

Tele- ja kirjutava ajakirjaniku töö võrdlus

[muuda | muuda lähteteksti]

Teleajakirjanikutööd ja kokku kuuele väljaandele artikleid kirjutava ajakirjaniku tööd võrreldes on ta 2023. aastal tõdenud[32]:

„Kui televisioonis töötades pole kunagi aega intervjueeritava juures tundide viisi istuda, siis kirjutaval ajakirjanikul peab olema kaks olulist asja: huvi inimese vastu ja aega.“

Maire Aunaste

Maire Aunaste kuulus detsembrist 2014 kuni maini 2021 erakonda Isamaa.[33]

5. septembril 2014 teatas ta Eesti Televisiooni "Ringvaate" saates 2015. aasta Riigikogu valimistel kandideerimisest. Küsimusele, miks ta valis parteiks Isamaa ja Res Publica Liidu, vastas Aunaste, et see on kummardus Mart Laarile. Ta sai valimistel 679 häält ja osutus valituks kompensatsioonimandaadiga.[34][35] Aastatel 20152019 töötas ta XIII Riigikogus ja kuulus seal sotsiaalkomisjoni.[36] Ühtlasi kuulus ta sel perioodil rahvusooperi Estonia nõukokku.[37]

Elu pärast Riigikogust lahkumist

[muuda | muuda lähteteksti]

2019. aasta septembris kolis Maire Aunaste Tartusse Tammelinna oma hooldamist vajava ema Heljo Üti (1930–2021) juurde. Sel perioodil juhendas ta ka Kambja näiteringi ning kirjutas peamiselt Maalehele artikleid.

2022. aastal töötas ta Järvamaal Koeru hooldekodus, millega seoses kolis algul Koeru ja seejärel Paidesse.[38]

2022. aasta teisel poolel sai elamiskorda Maire Aunaste Portugalis asuv maja, kus ta on plaaninud pensionipõlve pidada.[39] 2023. aasta seisuga elab ta veel Paides ja lööb kaasa sealses kultuurielus.[40]

10. novembril 2023 läks Maire Aunaste 70. sünnipäeva puhul ETV eetrisse tema ülikooliaegse kursusevenna Vahur Kersna tehtud portreesaade "Maire Aunaste. Liiga eriline?".[41] Kui Aunaste saated on kogu tema karjääri jooksul tekitanud alati tublisti järelpoleemikat ja mitte just vähe ka kriitilisi arvamusi, siis selle saate vastuvõtt televaatajate poolt valmistas juubilarile suure üllatuse: "Terve elu jooksul pole ma saanud sellist, ainult positiivset tagasisidet, mitte ühelegi oma saatele. No ja ega see polnudki minu saade. See oli Vahuri järjekordne suursaade. Ta olevat lugenud saadet ette valmistades mu kolm raamatut paar korda läbi. Ta teadis minust rohkem kui ma ise."[42]

Maire Aunaste ema Heljo Ütt oli elupõline joonestaja.[43] Isa Helmut Ütt oli omal ajal Puka kultuurimaja juhataja, kuid jõudis pidada ka palju muid ameteid. Maire noorim õde Eva Püssa on näitleja ja pere keskmine õde Tiina on töötanud Kurepalu kultuurimaja juhatajana.[44]

Maire Aunaste on olnud kolm korda abielus. Tema tütar Elis Aunaste (2019. aastast Elis Seppius) on ajakirjanik.

Õigusrikkumised

[muuda | muuda lähteteksti]

Viisarežiimi ja välisriigis töötamise seaduste rikkumine

[muuda | muuda lähteteksti]

1999. aastal sõitis Maire Aunaste koos abikaasa Indrek Sahaga Ameerikasse pooleaastase viisaga, mida ta veel kuue kuu võrra pikendas, kuid jäi Ameerikasse kokku viieks aastaks. Turistina USA-sse sõitnud Aunaste töötas seal illegaalselt kondiitri, hotellikoristaja ja põetajana. Ta on seda seaduserikkumist mitmel pool ka avalikult tunnistanud. 2004. aastal karistati teda mainitud õigusrikkumiste eest kümneaastase Ameerika Ühendriikidesse sõidu keeluga.[45]

Sõiduki juhtimine alkoholijoobes

[muuda | muuda lähteteksti]

2004. aasta sügisel tabati Maire Aunaste autoroolist ligi ühepromillise alkoholijoobega. See toimus mõni päev enne Aunaste uue saatesarja "Meie" algust, kus tema esimene saatekülaline oli roolijoodiku süül hukkunud jalgrattasportlase Lauri Ausi lesk Kristel.[46]

6. aprillil 2021 tabati Maire Aunaste Tartus taas joobnuna autoroolist. Tal tuvastati 2,57-promilline joove. 8. aprillil sõlmis ta prokuratuuriga kokkuleppe, mille kohaselt kinnitas maakohus talle karistuseks kuuekuulise tingimisi vangistuse aastase katseajaga. Ühtlasi jäeti Aunaste kolmeks kuuks juhiloast ilma.[47]

  1. Ingrid Veidenberg. Maire Aunaste: hüvasti, glamuur! Postimees.ee, 14.05.2011.
  2. Tuuli Koch (06.11.2006). "Aunaste: üksikud inimesed on ühiskonna mure". Postimees.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 3.06.2008. Vaadatud 13.09.2008.
  3. Ingrid Veidenberg. Maire Aunaste: hüvasti, glamuur! Postimees.ee, 14.05.2011.
  4. Maire Aunaste. Liiga eriline? Vahur Kersna tehtud portreesaade Maire Aunaste 70. sünnipäeva puhul. Esmaeeter: ETV 10.11.2023. ERR-i arhiiv.
  5. "Meie. Aunaste lugu". ETV saade Maire Aunaste elust (sisaldab tema modellifotosid). Esmaeeter 16.02.2005. ERR-i arhiiv.
  6. Verni Leivak. Nostalgiat täis erilised hetked | Legendaarne fotograaf Verner Puhm ja tema tähtsaimad klõpsud: „Mis on hea foto saladus? Seda ei oska keegi öelda.“ Õhtuleht.ee, 13.11.2023.
  7. Jaanus Kulli. Maire Aunaste: ainuüksi mõte ja närvipinge teleekraanile naasmisest teeb mind haigeks. Õhtuleht/Elu, 03.09.2004.
  8. Ingrid Veidenberg. Maire Aunaste: hüvasti, glamuur! Postimees.ee, 14.05.2011.
  9. "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 443.
  10. Ivo Karlep. Teletäht Maire Aunaste: Nii mõnigi õnnelik reisisaate võitja ei ilmunud lennujaama, jättes tüdruku sinna nukralt seisma Pealinn, 29.02.2024.
  11. Maire Aunaste. Liiga eriline? Vahur Kersna tehtud portreesaade Maire Aunaste 70. sünnipäeva puhul. Esmaeeter: ETV 10.11.2023. ERR-i arhiiv.
  12. "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 444.
  13. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 430.
  14. Intervjuu Robbie Williamsiga pani Maire Aunastel põlved värisema. ERR Menu, 24.07.2013.
  15. Muutunud mees: Robbie Williams. Küsitleb Maire Aunaste. Telesaade ERR-i arhiivis, esmaeeter 15.08.2013.
  16. Maire Aunaste. Liiga eriline? Vahur Kersna tehtud portreesaade Maire Aunaste 70. sünnipäeva puhul. Esmaeeter: ETV 10.11.2023. ERR-i arhiiv.
  17. Maire Aunaste intervjuu Arnold Rüütliga 90. juubeli puhul. Delfi leht Facebookis, 11.05.2018. Vaadatud 07.11.2020.
  18. Kas vaatad? Laupäeval läheb Tallinna TV-s eetrisse Maire Aunaste uus saade. Õhtuleht.ee, 30.11.2018.
  19. Maire Aunaste tegi uuele saatele avapaugu Helgi Salloga: täna mängin litsi, homme mõrtsukat Kroonika/Delfi. 04.12.2018.
  20. Aunaste lõpetas hobi korras raadiosaate tegemise Nädal / Anne & Stiil, 08.02.2012.
  21. Riigikogu muusikatund. Maire Aunaste ERR Arhiiv, 27.06–02.07.2016.
  22. Maire Aunaste – ajakirja Nädal toimetaja. Kirje e-kataloogis ESTER, vaadatud 11.12.2023.
  23. Maire Aunaste. Uus kolumnist! Maire Aunaste | Kui elu on läinud nii, et oled osanud vähem kui aasta jooksul kaotada KÕIK... Mis siis üldse alles jääb? Õhtuleht.ee, 04.01.2022.
  24. Maire Aunaste. Maire Aunaste kirjutab avameelselt ema hooldamisest ja 40 kurvast päevast, mis viisid ema surmani Eesti Ekspress, 13.09.2021.
  25. Maire Aunaste artikleid ajakirjas Tervis Pluss Tervis Pluss / Delfi. Vaadatud 12.12.2023.
  26. Maire Aunaste esimene raamat. Postimees Extra, 19. aprill 1997.
  27. "Viis aastat peidus". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. detsember 2008. Vaadatud 13. septembril 2008.
  28. Filmi andmed Eesti Filmi Andmebaasis.
  29. Maire Aunaste monoetendus oli menukas nii Võrus kui Türil. ERR Uudised / Eesti Televisiooni saade "Ringvaade" 02.04.2014.
  30. Äraaetud kuid ülesmukitud (videosalvestis) : Maire Aunaste live comedy show. Autorid Maire Aunaste, Rein Pakk. DVD, Tartu, 2014. Kirje e-kataloogis ESTER.
  31. Silja Felt. Paides elav Maire Aunaste toob Eestimaa südames lavale midagi enneolematut TRE Raadio koduleht, 23.02.2023.
  32. Kolumn | Maire Aunaste vananemisest, südame murdumistest ja töökoormusest, mida suudavad välja kannatada vaid hobused Tervis Pluss, 20.10.2023.
  33. Maire Aunaste parteilisus e-Äriregistris. Vaadatud 11.12.2023.
  34. http://rk2015.vvk.ee/elected-members.html
  35. http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html
  36. XIII Riigikogu komisjonid Riigikogu kodulehel. Vaadatud 16.12.2023.
  37. Riigikogu nimetas Eesti Rahvusraamatukogu ja Rahvusooper Estonia nõukokku uued liikmed Riigikogu koduleht, 27.09.2018.
  38. Maire Aunaste pühib Eestimaa tolmu jalgadelt: kuni 40. aastani on okei, siis on allakäik Postimees.ee/Elu24, 23.04.2023.
  39. Maire Aunaste. Maire Aunastel valmis eelmisel aastal uus kodu Portugalis Maakodu/Delfi, 07.11.2023.
  40. Silja Felt. Paides elav Maire Aunaste toob Eestimaa südames lavale midagi enneolematut TRE Raadio koduleht, 23.02.2023.
  41. Maire Aunaste. Liiga eriline? Vahur Kersna tehtud portreesaade Maire Aunaste 70. sünnipäeva puhul. Esmaeeter: ETV 10.11.2023. ERR-i arhiiv.
  42. Maire Aunaste. SAADE, MIS ÜLLATAS PALJUSID! Maire Aunaste: kaameral vahetati akusid, meie Vahuriga ei tõusnud kordagi isegi toolilt Õhtuleht.ee, 14.11.2023.
  43. Maire Aunaste. Liiga eriline? Vahur Kersna tehtud portreesaade Maire Aunaste 70. sünnipäeva puhul. Esmaeeter: ETV 10.11.2023. ERR-i arhiiv.
  44. Mitte ainult Maire õde Kroonika/Delfi, 05.09.2001.
  45. Teelemari Loonet. Maire Aunaste sai USAlt kümneks aastaks viisakeelu Postimees.ee/Elu24, 08.09.2007.
  46. "Loe, milline kirev kamp kuulsusi on roolijoodikute nimekirjas" Delfi, 22.06.2011 (vaadatud 20.12.2012).
  47. Raskes joobes autot juhtinud Maire Aunastele määrati tingimisi pool aastat vangistust, Postimees, 8. aprill 2021.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]